LÄÄNEMAA MUUSEUM
CYRILLUS KREEGI MUUSEUM
UUDISED!!!
Teised Läänemaa muuseumid
Muinsuskaitse
ILONI IMEDEMAA
ANTS LAIKMAA MUUSEUM
Läänemaa Muuseumi trükised
» KRONOLOOGIA
 Ülla Paras

1200 | 1300 | 1400 | 1500 | 1600 | 1700 | 1800 | 1900 | 2000
1900 1. juulil hakkas kehtima kroonu viinamonopol — piirituse, viina ja viinatoodete müük kohalikuks tarbimiseks sai riigi ainuõiguseks. Arvukad mõisakõrtsid hakkasid kaduma.
1900 28. juunil sündis Kohila mõisa aedniku perekonnas kujur Herman Halliste. Sai üldhariduse 1909-19 Haapsalu algkoolis ja gümnaasiumis. Suri 18. oktoobril 1973 Tallinnas.
1900 Viidi telefoniliin Vormsile.
1900

Pauline Haak avab Haapsalus päevapilditöökoja; M. Mõisaäär sai loa avada Haapsalus trükikoda. (Postimees, 21.12)

1900

Rootsimaalt Skagenist toodud aurulaev "Crenen" hakkas 4. aprillist peale Hiiumaa ja Haapsalu vahel korralikka reisisid tegema. (Tln. teataja, 7.04)

1901 Paigaldati telefonivõrk, mis ühendas Haapsalut Tallinna ja ümbruskonnaga.
1901 Haapsalu proviisor G. C. Nörmann teatas kubermanguvalitsuse arstiosakonnale, et ta rikastas kohalikku merevett süsihappegaasiga, ja kuna puhtaimat vett leidus Voosi kurgus, müüs seda "Eau de Vosy" nime all.
1901 9. oktoobril suri igale Haapsalu linnalasele tuntud madal mees "Taara Jürka" viina kätte ära. Linna "herrad" avaldasivad oma osavõtmist nimetatud joodiku vastu sellega, et ise matuserongist osa võtsivad. (Postimees, 17.10)
1901 Pühapäeval, 8. oktoobril pidas Haapsali karskuseseltsi karskuskomitee theemajas perekonna õhtut, millest ka võõrad vabatahtliku maksuga osa võtta võisivad. Inimesi oli nii rohkesti, et theemaja lahedad toad tahtsivad rahvakogule kitsaks jääda. Lõbustuseks oli: grammofoni mäng, laulud ja lühikene näitemäng - kahekõne karsklase ja parajusepidaja vahel, mis viimase karsklaseks saamisega lõppes. (Postimees, 10.10)
1901 17. juunil õnnistati Haapsalus sisse rahva theemaja ja lugemistuba, milel karskuse kuratooriumi Haapsalu maakonna komitee asutas. Edaspidi mõtleb komitee sääl avalikka rahva ettelugemisi udupiltidega jne. toime panna. (Postimees, 23.06)
1901 Haapsalu volikogu palve, et monopolipood pühapäeviti ei kaupleks, oli Eestimaa kuberner hääks kiitnud, minister aga on palve tähelepanemata jätnud. Seda on iseäranis sellepärast kahetseda, et Haapsalus Eesti keeli jumalateenistus kell 1 algab ja monopolipoe uks just kell 12 lahti tehakse.
1901 Viimasel Jõulupühal 27. dets. oli karskuse seltsi Kungla poolt kuratooriumi theemajas avalik vaestelaste jõulupuu tehtud. Lapsi oli 28 kokku tulnud, kellele puu päält kingitusi anti. Pärast anti lastele kui ka nende kaaslastele Kungla kulul theed juua. (Postimees, 3.01, 1902)
1902 2. aprillil avati Haapsalu tapamaja.
1902 Kevadel andis keiser loa ehitada Haapsallu laiarööpmeline raudtee, mis pidi hargnema Keilast ja olema umbes 74 versta pikk.
1902 Lihula pritsimajas toimus esimene kinoseanss.
1902 25. jaanuaril sündis Massu vallas, Kokuta külas Kubja talus kunstnik Mihkel Päri. Õppis Nehatu koolis, Läänemaa Õpetajate Seminaris, kunstikoolis "Pallas". 1944. aastal tuli tagasi Läänemaale. Töötas joonistusõpetajana Haapsalu I Keskkoolis, Haapsalu pedagoogilises koolis, Parila, Ridala ja Rigulid koolis. Lisaks  maalikunstile oli tema hobiks murdekogumine. Suri 19. veebruaril 1990.
1902 Elektrivalgustuse sai Osmussaare tuletorn.
1902 Jõulude esine nädal oli Haapsalus justkui laada aeg. Palgatahtjad raudteetöölised hulkusivad käratsedes ja tööandjaid kirudes uulitsatel. Kaua aega, juba sügisest saadik olivad nad palka oodanud, aga ikka mitte saanud, mitu korda oli neile palgamaksmise päevad määratud ja neid linna kutsutud, aga ikka asjata. See kord tegivad ärritatud töölised ka mõnda pahategu, lõivad paari söömapoe aknad sisse, peksivad teekäijaid, ühe oma seltsimehe tegivad nugadega "vagaks", ühele voorimehele lõivad noa selga. (Postimees, 28.12)
1902 Talve-unes suikuvate angerjate tapmine linna ja Vormsi saare vahel mere põhjas on juba esimese kõva jääga alanud. Möödaläinud aastatega võrreldes on saak hoopis vähem, hinnad on aga kõrged: naelast makstakse 20 kop; räägitakse, et ülesostjad Riias koguni 30 kop. naelast saada. (Postimees, 19.12)
1902 Lihula köster H. Anniko sai loa Lihulas avada raamatukauplus. (Postimees, 12.08)
1902 22. augustil jõuti Keila-Haapsalu raudtee sihiajamisega lõpule. (Postimees, 27.08)
1902 Pärast teedeministri hr. vürst M. J. Hilkovi Haapsalus käiku 2 kuu eest on raudtee ehitustööd hoo sisse saanud. Raudteejaama alla minev maa on linn juba eraldanud. Sadamas käib laevasõidu tee süvendamine. Haapsalu rattasõidu selts valis teedeministri oma auliikmeks. (Postimees, 14.08)
1902

15. juuli hommikul algab Haapsalust ehitajainsener kahe käsilisega sihi ajamist Keila pääle. Tulevaks sügiseks saab raudtee valmis olema. (Postimees, 8.07)

