Tartu Ülikool edendab ja hoiab rahvusülikoolina eesti rahvuskultuuri ning kujundab eesti hariduse ja teaduse rahvusvahelist mainet. Universitas Tartuensis viljeleb alus- ja rakendusteadusi ning annab teaduspõhist kraadiharidust, järgides akadeemilisi tavasid. Ühiskonna arengu teenistuses on ülikooli innovaatiline koolitus-, teadus- ja arendustegevus. Tartu Ülikool taotleb oma töös kõrgeimat taset, peab tähtsaks koostööd ja rahvusvahelisi sidemeid.

Õppetöö ja üliõpilased

Tartu Ülikooli 11 teaduskonnas ja 5 kolledžis õpib kokku üle 17 000 üliõpilase, neist üle
13 000 statsionaarõppes. Avatud ülikooli üliõpilaset arv läheneb 4500le. Magistriõppes on kokku üle 1700 ja doktoriõppes üle 600 üliõpilase. Kõigist ülikooli õppekohtadest rahastatakse riigieelarvest ca 70%.

Ülikoolis õpib 438 välisüliõpilast 32 riigist. Kõige rohkem on välistudengeid Soomest, Venemaalt, Rootsist, Lätist, Ameerika Ühendriikidest ja Saksamaalt.
Üliõpilaskonna kõrgeim otsustus- ja esinduskogu on üliõpilasesindus. Koostöös korporatsioonide, seltside, spordi-, muusika- ja teiste üliõpilasühendustega hoitakse üliõpilastraditsioone ning luuakse uusi väärtusi.

Akadeemiline personal

Teadustööl põhineb kogu ülikooli õppe- ning arendustegevus. Eesti juhtiva teadusasutusena konkureerib ülikool Euroopa ja maailma teadusasutuste ja -keskustega ning peab sajandite jooksul saavutatud maine hoidmiseks püüdlema tippu nii teadustöös kui ka akadeemilise järelaksvu koolitamisel. Aastas ilmub üle 3000 teaduspublikatsiooni ning juhitakse kokku ligi 600 teadusteemat ja -projekti. Siin kaitstakse enamik Eesti doktoritöödest.
Tartu Ülikooli väljapaistvamad uurimisvaldkonnad on molekulaar- ja rakubioloogia, geenitehnoloogia, immunoloogia, farmakoloogia, keemia, biokeemia, lasermeditsiin, materjaliteadus, laserspektroskoopia, keskkonnatehnoloogia, arvutilingvistika, psühholoogia, semiootika jt. Edumeelsete mõtete levitaja ja innovatsioonitegevuse arendajana Eestis töötab ülikool koos ettevõtetega välja uusi tehnoloogiaid ning rakendab kõige innovatiivsemaid oskusi, toetab spin-off-firmade loomist ja arengut.

2003. aasta lõpuks töötas ülikoolis 2860 inimest, neist 125 professorit, 197 dotsenti ning üle 400 teaduri.

Koostöö

Tartu Ülikooli bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe mainest annavad tunnistust lõpetanute konkurentsivõime nii kodu- kui välismaal ja järjekindlalt täienev välisõppurite pere. Tartus õpetab aasta jooksul mitusada välisõppejõudu, üle poole tuhande Tartu Ülikooli lektori töötab igal aastal lühemat või pikemat aega ligi 40 riigi kõrgkoolides ja teadusasutustes. Koostöölepingud 32 ülikooliga, ERASMUS-programmi lepingud ning osalemine programmides ISEP ja Socrates elavdavad üliõpilaste ja õppejõudude vahetust ning ühisuurimusi. Ülikool toetab oma ideede ja tegevusega Ida-Eesti muukeelsete elanike integreerimist Eesti kultuuriruumi. Rahvusülikoolina aitab Tartu Ülikool kõrghariduse omandamisel Venemaal elavaid soome-ugri sugulasrahvaid.

Juhtimine ja organisatsioon

Ülikooli kõrgeim otsustuskogu on ülikooli nõukogu.
Ülikooli juhib viieks aastaks valitud rektor, praegu optika ja spektroskoopia professor, akadeemik Jaak Aaviksoo. Rektor moodustab rektoraadi, mille liikmed õppeprorektor, teadusprorektor, administratsiooni-, finants- ja haldusdirektor juhivad vastavaid tegevusvaldkondi. Ülikooli operatiivseks juhtimiseks moodustatavasse ülikooli valitsusse kuuluvad prorektorid, teaduskondade dekaanid ja üliõpilasomavalitsuse esindaja. Ühiskonna silmapaistvatest isikutest on moodustatud ülikooli kuratoorium ülikooli ja üldsuse sidemete tugevdamiseks.
Ülikooli sihtasutus  loob stipendiumikapitale, toetab teadus- ja arendustegevust ning külalisõppejõudude kutsumist. Vilistlaskogu pakub ülikoolile ainelist ja ideelist toetust.

Ajalugu

Tartu Ülikooli, nime all Academia (ehk Universitas) Dorpatensis, asutas 1632. aastal Rootsi kuningas Gustav II Adolf, kelle auks nimetati ülikooli ka Academia Gustaviana. Põhjasõja tõttu tegevuse katkestanud ülikool taasavati 1802. aastal kui Kaiserliche Universität zu Dorpat, mis andis suure panuse loodusteaduste, meditsiini jt teaduste arengusse XIX sajandil. 1919. aastast alustas Tartu Ülikool tööd maailmas esimese eestikeelse ülikoolina.

Hooned

Tartu Ülikool on Eestis rikkaima ajaloolise hoonestuga õppe- ja teadusasutus. Ülikooli kasutuses on ligi 150 hoonet, neist 30 asub väljaspool Tartut. Ülikooli hoonete tuumik ilmestab olulisel määral kogu Tartu kesklinna, olles muuhulgas märkimisväärseks turismimagnetiks ja ajaloo kandjaks.Ülikooli hoonetest 14 on arhitektuurimälestistena riikliku kaitse all.

Rahastamine

Ülikooli rahalised vahendid moodustuvad nii riigieelarvelistest kui ka riigieelarvevälistest (õppe- ja koolitusteenused, lepinguline teadustöö, uurimistoetused jms) laekumistest ning ülikooli enda tugistruktuuri asutuste tuludest. Ülikooli 2003. aasta koondeelarve maht on 707,76 miljonit krooni, millest 173,15 miljonit on investeeringuteks.