|
|
|
|
|
|
|
1279. linna asutamise privileegi. Haapsalu linn asus Saare-Lääne piiskopi valdustes, piiskop oli siinsete maade valdaja – maahärra, seepärast võib keskaegset Haapsalut nimetada linnaõigus. Linnaõigus oli määratud linna kodanikele, aga ka mittekodanikele, kes linna piirkonnas elasid. Kõik linnad ei koostanud ise omale õigusnorme, vaid võtsid eeskujuks teiste linnade omi. Püha-Rooma keisririigis, mille hulka ka Saare-Lääne piiskopkond kuulus, olid eeskujuandvateks linnadeks Lübeck, Magdeburg, Hamburg ja Frankfurt. Hamburgi õigus võeti eeskujuks Riia õiguse koostamisel, Riia õigus kehtis 1279. aastast ka Haapsalus. 1294. a. kinnitas piiskop Haapsalu oma linnaõiguse, mille eeskujuks oli siiski Riia õigus. Haapsalu linnaõigus kehtis 17. sajandini. Iga võimuletulnud piiskop andis välja oma privileegi, millega ta kinnitas linnaõiguse kehtivust. |
|
|
|
|
|
loe pikemalt »
|
|
|
|
|
|
|
|
Kui rootsi aja algul viidi Eestimaal läbi uus administratiivne jaotus, siis Läänemaa ranniku aladest koos Haapsalu linnuse ja linnaga moodustati omaette üksus – 1628 läks koos rea mõisatega Haapsalu läänis müügi teel Rootsi riigimarssal krahv 1652 läks Haapsalu linn koos muude sama lääni valdustega üle tema pojale 1665. a. sunnitud need valdused pantima oma väimehele krahv Otto Wilhelm von Königsmarckile. Pandivahetuskord muutus pärisomandiks. 1680. aastail Eesti- ja Liivimaad tabanud mõisate reduktsioon, mille tagajärjel ka Rootsi kõrgaadlikke valdusse langenud Balti väikelinnad jälle otseselt Rootsi keskvalitsuse alluvusse üle läksid, Haapsalut ei tabanud, sest nimetatud linn koos rea ümbruskonna mõisatega olid omal ajal Jakob De la Gardie’le müüdud, mitte doneeritud. Ka Königsmarckidele olid valdused hiljem müügiteel üle läinud |
|
|
|
|
|
loe pikemalt »
|
|
|
|
|
|
|
|
16 kodanikku. Vahetult pärast katku kuni 1714. aastani uusi kodanikke arvatavasti vastu ei võetud. 22. oktoobril 1714 võeti kodanikeks korraga vastu üheksa inimest, kellest enamik oli loonud eraldi majapidamise Haapsalus juba enne katku.1714.-1727 võeti vastu 30 uut kodanikku. 1731. a. elas linnas juba 63 peret (kokku 288 inimest). Nende hulgas oli aadliku, pastori, uue köstri ja kooliõpetaja, endise köstri, 2 ohvitserilese, 5 raeliikme, 25 linnakodaniku, 5 kodanikulese, 19 eeslinlase ja 2 vaid orbudest koosnenud peret. 600ni, nagu see oli olnud 16. saj. lõpul. Seega vajas linn elanike arvu taastamiseks ühte sajandit. |
|
|
|
|
|
loe pikemalt »
|
|
|
|
|
|
|
|
eestlaste ja 1850. a. oli Haapsalus registreeritud 1860. aasta andmete järgi oli elanikke sotsiaalse kuuluvuse ja elukutse alusel: Kodanikke: 105 meest, 141 naist; vabu inimesi: 290 meest, 473 naist; tsunftiliikmeid: 434 meest, 394 naist; kaupmehi: 37 meest, 39 naist; linna talupoegi: 12 meest, 17 naist. Kokku oli kirjas 878 meest ja 1064 naist, kellest aga vaevalt 200 meest ja 300 naist elas linnas, teised aga asusid lähemas ümbruskonnas. Aadlikke ja mõisnikke elas Haapsalus umbes 100. |
|
|
|
|
|
loe pikemalt »
|
|
|
|
|
|
Lehekülje materjalid kuuluvad Läänemaa Muuseumile ning on kaitstud EV autoriõiguseseadusega. |
|