1902 Iseäraline kommisjon, mis kõrgematest riigi asutuste asemikkudest koos, on selle juurde jäänud, et 1903. aastal kroonu poolt uut raudteed Keilast kuni Haapsaluni ehitada - Haapsalu supeluspaiga elustamiseks. (Postimees, 19.07)
1903 H. Pöhl asutas Noarootsis karskusseltsi.
1903 Haapsalu linnakooli juures hakkasid toimuma üheaastased, 1910. aastast kaheaastased pedagoogilised kursused, kuhu algul võeti vastu linnakooli lõpetanud poisse, 1908. aastast ka tütarlapsi.
1903 20. augustil alustas Tallinnas tegevust kunstnik Hans Laipmanni (Laikmaa) ateljeekool.
1903 Haapsalut külastas suurvürst Aleksander Mihhailovitsh. Ta imetles uut kuursaali, kuulas suvekontserti ja läks siis sadamasse. Imetles Ungern-Sternbergi villast (praegu hotell Promenaad) vaadet linnale.
1903 14. märtsil sündis kirjandusteadlane ja lastekirjanik Liisi Raud (Metskass), kes lõpetas Läänemaa gümnaasiumi. Suri 12. märtsil 1984.
1903 23. augustil sündis kirjanik Madde Kalda, kes elas Loodnal. Suri 6. aprillil 1984 Väike-Maarjas.
1903 18. septembril sündis Sipa mõisas Aksel Kuuse, kes oli mitmekordne Eesti meister kõrgushüppes, 1936. a. Eesti rekord 1,95 meetrit, 1933. a. Torino universiaadil kõrgushüppes hõbe. Suri 27. aprillil 1942 Venemaal Tshebarkulis.
1903 28. aprillil sündis riigi- ja ühiskonantegelane Olga Lauristin, kes elas lapsepõlves Sillal, kus tema isa Anton Künnapuu oli kooliõpetajaks.
1903 18. juulil sündis Piirsalu vallas näitleja Arnold Suurorg. Suri 3. jaanuaril 1960 Tallinnas.
1904 10. augustil sõitis esimene vedur Haapsalusse.
1904 15. detsembril algas Haapsalu-Keila laiarööpmelisel raudteel ajutine reisijate- ja kauba vedu.
1904 Dr. Gustav Hirsch valiti Haapsalu aukodanikuks. Dr. Hirsch sündis 23. juulil (vkj) 1828 Piirsalu köstri pojana. Õppis Haapsalu kreiskoolis. Krimmi sõja ajal töötas arstina ümberpiiratud Sevastoopolis. Hiljem sai temast vene keisrite Aleksander III ja Nikolai II ihuarst. Toetas mitmeid eesti rahva kultuuriüritusi, avaldas tervishoiualaseid artikleid eesti ajakirjanduses. Suri 7. märtsil (vkj) 1907 Tsarskoje Selos, maetud Peterburi Volkovo surnuaiale.
1904 20. aprillil sündis graafik Ella (Elviine Elisabeth) Mätik. Sai üldhariduse 1919-26 Haapsalus Läänemaa ühisgümnaasiumis, 1930-31 töötas Haapsalu gümnaasiumis joonistusõpetajana.
1904 15. veebruaril sündis Virumaal Vihulas ajakirjanik ja publitsist Evald Tammlaan. Oli 1931-32 Lääne Elu toimetaja. Suri 17. märtsil 1945 Stutthofi vangilaagris.
1904 10. aprillil sündis Tallinnas Arnold Juhans. Töötas Haapsalus arstina 1944-1981. Suri Haapsalus 23. septembril 1981.
1904 28. aprillil sündis Peterburis ajaloolane, ajakirjanik ja kodu-uurija Leo Randre. Lõpetas Läänemaa Ühisgümnaasiumi, töötas ajalehes "Läänlane", oli Haapsalu koduloomuuseumi teaduslik töötaja. Suri 11. oktoobril 1966 Haapsalus.
1904 30. aprillil sündis graafik ja joonistusõpetaja Ella Mätik (Mättik). Õppis 1919-26 Läänemaa Ühisgümnaasiumis ja oli samas joonistusõpetaja 1930-31. Suri 6. augustil 1943 Tartus.
1904 7. mail sündis Haapsalus ajakirjanik ja kinooperaator Jüri Pärnpuu. 1944 lahkus Rootsi, kus suri 6. veebruaril 1985.
1904 Haapsalu linnavalitsus otsustas 15 haavatud soldatile hinnata ravitsemise linna haigemajas anda. (Postimees, 2.11)
1904 Haapsalusse on politsei-jaoskonna ülema koht asutatud. Palgaks on 200 rbl. ja söögirahaks 200 rbl. aastas määratud, mis riigikassast maksetakse; pääle selle tuleb linna kassast 120 rbl. aastas korteriraha anda. (Postimees, 15.04)
1905 1. novembril algas regulaarne liiklus Keila-Haapsalu raudteeliinil.
1905 1905-1907 ehitati Haapsalu raudteejaamahoone, sh. Imperaatoripaviljon ja 216meetrine kaetud perroon.
1905 12. detsembril läks sadakond relvastatud töölist ja maatameest Tallinnast salkadena maale. Algas mõisate põletamine ja rüüstamine, mis tabas nädala jooksul umbes 120 mõisat Harju-, Lääne-, Pärnu- ja Järvamaal.
1905 19. detsembril andis kindralkuberner V. Sollogub karistussalkadele käskirja nr. 1, milles käskis neil taastada seaduslik võim ning kasutada selleks, kui vaja ka suurtükiväge. Algas karistussalkade tegevus Eestis.
1905 19. detsembri hommikul ründas karistussalk koos mõisnikest omakaitsega Läänemaal Velisel "mustasaja" vastu väljaastumiseks kogunenud Vigala ja Velise talumehi, kellest 5 said kohapeal surma ja 10 raskesti haavata.
1905 20. detsembril jõudis Tallinna laiade volitustega kindralmajor Bezobrazov koos karistussalklastega. Tsiviil- ja sõjaväevõimude nõupidamisel töötati välja plaan, mida asuti kohe ka ellu viima. Sõjaseisukorda laiendati kõigile Eestimaa maakondadele. Poolteise kuu jooksul möllasid Eestis karistussalklased. Maha lasti ilma juurdluse ja kohtuta ligi 300 inimest ja ihunuhtlust jagati 600le.
1905 Massu vallakooli juhatajana asus tööle Jaan Oks (1884-1918). Kutsetöö kõrval kirjutas ta intensiivselt nii lühiproosat kui ka luulet, kriitikat ja publitsistikat.
1905 12. aprillil sündis Vigala vallas  haridustegelane Heino Nurmiste (a-ni 1933 Gertreu). Suri  12. mail 1990 Haapsalus, maetud Haapsalu Metsakalmistule.
1905 1905. aastaks olid Läänemaal iseseisvad baptistikogudused ja palvemajad asutatud Haapsalus, Ridalas, Kuijõel, Sutlepas, Vormsil ning Mäevallas. Haapsalu kogudusel olid ka oma laulu- (1884) ja mängukoorid ning pühapäevakool (1887).
1905 Haapsalu vaksali suurhoone, mis 1. okt. vastu pidi võetama, ei ole veelgi valmis. Hoone olla sama plaani järel tehtud, mis Keiserlik Gatshina vaksali hoone, seega on ta Venemaal oma toreduse poolest teine. ((Postimees,11.10)
1905

Suvitajaid oli tänavu Haapsalus üle 7000, majad olivad nii täis kui võimalik ja üürihind märksa kõrgem kui varem. Paljud pidivad korteri puudusel ära minema. Iseäranis teenisivad tänavu ka toidu-ainete müüjad. Ühtegi õnnetust ega kuritegu ei ole ettetulnud, olgugi et raudtee juures üle 300 ilmarändaja tööl on. Pidustusi ja lõbu oli palju, kui linna-isad mõistaksivad, saaks Haapsalust suur suvituse koht. (Postimees, 17.08)

1905 Streik jõudis eila hommiku otsaga ka Haapsalusse. Raudtee pääl töötavad mullatöömehed olivad palgale 5 kop. päeva kohta lisa nõudnud. (Postimees, 16.06)
1905 Haavatud sõjameestest, kes siia jõudsivad, on 6 Haapsalus, 2 Kiltsi mõisas ja 2 Riguldi mõisas. (Postimees, 8.04)
1905 Eila jõudsivad Haapsalu linna kasarmusse 80 soldatit, keda Läänemaa mõisnikud oma varanduse kaitsmiseks olivad palunud, kui töölised peaksivad maal rahutusi sünnitama. (Postimees, 5.04)
1905

20. juuni hommikul kell 5 sõitsivad Haapsalus olevad kasakad, kohtu-uurija, kreisiülem ja mõne jutu järele ka kuberner Vigala mõisa, kus korratused olivad tekkinud. (Postimees, 25.06)

1905 16. juunil sõitis Tallinnast erarong sõjaväega Haapsalu, kus raudtee vaksali ehitajad streikima löönud, neid maha suruma. (Postimees, 20.06)
1905 Uus postiosakond on Risti raudtee-jaamas, Keila-Haapsalu raudteel, Lääne maakonnas, avatud. Muutused postiveo asjus hakkasivad 15. jaanuarist mõnes kohas maksma. Tallinn-Haapsalu vahel veetakse nüüd post uut Keila-Haapsalu raudteed kaudu. (Postimees, 24.01)
1906 Toimusid I Riigiduuma valimised, millest võttis Eestis osa 20 000 valijat ehk 2/3 valimisõiguslikest. 524liikmelises Riigiduumas jagus eestlaste saadikutele 5 kohta: eduerakondlased J. Tõnisson, O. Rütli ja A. Lubi ning kadette toetanud K. Hellat ning P. Paptšinski. Riigiduuma tuli kokku 27. aprillil.
1906 19. aprillil kinnitas keiser Riiginõukogu otsuse Balti kubermangude erakoolide õppekeele kohta. Selle alusel lubati erakoolides õppetöö eesti, läti või saksa keeles. Seda võimalust kasutasid Eestis ära nii baltisakslased kui ka eestlased. Järgnevalt loodi eesti haridus- (kooli- või noorsoo kasvatuse) seltside poolt 21 alg- ja 4 keskkooli, kus õppetöö toimus eesti keeles.
1906 26. aprillil otsustas Ministrite Nõukogu laiendada Vene Talurahvapanga tegevust Balti kubermangudele. Panga Tallinna ja Riia harukontorite kaudu osteti järgneva kümne aasta jooksul panga poolt kokku Eestimaal 33 ja Liivimaal 47 rüütlimõisat (sh. 23 mõisat Saaremaal), mis müüdi või renditi partselleeritult edasi väikekohapidajatele, kellele avanesid ka soodsamad laenusaamisvõimalused.
1906 1906-1915 loodi venekeelsed tütarlastegümnaasiumid Valgas, Võrus, Kuressaares, Paides, Viljandis ja Haapsalus.
1906 9. oktoobril vastu võetud Riia õpperingkonna kuraator D. Ljovšini tsirkulaariga lubati kuni Baltimaade algkoolide reformi aluste väljatöötamiseni ja ellurakendamiseni Kura-, Liivi- ja Eestimaa kõigis (maa- ja linna-) algkoolides kahel esimesel õppeaastal õpilaskonna ühtse rahvusliku koosseisu puhul õpetada kõiki õppeaineid peale riigikeele õpilaste emakeeles. Reaktsioonijõudude survel see järeleandmine 1913. aastal tühistati, kuid I maailmasõja ajal 1915. hakati uuesti lubama.
1906 17. detsembril pühitseti Haapsalu saksa ja eesti koguduse pastoriks Ralph von zur Mühlen.
1906 Haapsalus pagari ja kohvikupidaja Paul Dietrichi peres sündis  26. oktoobril poeg Paul (Pavel) Eduard Dietrich. Lõpetas 1925. a. Läänemaa Ühisgümnaasiumi, õppis Tartu Ülikoolis 1925-28 juurat. Kohvikupidaja Haapsalus. Arreteeriti, suri vangistuses Irkutskis 16. märtsil 1942.
1906 14. mail sündis Paliveres Voldemar Eller, maalikunstnik ja kunstiajaloolane. Õppis ka A. Laikmaa ateljeekoolis 1922-26.
1906 14. juunil sündis Haapsalus helilooja, koorijuht ja muusikapedagoog Johan Tamverk. Muusikalise hariduse omandas 1925-32 Tallinna Konservatooriumis prof. A. Kapi kompositsiooniklassis, prof. J. Aaviku muusikapedagoogikaklassis ja A. Topmani oreliklassis.
Pärast õpinguid töötas Läänemaa Õpetajate Seminaris ning juhatas Tallinna Meestelaulu Seltsi meeskoori. Pärast II maailmasõda juhatas mitmeid Tallinna nais- ja meeskoore, hiljem töötas klaveriõpetaja ja koorijuhina Tallinna keskkoolides.
J. Tamverk on kahe oratooriumi, rea kantaatide, sümfooniliste poeemide, kammermuusikateoste ning rohkete koori- ja soololaulude autor.
1907 Endiste kroonumaa kohtade omanikel kaotati veel tasumata maa väljaostumaks.
1907 Valmis Haapsalu raudteejaamahoone (ehit. 1905-1907). Projekteerija K. Verheim, insener V. Vestfalen.
1907 29. juulil sündis Karuse vallasekretäri perekonnas arhitekt Ilmar Laasi. 1932. a-st töötas Pärnus arhitekti ja ehitustööde juhatajana. Juhtis 1940 Paldiskis, 1941 Põllkülas ja Keilas NSVL-i sõjaväebaaside ehitustöid. On 1940.-60. a-te mõjukaimaid Eesti arhitekte. Tema mitmekesine looming (elamud, koolimajad ja avalikud hooned) on stiililt erinev, säilitades klassitsistliku lähtealuse. Loonud 1960. aastate Eesti ehituskunsti silmapaistvamaid teoseid — modernistliku kino "Kosmos" (1964 Tallinnas); 1960. a-te modernismi esindavad ka Pärnu "Endla" teatrimaja (1967), EKP Haapsalu Rajoonikomitee hoone (1968, nüüd Haapsalu linnavalitsuse hoone).
1907 22. septembril sündis Tartus maali- ja tekstiilikunstnik Vida Pääbo-Juse, kunstnik Ilon Wiklandi ema. Lõpetas Tartus gümnaasiumi, õppis Tartu ülikoolis ning a-st 1928 "Pallases", sai 1932 joonistusõpetaja kutse. Jätkas õpinguid 1932-33 Riigi Kunsttööstuskoolis keraamika alal, läks 1939 Firenze Kuninglikku Kunstiakadeemiasse õppima monumentaaleriala, täiendas end Budapesti Kunstiakadeemias. Asus 1948 Inglismaale, a-st 1979 elab Hispaanias.
1907 Surnud 15.12.1990 Ibizal.
1908 Kevadel saavutas haripunkti valitsuse poolt toetatav väljarändamisliikumine. Aastail 1906-1914 rändas Eestist välja 18000-20000 inimest, kellest põhiosa suundus Vologda kubermangu, Siberisse ja Kaug-Itta.
1908 Samal ajal alustasid tööjõupuuduse üle kaebavad Liivimaa mõisnikud pärast esimesi katsetusi organiseeritud korras saksa põllutööliste sissevedu. Kuni maailmasõjani toodi saksa asundustest Venemaal, eeskätt Volõõnia kubermangust, Lõuna-Eesti 50-60 mõisasse kuni 400 saksa perekonda 1000-1200 töölisega. Alates 1912. aastast liitusid importijatega Eestimaa mõisnikud, tuues 300 aastasulast Venemaalt, Valgevenest ja Leedust. Rohkesti kasutatakse põllutöödel ka vene hooajatöölisi.
1908 4. oktoobril nõudis peaminister P. Stolõpin andmeid vene mõju kohta Balti kubermangudes. Kuuldes kindralkuberneri hinnangut nullilähedasest mõjust, lasi ta välja töötada laiaulatusliku plaani "Abinõud vene mõju kinnistamiseks ja säilitamiseks Baltimaadel", milles ennustati eesti ja läti kultuuri järk-järgulist väljasuremist.
1908 Kärdla kalevivabrik sattus majanduslikesse raskustesse ja ühendati Narva Manufaktuuriga. Direktoriks sai Viktor Peltzer.
1908 Detsembri algul võitsid eestlased esimest korda Haapsalu linnavolikogu valimised.
1908 Üliõpilane G. Vekšin püstitas Haapsalus esimese ülevenemaalise purilennu kestvus- ja kõrgusrekordi.
1908 1. veebruaril sündis kirjanik ja kunstnik Magda Pihla. Õppis Läänemaa Õpetajate Seminaris ja töötas õpetajana Hiiumaal. Suri 31. mail 1989 Torontos.
1908 25. veebruaril sündis Haimre vallas jurist, poliitik ja riigimees Otto Lensment. Aastatel 1941-44 Eesti Rahva Ühisabi juht. 1944 lahkus saksamaale. Suri 10. septembril 1979 Kanadas Victorias.
1908 10. märtsil sündis Saulepi vallas maadleja Kristjan Palusalu. Berliini olümpiamängudel 1936. a. võitis  kuldmedali raskekaalu vaba- ja klassikalises maadluses. Suri Tallinnas 17. juulil 1987 .
1908 8. mail sündis maalikunstnik Ants Miikmaa, kes elas Ants Laikmaa juures Taeblas. Suri 2. jaanuaril 1942.
1908 23. mail sündis näitleja Ruudu Kalk. Haapsalu koduloomuuseumi direktor 1953-72. Suri 28. märtsil 1976.
1908 24. juunil sündis sõjaväelane, kolonel Alfons Rebas, kes oli 1939-40 Lihula piirkonna komandant. Suri 8. märtsil 1976 Saksamaal Augsburgis.
1908 25. märtsil 1908 sündis Haapsalus kujur Adele Ulm-Augustas (s. Ulm, 1942-44 Ulm Oha). Õppis Haapsalu algkoolis ja 1920-23 Läänemaa ühisgümnaasiumis. Astus 1924 Riigi Kunsttööstuskooli, lõpetas selle 1930 keraamika erialal. Jätkas õpinguid 1942-44 Tallinna Rakenduskunsti Koolis skulptuuri erialal (V. Melliku juures). Lahkus Eestist 1944, elanud a-ni 1949 Stockholmis, seejärel USA-s Bostonis ja a-st 1958 New Yorgis. Täiendanud end skulptuuri alal Bostoni kunstikoolis (lõpetas 1952) ja New Yorgis National Academy of Design'is. Olnud kunstiühingute New England Sculptors' Assocation, Knickerbocker Artists, Fraternitas Artis ja Baltia liige. Loonud mitmesugusest materjalist realistlikus laadis figuure ning abstraktseid kompositsioone. Saanud USA-s auhindu.
1908 16. juulil sündis kirikuõpetaja Madis Oviir.
1908 12. juuli hommikul jõudis Balti kindralkuberner parun Möller-Sakomelski ristlejal "Kondor" Haapsalusse.  Kella 12 ajal käis kindralkuberner Keiserliku Kõrguse Suurvürstinna Jelisaveta Feodorovna juures einet ja kella 5 ajal lõunat söömas. Õhtul sõitis ta Tallinnasse. (Päevaleht, 16.07)
1909 Eestis oli 125 pastorit, neist sakslasi 105, eestlasi 19 ja rootslasi 1.
1909 6. veebruaril asutati eestirootslaste kultuuriselts "Svenska Odlingens Vänner" (SOV), Noarootsis Saare mõisas. Esimeheks sai Tallinna Mihkli koguduse pastor J. Gustafsson. Hiljem kolis seltsi kontor Tallinna. 1944. aastast asub selts Stockholmis. Annab välja ajalehte "Kustbon", mis ilmub 1918. aastast, 1924. aastast annab lehte välja SOV.
1909

3. oktoobril sündis Kullamaal pottsepa perekonnas maalikunstnik Valdemar Väli. Lõpetas Silla algkooli, töötas a-st 1924 põllu- ja aiatöölisena, meremehena, maalrina jmt. ametis. Õppis 1930-37 (vaheaegadega) Tallinna erastuudiotes ja kolledzhis ning a-st 1938 Tartus "Pallases" (A. Vabbe juures), lõpetas Kõrgemad Kujutava Kunsti kursused 1943. Oli 1947-88 ERKI õppejõud (a-st 1961 dotsent, a-st 1969 professor), a-st 1993 emeriitprofessor. Äratas pärast kooli lõpetamist tähelepanu Hilda Üpruse hilisimpressionistliku portreega (1943). Portreest saigi kõrvuti maastikumaaliga tema põhiala. Vast kõige enam Eesti kunstnikest on V. Väli maalinud kultuuritegelaste portreid.

1909 25. juulil sündis Karusel vallasekretäri perekonnas ehitustehnik ja arhitekt Endel Laasi. 1930.-40. a.-il kavandas Võru- ja Pärnumaale elamuid ja taluhooneid. Pärast II maailmasõda projekteeris kauplusi, koolimaju ja laohooneid ning elamuid, koostas elamute tüüpprojekte.
1909 24. mail sündis laulja Linda Sellistemägi (Moor). Suri 20. aprillil 1981.
1909 8. jaanuaril sündis kooliõpetaja, prosaist ja luuletaja Helmi Rajamaa. 1929 lõpetas Läänemaa Õpetajate Seminari ja oli õpetaja Läänemaal Võnnu vallas Saanika algkoolis. 1944 lahkus välismaale.
1909 9. märtsil sündis liivi kultuuri- ja haridustegelane, luuletaja ja tõlkija Petõr Damberg. Oli sõjapagulasena 1916-1917 Haapsalus. Suri 25. aprillil 1987 Lätis Adazis.
1909 17. aprillil sündis Lihulas kooliõpetaja, kodu-uurija ja kultuuritegelane Ants Kruusimägi. Suri 17. augustil 1987 Juurus.
1909 25. juunil sündis Karusel arhitekst Endel Laasi. Suri 29. märtsil 1988 Tallinnas.
1909 11. veebruaril (vkj) suri Peterburis krahv Ewald von Ungern-Sternberg. Aastatel 1898-1902 oli Haapsalu linnapea.
1909 Päevapilditöökoja asutamiseks anti luba Raasiku valla liikmele Joh. Grünthalile. (Postimees, 28.11)
1909 Pärnu kreisi Audru valla liikmele Jakob Vanajaanile anti luba Lihula alevis raamatukauplus avada. (Postimees, 16.11)
1909 Pärnu kreisi Rääma valla liikmele Kristjan Dackbergile anti luba Lihula alevis päevapilditöökoda avada. (Postimees, 10.10)
1909 Lihula jaoskonna talurahva asjade kommissarile on ennast Paatsalu ja Saulepi valdadest 200 perekonda üles andnud, kes tänavu Vologda kubermangu välja rännata tahavad. (Postimees, 20.04)
1910 Suurem osa Kärdla kalevivabriku aktsiatest läks Narva kalevivabriku omanduseks.
1910 Nikolai Roerich suvitas teist korda Haapsalus.
1910 10. augustil sündis Oru vallas Keedika külas aednike perekonnas Aleksander Niine (a.-ni 1936 Spuhl). Õppis 1917-23 Haapsalu 1. algkoolis, 1923-29) Läänemaa ühisgümnaasiumis, 1929-31 Vahi aiandus-mesinduskoolis ning a-st 1936 Inglismaal Readingi ülikoolis, lõpetas selle 1939. Töötas 1931-32 Tartus Eerika puukoolis, 1934-35 Haapsalu linnaaednikuna, 1939-40 Tallinnas Loodushoiu ja Turismi Instituudis iluaianduse eriteadlasena, 1940-50 linna ainadusosakonna juhatajana ja a-st 1950 Eesti TA asutustes teadurina, sh a-st 1961 Tallinna Botaanikaaia maastikuarhitektuuriosakonna juhatajana ja põhitöö kõrvalt 1942-74 ka ERKI maastikuarhitektuuriõppejõuna.
1910 30. mail sündis Pärnus arhitektuuri- ja kunstiajaloolane Villem Raam. Tema põhialaks oli Põhja- ja Lääne-Eesti ning Saaremaa keskaegne arhitektuur, mille uurimisel rakendas võrdlevat stiilikriitilist analüüsi ning Eesti kunstiteadlastest esimesena järjekindlalt väliuuringuid.Enamik uurimistulemusi on talletatud Muinsuskaitseameti arhiivis.
1910 10. mail sündis II maailmasõja eelse Haapsalu kauaaegne linnasekretär Aksel Vaigur. Suri Rootsis 29. jaanuaril 2000.
1910 Supelusvõerastemaks, mida Eestimaa rannasuvituskohtades Narva-Jõesuus, Schmetskes, Merekülas ja Sillamäel juba ennem võeti, on nüüd Kõigekõrgemalt poolt ka Haapsalu linna tarvis kinnitatud. Tähendatud maksu võetakse politsei ülapidamise kuludeks. (Tln. Teataja, 16.07)
1910 Linnavalitsuse  koolikomisjon otsustas mudavannide pruukijate pealt ühe kopika suurust maksu koolide heaks võtta (Tln. Teataja, 29.06)
1910 Eestimaa kuberner oli Haapsalus ja võttis aupresidendina osa Haapsalu Vene kiriku parandamiseks organiseeritud komitee koosolekust. Pärast komitee koosolekut vaatas kuberner mõnda asutust ja Vormsi saarelt Suuremõisast suvitamast tagasitulevaid PeterburiPatriotilise Seltsi lapsi, kelledest igaüks umbes 51/2 naela raskemaks oli läinud ja andis neile mitmesuguseid maiusasju. Selle peale vaatas kuberner dr. Krusenstierni parandusasutust ja leidis selle väga korras olevat.(Tln. Teataja, 26.08)
1910 Lähemal ajal tahetakse Haapsalus rahvarikkamates uulitsates linnavalitsuse poolt 15 "Lux" gaasilampi üles panna. Nendest on juba 1 turuplatsil üles seatud. (Tln. Teataja, 20.03)
1910 7.-9. oktoobril peeti Haapsalus suurt loomalaata. (Postimees, 13.10)
1910 Hiljuti lõpetati Eltermaa ja Haapsalu vahel merepõhja puhastamise tööd, mida tuukrid kapten J. Hansi juhatusel toimetasivad. Postilaev võib nüüd igakord täie auruga sadamasse sõita, mille läbi ta umbes pool tundi varem kohale jõuab.(Tln. Teataja, 7.09)
1910 29. aug. õnnistati sisse Sillal valmissaanud ministeeriumi-koolimaja. (Tln. Teataja, 2.09)
1910 15. septembrist 1910 läks Lihula mõis oksjoni teel põllupanga kätte. Mõis anti rendile parun Stackelbergile Riisiperest, kes vana puuaida põllupangalt ära ostis ja laseb selle viinavabriku kütteks saagida. (Postimees, 14.01)
1910 Tallinna ringkonnakohtu tsiviiljaoskonnas oli 15. skp parun Buxhoevdeni päralt olev Lihula mõis, Haapsalu kreisis, enampakkumise teel müügis. Pakkumisele olivad ainult mõisnikud ilmunud, kes müüdavat mõisat mingil tingimusel kõrvaliste isikute kätte ei oleks soovinud minna lasta. Kuid nende meelepahaks võttis pakkumisest ka kohalise talurahva põllupanga jaoskonna juhataja Ljubimov osa, kelle kätte mõis 202.700 rubla eest läks. Mõis jaotatakse muidugi tükkideks ja müüdakse säälsetele maata inimestele ära. (Postimees, 17.09)
1910 Lihulast ja naaberkihelkondadest rännatakse õige rohkesti välja - Vologda kubermangu. Mullu käisid maakuulajad sääl. (Postimees, 14.04)
1910

Haapsalu linna eestseisus valiti 12. jaan. End. linnapää Dr. Gottfied von Krusenstiern valiti linnapääks tagasi, tema abiks eestlaste kandidaat Eldring. Kuna hra Tamberg sekretäri-kohta ootamata vastu ei võtnud, valiti end. sekretär Julius Mühlenkampf tagasi. (ostimees, 29.01)

1910  Tallinnas Eesti põllutöönäitusel sai esimese auhinna K. Tonkmann Vaiknast ("Kalda" talust). (Tln. Teataja, 13.10)
1910 25. aug. seatakse uus postisaatmine sisse, mis kirjalikka saadetisi edasi toimetab. See post läheb rongiga nr 341 Tallinnast kell 8.45 min. hom. ja jõuab rongi nr 342 Haapsalust tulles õhtul kell 10.20 min. Tallinnasse. (Tln. Teataja, 29.05)
1910 Tervishoidlisel järelvaatusel Haapsalus, mis Eestimaa kuberneri juuresolekul ette võeti, on järgmised puhtuse- ja tervisevastased nähtused ilmsiks tulnud: Vihmanni värvimisetöökoda laseb oma musta vee Andersoni tiiki. Tiik peab 10 päeva jooksul puhtaks tehtama ja musta vee tarvis meresse kanal kaevatama; Rebergi piimatalituses leiti mitmesugused puudused, mis ühe kuu jooksul kõrvaldada tulevad; Ruvali limonaadivabrik oli jookide valmistamiseks saharini tarvitanud, selel üle tehti protokoll. (Tln. Teataja, 26.05)
1910 Uulitsate prügitus on Haapsalus väga halb, kuna uulitsaid lihtsalt raudkivi kildudega prügitatakse ja sellele materjalile liiva juurde lisatakse. (Tln. Teataja, 14.05)
1910 Haapsalu linnavolikogu tegi 27. aprillil otsuseks kavatsetava kooliõpetajate seminari maja platsiks 4 dess. maad ilma maksuta anda. Seminari tulek saab väikesele linnale veidi elu juurde tooma. Kooliõpetajate seminari puudus on Eestimaa õhtupoolses osas ammugi väga tuntav. (Tln. Teataja, 1.05)
1910 Haapsalu Eesti Põllumeesteseltsi poolt pandakse 3.-8. maini karjakasvatuse ja piimaasjanduse ja 10.-15. maini põllumajanduse üle ettelugemised toime. Ettelugemiste toimepanemine oleks seltsi poolt esimeneavalikum tegevus, millest Haapsalu nurga põllumehed rohkel arvul osa võtma peaksivad. (Tln. Teataja, 9.04)
1910 Dr. Krusenstierni ja Arroneti supelus- ja mudavannideasutus on palju suurendatud ja ajakohaselt täiendatud. Selle tõttu võib suvitajaid vast rohkel arvul oodata. (Tln. Teataja, 7.04)
1910 Haapsalu kreisi III jaoskonda sanitaararstiks on dr. Kurt von zur Mühlen kinnitatud. (Tln. Teataja, 19.03)
1910 Udusignaali üle, mis majakalaeva "Nekmangrund" peal üles seatud, teatab selle laeva kapten Dampf, et see signaalisissesead veealune kell on, mis 7 meetri sügavuses vees seistes uduse ilmaga pressitud õhu läbi helisema pandakse ja iga 30 sek. järele kolm korda kolm pauku lööb. (Tln. Teataja, 24.03)
1910 Kõigekõrgemalt poolt on luba antud järgmisi kohti Peetri järele nimetada: /-/ Haapsalus -senine Keisri alev ja Rüütli uulits.(Tln. Teataja, 4.12)
1911 Kõrgessaares mõisast eraldatud maale loodi Hiiumaa kõigi aegade suurim tööstusettevõte aktsiaselts "La Viscosa" kunstsiidivabrik. Aktsiaselts ise paiknes Peterburis, selle peaosanikud olid Belgiast, Inglismaalt ja Prantsusmaalt. Vabriku asukohaks valiti Hiiumaa arvestades siinset metsarikkust, odavat tööjõudu ja sobivat sadamat. Vabrik oli mõeldud 1200 töölisele. "La Viscosa" andis proovitoodangu 1914. a, kuid I maailmasõja tõttu jäi vabrik seisma.
1911 Haapsalus asutati tarvitajateühistu "Ökonoomia".
1911 Lesk vürstiproua Schahovskaja-Glebova-Streshheva on Eestimaa rüütelkonnale oma Uuuemõisa nimelise mõisa Läänemaal ja suure rahasumma häätegevaks otstarbeks annetanud. Vürstinna on sündinud von Brevern. Ta mees oli 70. aastatel Eestimaa kuberneriks.(Postimees, 15.06)
1911  Hra Baggo andis linnaametile palve ära, et pühapäeviti õllepoed ja kõrtsid lahti lubataks, tema maksta kallist renti mitme oma kätte renditud kõrtsi eest ja kui rahval aega juua, siis on uksed kinni. 20. mail oli ettepanek volikogus hääletada, kus ta ainult 2 valget ja 16 musta kuuli sai. (Postimees, 23.05)
1911

Haapsalu "Kungla" näiteseltskond astus kord tõsisema näidendiga ette. 20. veebr. vaatas "Peterburi" võõrastemaja saali täis rahvast Kitzbergi "Tuulte pöörises", mis esimest korda Haapsalus ilmus. (Postimees, 28.02)

1911 Haapsalu linnakooli inspektor on luba saanud kooli kasvandikkudega sõjaväelisi harjutusi pidada. Harjutusi juhatab rannavahtide brigaadi ohvitser Potehin. (Postimees, 16.02)
1911 Haapsalu linnavalitsusel on suured plaanid, nimelt tahetakse elektrivalgustust käima panna. Keegi Riia elektrotehniker käis siin eelarvet tegemas. Eramajad on juba ligi 300 lampi üles andnud. (Postimees, 26.01)
1911 Lihulas on nüüd elukutseline ämmaemand ametis, kes igal ajal raskejalgsete juure abi andma sõidab. (Postimees, 25.08)
1911 G. Vekschin Haapsalus oma enese valmistatud lennumasinaga teeb õhukatseid ja on tõusnud juba 30 meetri kõrgusesse, umbes paarsada meetrit suudab lennata. (Tln. Teataja, 1.07)
1911 Lihula Haridusseltsi Massu osakonnale on luba antud Massu vallamajas maksulist raamatukogu avada. (Tln. Teataja, 1.07)
1911 Eestimaa kubermangu seltsiasjade komisjon on kinnitanud Dr. Krusenstjerni poolt asutatud "Haapsalu Haridusseltsi". (Tln. Teataja, 28.06)
1911 Lihula õigeusu kiriku salmilauljale Ivan Sepale on luba antud Lihula alevis pilditöökoda avada. (Tln. Teataja, 17.06)
1911 Sisemiste asjade ministri abi Krõshanovski on kuberneridele ringkirja saatnud, et senati seletuse järele juudid suvituskohtades ainult sel tingimusel võivad elada, kui kuberner selles kindel on, et juutide suvituskohta elama minekul seda tagamõtet ei ole, et nad sinna alatiseks elama tahvad jääda. (15.06)
1911 Majade nummerdamine politsei poolt on nüüd lõpule jõudnud. Ka uulitsad, mis ennem ilma nimeta olivad, saivad omale nüüd nimetused. Aga kahjuks on uulitsate nimed ainult vene keeles kirjutatud, nii et nad mitmele siiski arusaamatuks jäävad. (Tln. Teataja, 8.06)
1911 13. mail on sisemiste asjade minister supelusmaksu Haapsalu linna tarvis kinnitanud. Maksu suurus on 50 kop., mida isikud, kes 15. mai ja 15. aug. vahel Haapsalu tulevad, maksma peavad. Vabastatud on sellest maksust lapsed, kes alla 10 a. vanad, laevamehed sadamas olevate laevade peale ja isikud, kes alla 3 päeva Haapsalus viibivad. (Tln. Teataja, 23.05)
1911 Haapsalus on naisterahvaste heategev selts registreeritud. (Tln. Teataja, 11.05)
1911

Moonameeste puudusel on mitmed Läänemaa mõisnikud Pihkva kubermangu venelasi põllutöölisteks palgatud. On umbes 30 perekonda tellitud, kelledest 7 perekonda juba 24. aprillil Tuudi ja Kloostri mõisa jõudsivad. (Tln. Teataja, 27.04)

1911 Vene laeva- ja kaubanduseselts on omale Inglismaalt 3 uut aurulaeva tellinud ja tahab need Baltimaa sadamalinnade vahel käima panna. Äärmised peatuspunktid on Peterburg ja Liibavi. Laevad saavad ka Tln., Haapsalus ja Kuressaares käima. Uute laevade nimed on "Libava", "Peterburg" ja "Astrahan". (Tln, Teataja, 31.03, 17.05)
1911 Vürstinna Schahovskaja-Glebova-Streschneva, kelle mees 1870. kuni 1875. a. Eestimaal kuberneriametit pidas, on Läänemaa Uuemõisa mõisa 300 000 rubla eest ära ostnud. Vürstinna tahab mõisa kinkida Eestimaa rüütelkonnale, et sinna mingi heategev asutus seada. (Tln. Teataja, 22.03, 31.03, 13.06)
1911 Punase Risti Selts ka tänavu aastal mitmesuguste terviseparanduspaikades viibimise suve jooksul, kas üsna ilma maksuta ehk alandatud maksuga, võimalikuks teha. Haigeid sõjamehi saadetakse muu seas Kaukaasia paranduskohtadesse, Liibavi, Asserni, Haapsalu ja mujale.(Tln. Teataja, 28.01)
1911 Lääne-Nigula Rahvaharidusseltsi osakonnale on luba antud Läänemaal Taebla vallas raamatukogu avada. (Tln. Teataja, 21.01)
1911 Sisemiste asjade ministeerium on seletanud, et juudid suvituspaikades elada võivad, kui nende tulemine suvituspaika mitte silmakirjaks ei ole, et selleläbi seadusest, mis juutide elamispiirkonna ära määrab, mööda peaseda. (Tln. Teataja, 16.07)
1912 1. mail alustas tegevust Haapsalu Vastastikune Krediidi Ühisus, 1921. aastast Tallinna Krediit-Panga Haapsalu osakond.
1912 16. oktoobril sündis Paadrema vallas kirjanik Karl Ristikivi. Tema noorpõlv möödus Varblas ja Kullamaal, kust ta 1927. a läks Tallinna kaubanduskooli
1912 7. märtsil sündis Kirrbla vallas talupidaja peres Eerik Madis Kumari. (a-ni 1938 perek. nimi Sits; a-ni 1937 eesnimi Erik Mathias) 1946-1949 TÜ selgroogsete zooloogia kateedri vanemteadur ja Zooloogiamuuseumi juh, 1947-1952 ZBI zooloogiasektori juhataja, 1952-1977 teadusdirektor, a-st 1978 vanemteadur-konsultant. 1955 professor, 1961 Eesti TA korrespondentliige. 1953-1963 LUSi esimees, 1982 aupresident, 1955-1977 Eesti TA Looduskaitsekomisjoni esimees. Töid ornitoloogia, zoogeograafia ja looduskaitse alalt. Suri 8. jaanuaril 1984 Tartus.
1912 "Kungla" on luba saanud avalikku maksulist raamatukogu avada, kus pääle venekeelsete veel eesti- ja saksakeelsed raamatud võivad olla. (Postimees, 20.02)
1913 1. jaanuari seisuga elas Haapsalus 4 101 inimest. Neist eestlasi 3 538, venelasi 241, sakslasi 283, juute 9, poolakaid 5, muid rahvusi 25. Haapsalu territoorium oli 726, 8 ha.Linnas oli 649 elamut, 41 tänavat, 112 laternat, töötas 75 voorimeest.
1913 1913-15 töötas  aastast alates töötas Haapsalu kihelkonnakoolis ning 1918-22 ja 1928-32 Haapsalu algkoolides õpetajana  noorsookirjanik ja tõlkija Madis Küla (pseud. Nurmik) (1890-1969).
1913 II Läänemaa laulupidu.
1913

Haapsalus anti ehitusluba  Posti t 20 (Põldotsa maja) kahekordse juurdeehituse; Kasarmu/Jaama t 10 puumaja; Karja 1 ühekordse kivimaja; Metsa t 11 puumaja; Metsa t 7 (Wallfisch) lahtise rõdu ehitamiseks. 1914. a. projektidest on alles vaid Imhofi maja hoovile (Karja 14) ehitatud talli projekt.

1913 23. jaanuaril sündis Kullamaa vallas Laukna külas kirikuõpetaja ja õppejõud Eduard Einmann. Suri 27. oktoobril 1982 Tallinnas.
1913 4. oktoobril sündis ajakirjanik ja skautmaster Heino Jõe. 1930. aastail elas Haapsalus, 1944 põgenes Rootsi. Suri 11. jaanuaril 1990 Kanadas Torontos.
1913 7. detsembril sündis luuletaja ja kirjanik Kersti Merilaas. 1930. aastail töötas Haapsalus. Suri 8. märtsil 1986 Tallinnas.
1913 16. detsembril sündis õpetaja ja koorijuht Aasa Ellerhein.
1913 Haapsalu majaomanikud astuvad mitmekesi kokku ja muretsevad iga gruppe oma uulitsa nurgale suure gasoliini lambi. Praegu põlevad niisugused lambid linnas juba õige paljudes kohtades, nii et Haapsalu nüüd ööajal hoopis paremat pilti pakub, kui aasta või kahe eest. (Postimees, 21.01)
1913 Haapsalus niisama kui Tallinnaski lehemüümine uulitsatel ja majasid mööda sisse on seatud. Nii et nüüd lehti juba selsamal päeval, mil nad ilmuvad, Haapsalus saada võib. (Tall. Teataja, 26. nov.)
1914 Plaaniti linnavalitsuse ruumide remonti ja ümberehitust ühtekokku 975 rubla eest: saali parandamine, saali põrandale linolimo(?) paigaldamine, seinade tapetseerimine, kojamehe toa ümberehitamine kantseleiks, kojamehe ruumid teisele korrusele, ukse murdmine läbi müüri.
Plaaniti tütarlaste progümnaasiumile uue hoone ehitamist ja progümnaasiumi muutmist gümnaasiumiks.. Arhitekt Schott sai projekti eest 350 rubla. Kavandati ka poeglaste gümnaasiumi ja õpetajate seminari asutamist.
1914

Siseministeeriumi korraldusel nimetati aasta algul Suur-Promenaad ümber Romanovite Bulvariks.
Puude ja lillede istutamisega Promenaadile tegeles aktiivselt linnapea abikaasa. Kolme aastaga oli tema korraldatud näitusemüükidega, kontsertidega, tenniseväljaku kasutamistasuga ja annetustega kogutud selle tarbeks 1910 rubla. 1914 toodi Promenaadile pinnast, tehti heakorratöid Promenaadil ja Nikolai (nüüd R. Tobiase) pargis 203 rubla eest. 1913. a. rajatud tenniseväljaku ülalpidamiseks kulus 95, aednik Veromannile lilleklumpide hooldamise eest 44 rubla, pargivahile 15 rubla jne. Kokku kulutati 1914. aastal Promenaad heaks 783 rubla.

1914 Haapsalu linnavolikogusse kuulus 16 eestlast, 6 sakslast ja 2 venelast. 20. mail valiti linnapeaks uuesti hr. Krusenstiern. 26. augustil valiti linnasekretäriks senine raamatupidaja August Tamberg.
1914 Alanud I maailmasõda nimetati algul Teiseks Isamaasõjaks. Oldi hirmus vihased sakslaste peale, kes ahistasid vene kodanikke Saksamaal.
Linnavolinik Aleksander Eldringi ettepanekul korjati augustis Haapsalus  ära saksakeelsed sildid. Saksa tänav nimetati Slaavi tänavaks.
1914 22. mail sündis Võnnu vallas kergejõustiklane Ilmar Piliste. 7kordne Eesti meister kesk- ja pikamaajooksudes. 31. mail 1950 mõisteti surma.
1914 Romanovi Valitseja soo 300-aastase juubeli mälestuseks avab rahvahariduseministeerium riigis 90 uut kooliõpetajate seminari. Nendest avatakse Riia õppekonnas kolm, nimelt: Riias, Haapsalus ja Võrus. (Tln. Teataja, 16.05)
1914 10. maist hakkasid Haapsalu ja Peterburi vahel otsekohesed rongid käima, nii et reisijatel Tallinnas vaja pole ümber istuda. Need rongid käivad kuni suvitusaja lõpuni, 31. augustini. (Tln. Teataja, 12.05)
1914 21. märtsil tegi Haapsalu linnavolikogu oma koosolekul otsuseks nõutust tõsta, et Haapsalu linn korterimaksu võtmises 5. klassist 4. klassi loetaks. Linnapea ettepanek nõutada, et Haapsalu korterimaksu võtmises ka terviskohtade nimekirja võetaks, lükati tagasi. (Tln. Teataja, 24.03).
1914 Haapsalus kavatseb üks seltskond ettevõtjaid käesoleva aasta septembri-kuul ajalehte "Läänlast" väljaandma hakata. Leht ilmub Jüri Neudorfi vastutaval väljaandel ja -toimetusel kolm korda nädalas ja maksab 11/2 rubla aastas. Üksik nummer 3 kop. Leht ilmub Eesti Rahvameelse eduerakonna vaimus. (Postimees, 4.07)
1914 Merepuiesteed Haapsalus on Kõigekõrgemalt poolt lubatud Romanovi puiesteeks hüüda. (Tln. Teataja, 11.01)
1914 Teedeministeerium on kaardimängu kohta raudtee vagunites järgmised reeglid maksma pannud: Kaugesõidu vagunites on igasugune kaardimäng ühistes ruumides kella 9 õhtul kuni kella 12 päeval, ja kupeedes kella 12 öösel kuni kella 9 hommikul täieste keelatud. Muul ajal lubatakse kupees ainult siis mängida, kui kõik selle kupee reisijad asjaga nõus on.  (Tln. Teataja, 6.05)
1914 Teede kapitali kulul võetakse tänavu ette tee sillutamine Haapsalus surnuaia juurest kuni raudteejaamani 300 sülla pikkusel. (Tln. teataja, 13.01)
1914 Aeroplaanide lendu on neil päevil Läänemaal paljudes kohtades nähtud ja ebausklikud inimesed olla nende pärast koledat hirmu tundnud. Mõnede arvamise järele tähendada aeroplaan sõda, teised seletada, et aeroplaan Jumalast patustele inimestele nuhtluseks saadetud, sest seal, kust see riistapuu üle lennata, ei kasvada enam vili ega rohi. (Tln. Teataja, 26.06)
1914 Eestimaa kuberneri sunduslikud määrused: /-/ Tallinna, Haapsalu, Kuressaare ja Pärnu kreiside elanikele, kus rannaäärsetes majades ei tohi pimeduse saabudes olla valgustatud mere poole jäävad aknad; elanike väikelaevad, purjekad, lootsikud ei tohi merel olla õhtul kl. 8-st kuni hommikul kl 6-ni, muidu avatakse nende pihta tuli. (Tln. Teataja, 5.08)
1915 Eestimaa kubermangus oli päriseks ostetud 23 169 talu- ja väikekohta, sh. 71,2% talu- ja kuuendikumaa kohtade üldarvust. Liivi- ja Eestimaal oli eestlaste omandusse läinud ka ligi 50 rüütlimõisat.
1915 13. detsembril alustas Tallinnas tegevust Ühistegevuse Edendamise Selts, mis oli välja kasvanud "Ühistegevuslehe" (1910) juures alates 1913. aastast tegutsenud Ühistegevuse nõukogust ja büroost. Ühistegevus oli kujunenud laialdaseks väiketootjaid ja -tarbijaid toetavaks liikumiseks. 1915. aastal oli Eestis 99 ühispanka, 130 ostu-müügi, 122 piima-, 157 masinatarvitajate ühistut, 60 karjakontrolliühingut ning 303 vastastikku kindlustusseltsi.
1915 26. jaanuaril ilmus ajalehe "Läänlane" esimene number. Esialgu pidi ilmuma kord kuus, aga seda ei suudetud.
1915 Haapsalu linn omandas perekond Bergeldtilt mudaravila koos OÜ Ipsberg ja Co-ga.
1915 1915-1917 ehitati Rohuküla sadamasse miinilaevastiku baas
1915 Eestimaa kuberner Korostovets käis ühes mõnede ametnikkudega Haapsalus sõjapõgenejaid vaatamas, kes 8. juulil siia jõudsid. Ta astus kohe seks sammusid, et sõjapõgenejatele leiba, liha ja muid toiduaineid saaks muretsetud ja neile tööd kuulatud. (Postimees, 14.07)
1915 Gustav Nuumale on luba antud Lihula alevisse limonadi ja karastavate viljajookide valmistamise tehast asutada. (Postimees, 1.06)
1916 Läänemerel purjetanud 670 laevast kuulus eesti laevnikele 379 purjekat. Neist oli ehitatud Pärnu rannikul 132, Saaremaal 71, põhjarannikul 47, Hiiumaal 46 ja Läänemaal 32. Tsaari-Venemaa 11st suurimast purjekast (üle 400 brt.) kuulus 7 Eesti ja 4 Läti laevaomanikele.
1917 3. märtsi õhtul saabus Haapsallu salk vene revolutsioonilisi madruseid, kes lasksid kõigepealt raudteejaamas maha ühe eesti kordniku Kemi ja sõitsid siis edasi Rohuküla sadamasse.
1917 4. märtsi eel palusid Haapsalu linnapea dr. Gottfried von Krusenstierni sõbrad tal linnast lahkuda, voorimees oli kohal, kuid kohusetundest jäi linnapea kohale.
1917 4. märtsi hommikul põletasid revolutsionäärid politseis toimikuid ja tungisid pastori majja, röövisid relvad — vanad jahipüssid — ja viisid pastor zur Mühleni turuplatsile. Turuplatsile viidi ka linnapea dr. von Krusenstiern. Linnapea lasti maha, pastor sai haavata.
1917 Eestis oli 37 keskhariduskooli (sh. 6 poeglastegümnaasiumi, 3 reaalkooli, 1 poeglaste eragümnaasium, 4 poeglaste erakeskkooli, 1 progümnaasiumikursusega poeglaste erakool, 10 tütarlastegümnaasiumi, 4 tütarlaste eragümnaasiumi, 1 tütarlaste eraprogümnaasium, 5 gümnaasiumikursusega tütarlaste erakeskkooli ja 2 progümnaasiumikursusega erasegakooli) ühtekokku 13 050 õpilasega, kellest ligikaudu 7000 olid eestlased.
1917 30. märtsil kinnitas Ajutine Valitsus määruse "Eestimaa kubermangu administratiivse juhtimise ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta". Eesti ala ühendati ühtseks rahvuskubermanguks eesotsas kubermangukomissariga, kelle juurde nõuandva organina tuli moodustada Ajutine Maanõukogu.
1917 Aprillis-mais moodustati Tallinnas 1. Eesti jalaväepolk (ülem polkovnik Aleksander Tõnisson).
1917 31. mail otsustas Esimene Eesti Kirikukongress luua Eesti ajaloo esimese vaba rahvakiriku — Eesti Evangeelse Luteri Usu Kiriku (EELK). Järgmisel päeval kinnitati EELK põhikiri.
1917 3-5 juuli toimus Esimene Eesti Rahvuskongress, Haapsalu linna poolt valiti saadikuiks Eduard Siegfeldt ja Peeter Reikmann.
1917 Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee ettepanekul anti korrahoidmine Tallinnas eesti sõjaväelaste kätte, kes asusid formeerima 3. Eesti polku. Saadi luba ka Eesti rahvusdiviisi formeerimiseks. 2. Eesti polk formeeriti pataljonide kaupa Paides, Viljandis ja Pärnus, 4. Eesti polk Rakveres, ratsapolk Viljandis, suurtükibrigaad Haapsalus, tagavarapataljon Tartus.
1917 29. septembril maabusid sakslased Saare- ja Hiiumaal. Haapsalu ootas rinnet: "Müügil pole midagi. Suhkrut anti esimestel ärevuse päevadel iga näo pääle korraga 9 naela; kardeti, et tagavara sakslaste kätte jääb. D. polgu soldatid tegid katset lossi varemetes Matvei veiniladudesse tungida; varemete sissekäik pandi kinni. Post ei tööta, vaksal soldatite päralt."
1917 3. oktoobrist 1917 kuni 11. aprillini 1918 paiknes Haapsalu linnas ja Lääne maakonnas 1. Eesti polk. Polk hoidis ära Haapsalu linna ja Lääne maakonna rüüstamise enamlaste ja demoraliseerunud vene sõjaväelaste poolt.
1917 6. oktoobril pärast lõunat tapsid soldatid Läänemaal Paatsalu mõisa omaniku parun Maidelli koos oma kahe õega ja Tuudi mõisa omaniku von Rennenkampfi oma mõisates. Lääne- ja Harjumaal rüüstati mõne päevaga mitukümmend talu ja mõisat. Maanõukogu esimees Otto Strandmann avaldas rüüstamiste pärast protesti: "Serbia ja Belgia hävitati Saksamaa vägede poolt, Eestimaa hävitatakse oma riigi vägede poolt."
1917 18. novembril saadeti enamlaste poolt vägivaldselt laiali Eesti Ajutine Maapäev. I Eesti polk, kes kõrgema riigivõimuna ainult Eesti Ajutist Maapäeva tunnistas, kellele lubas kindlustada toetust ja kaitset, palus Maapäeval üle tulla Haapsallu, et see saaks siin oma tegevust jätkata.
1917 19. novembril otsustas Eestimaa Nõukogu Täitevkomitee kubermangu maavalitsuse liikmete volitused lõppenuks lugeda ja jooksva asjaajamise enda kätte võtta.
1917 20. novembril toimus Tallinnas Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee, Eestimaa maavalitsuse ja maakondade esindajate salanõupidamine, kus kohustuti kohalikke omavalitsusi võimu võimalikult visalt enda käes hoidma ja tegutsema uuest nõukogude keskvõimust autonoomselt. Otsutati tugevdada tööd rahvusliku meeleolu hoidmiseks rahvusväeosades ning organiseerida relvastatud salku (Eesti malev) kohtadel.
1917 1917-1918 oli Karl Treufeldt Läänemaa Täitevkomitee esimees.
1917 Ants Laikmaa ostis Taebla vallas Kadarpiku külas maatüki.
1917 Peterburist põgenes Haapsallu Mihhail Ridiger, tulevase Moskva ja kogu Venemaa patriarhi Aleksius II isa, kes leidis peavarju pastor Ralph von zur Mühleni juures. Siiski ei kohanenud ta eestikeelse keskkonnaga ja võimaluse avanedes läks Tallinna.
1918 21-22 jaanuar toimusid Eesti Asutava Kogu valimised. Kuna enamlastel ei õnnestunud saavutada enamust, katkestasid nad valimised.
1918 28. jaanuaril kuulutasid enamlased Eestis välja piiramisseisukorra. Algas lindpriideks kuulutatud baltisaksa mõisnike arreteerimine ja väljasaatmine.
1918 1./14. veebruaril toimus üleminek vanalt kalendrilt uuele: 1.veebruar loeti 14. veebruariks.
1918 19. veebruaril andis Maapäeva Vanematekogu võimu üle Eestimaa Päästmise Komiteele. Kiideti heaks iseseisvusmanifesti tekst ning otsustati kuulutada Eesti Vabariik käimasolevas Vene-Saksa sõjas erapooletuks.
1918 20-27 veebruar võtsid Eesti ametiasutused Haapsalus, Pärnus, Viljandis, Tartus, Paides, Tallinnas ja Rakveres rahvusväeosade kaasabil põgenevatelt enamlastelt võimu üle juba enne saksa armee saabumist
1918 21. veebruari hommikul, kui sakslased jõudsid Haapsallu, teatas 1. Eesti polgu juhtkond eesotsas polkovnik E. Põdderiga, et sakslased on jõudnud iseseisva neutraalse vabariigi territooriumile (kaks päeva enne iseseisvuse väljakuulutamist!) ja et 1. Eesti polk jääb Vene-Saksa sõjas erapooletuks. Hotelli "St. Peterburg" ruumides allakirjutatud vastastikuses kokkuleppes kohustusid sakslased muuhulgas 1. Eesti polgule tema relvad kätte jätma (lepingu teksti kirjutas kohapeal kirjanik K. A. Hindrey).
1918 21. veebruaril alustasid K. Päts, J. Vilms ja A. Saar (Lääne maavalitsuse esimees) autosõitu Haapsallu, et Haapsalus enne saksa okupatsioonivägede tulekut Eesti iseseisvus välja kuulutada. Poolel teel said nad 1. Eesti polgult teate sakslaste jõudmisest Haapsallu.
1918 23. veebruaril luges Maanõukogu liige Hugo Kuusner Pärnu teatri rõdult esmakordselt avalikult ette iseseisvusmanifesti.
1918 24. veebruaril kuulutati Tallinnas välja Eesti iseseisvus.
1918 25. veebruaril loodi Eesti Ajutine Valitsus; peaministriks sai K. Päts.
1918 3. märtsil kirjutati Brest-Litovskis alla Saksa-Vene rahule. Eesti- ja Liivimaa üle säilis Venemaa suveräniteet, kuid korra kindlustamiseks paigutati siia saksa politseiväed; Eesti saarte, Kuramaa ja Riia linna saatus määrati aga Saksa valitsuse poolt.
1918 Märtsist novembrini kestis Eestis Saksa okupatsioon: Kõrgem võim kuulus saksa sõjaväelastele; kohalike omavalitsusasutuste juhid määrati enamasti baltisakslaste hulgast. Algas terror, mille käigus hukati üle 200 inimese ning arreteeriti rahvuslaste juhtiv tuumik. Keelustati poliitilised erakonnad, tegutsemise pidid lõpetama ka mittepoliitilised Eesti organisatsioonid. Seati sisse range tsensuur kirjanduse, ajakirjanduse ja erakirjavahetuse üle. Saadetakse laiali Eesti rahvusväeosad ja korrakaitseasutused. Ametlikus asjaajamises ja koolides sunniti peale saksa keelt. Eestist veeti välja kõikvõimalikke matriaalseid väärtusi, rahva elatustase (eriti linnades) langes.
1918 18. märtsil moodustati kohaliku ortskomando käsul Haapsalu uus linnavalitsus. Linnapeaks nimetati V. Hansen. Linnavolikogud saksa okupatsiooni perioodil ei tegutsenud, kuna nende tegevus oli keelatud.
1918 11. aprillil saadeti I Eesti polk laiali.
1918 27. augustil kirjutati Berliinis alla Bresti rahulepingut täiendavale kokkuleppele, millega Venemaa loobus oma suveräniteedist Eesti- ja Liivimaa üle.
1918 22. septembril tunnustas keiser Wilhelm II Balti Hertsogiriigi iseseisvust.
1918 5. novembril kuulutas Landesrat (Eesti-, Liivi- ja Saaremaa ning Riia linna esindajate koosolek) välja iseseisva Balti Hertsogiriigi ja valis Regentnõukogu, mille etteotsa sai Audru parun Adolf Pilar von Pilchau.
1918 9. novembril teatati Saksa keisri Wilhelm II troonist loobumisest.
1918 11. novembril tuli Tallinnas kokku Ajutise Valitsuse koosolek.
1918 14. novembril, peale okupatsioonivägede lahkumist, tuli uuesti kokku Haapsalu linnavolikogu. Linnavolikogu valis linnapea asetäitja ning komisjoni linnavalitsuse ja varade ülevõtmiseks okupatsioonivõimudelt.
1918 16. novembril alustas uus Haapsalu linnavalitsus oma tegevust.
1918 Algas Eesti Kaitseliidu loomine.
1918 20. novembril tuli taas kokku Maanõukogu.
1918 27. novembril otsustas Ajutine Valitsus kaitsta Eestit Punaarmee vastu relva jõul.
1918 28. novembril algas Vabadussõda.
1918 29. novembril kuulutas Ajutine Valitsus välja 21-24aastaste meeste sundmobilisatsiooni.
1918 30. novembril kinnitati Eesti rahaühikuks eesti mark (=100 penni). Paralleelselt käibisid tsaarirubla, duumarubla, kerenski rubla, osturubla, saksa mark, ostmark ning välisvaluutad.
1918 10. detsembril sai Eesti esimese välislaenu — 10 miljonit soome marka.
1918 27. detsembril loodi Eesti Vabariigi riigikontroll.
1918 6. jaanuaril sündis rahvalaulik, laulude looja Elisabeth Junts (Lääne Liisi).
1918 4. augustil sündis Noarootsis ajaloolane, filosoofiadoktor Alvin Isberg. 1944. a. siirdus Rootsi. Avaldanud töid Eesti ajaloo alalt.
1918 19. jaanuaril valiti Uugla mõisa 3-liikmeline mõisakomitee. Esimeheks oli Hans Küünarpuu, liikmeteks Aleksander Koha ja Mihkel Vilta. Need mehed koos valla töörahva nõukogu esindaja J. Tomsoni ja Eesti Töörahva ja Sõjaväelaste Nõukogu Täitevkomitee esindajatega kirjutasid alla Uugla mõisa ülevõtmisaktile (21. jaanuaril). Ülevõtmisel tekkis mitmeid pahandusi ja sekeldusi. Mõisnik Gustav von Knorring ja mõisavalitseja Mihkel Karussaar olid mõisa kaardid maa alla peitnud ning vaatamata keelule müünud pärast 1. novembrit 45. diviisi staabile 18 lehma ja mõned hobused, kõrvaldanud kahe nädala piimaraha ja mitmel muul viisil võimu kuritarvitanud.
1919 1. juunil võttis Soome parlament vastu keeluseaduse, millega keelati alkohoolsete jookide valmistamine, müük, sisse- ja väljavedu.
1919 24. veebruaril asutati Vabadusrist Eesti vabadusvõitluses osutatud eriliste teenete märkimiseks.
1919 Valitsuse otsusega pandi alus Eesti Panga loomisele.
1919 Asutati Eesti Punane Rist.
1919 10. oktoobril võttis Asutav Kogu vastu maaseaduse. Selle kohaselt võõrandati kogu mõisamaa ning jagati see asundustaludena soovijatele, kusjuures eesõigustatud olid Vabadussõjas silmapaistnud sõjamehed. Maaseaduse alusel võõrandati ligi 2.310.000 ha maad (1.070.000 ha põllumaad, 810.000 ha metsa, 430.000 ha sood), ühtlasi hooneid, koduloomi, põllutöömasinaid jm inentari.
1919 1. mai seisuga kuulus Läänemaal eestlastele 16 endist rüütlimõisat.
1919 18. mail toimusid Haapsalu linnavolikogu valimised.
1919 16. oktoobril võeti vastu Haapsalu linnavalitsuse kodukord.
1919  A-st 1919 kuni elu lõpuni töötas Läänemaa  koolinõunikuna Ernst Enno (sünd. 8. juunil 1875), ühtlasi õpetas 1922-24 Läänemaa Õpetajate seminaris eesti keelt ja eetikat, pidas loenguid Haapsalu rahvaülikoolis, oli Haapsalu noorkotkaste maleva pealiku abi, toimetas 1923-25 ajakirja "Laste Rõõm", kirjuutas luulet. Suri 7. märtsil 1934. Ta põrm puhkab Haapsalu Vanal kalmistul. Haapsalut kaunistab R. Haavamägi loodud luuletaja mälestusammas.
1919 Asutati eesti õppekeelega Läänemaa Gümnaasium.
1919 Haapsalu linna mudaravila juhatajana asus tööle Gustav Akelberg. Juhatana töötas 20 aastat. Sündis 26. aug. 1868 Haapsalus, lõpetas Haapsalu kreiskooli, seejärel tegutses Venemaal rahvakaubanduse alal. Aktiivne ühiskondliku elu tegelane (tuletõrje, jahtklubi, skautlus).
1919

Helilooja Rudolf Tobiase peres sündis tütar Helen (abiel. Duesberg). Õppis muusikat Eestis, Saksamaal, USA-s. Aastaid töötas õppejõuna New Yorgi Manhattani muusikakoolis. Tema tütar Maa(r)ja Roos (sünd. 1945) tegutseb pianisti, koorijuhi ja pedagoogina

1919 23. veebruaril asutati Saksa-Balti Erakonna Haapsalu osakond. Erakonna liikmeks astus 28 inimest, osakonna esimeheks sai W. Hansen.
1919 22. märtsil asutati Haapsalus erakond Rootsi Rahvaliit (Svenska Folkförbundet). Erakonna häälekandjaks oli ajaleht Kustbon. Programmilisteks eesmärkideks olid: garantii rootsi rahvusasjade ministri ametikohale valitsuses; garantii rootslaste esindatusele parlamendis; kultuurautonoomia; rootsi keele võrdõiguslikus valla tasandil ja kohtuasjades, milles osalevad rootslased; rootsi keelt tundev kohtunik.
1919 5. juuni - 3. juuli Landesveeri sõda.
1919 1. mai seisuga Läänemaal eravaldustes olnud rüütlimõisatest kuulus sakslastele 94, venelastele 4 ja eestlastele 16 mõisat.
1919 3. märtsil sündis Haapsalus kunstnik Ervin Milvek. 1944 lahkus välismaale. Suri 1994. a. Torontos.
1919 29. märtsil sündis Martna vallas luuletaja, ajakirjanik ja kriitik Hannes Oja.
1919 20. mail sündis Läänemaal Roman Marley, kauaaegne kultuuri- ja ühiskonnategelane, Läänlaste seltsi esimees Kanadas.
1919 18. juunil sündis Muhumaal kujur ja õppejõud Arseni Mölder, kes lõpetas 1933. a. Massu algkooli.
1920 2. veebruaril kell 00.45 kirjutati Tartus alla rahulepingule Eesti Vabariigi ja Vene SFNV vahel.
1920 1. mail loodi võitluseks riigivaenulike elementidega Kaitsepolitsei.
1920 7.mail võttis Asutav Kogu vastu avalikkude algkoolide seaduse. Selle alusel asendati senised eritüübilised koolid ühtse avaliku algkooliga, muudeti õpetus emakeelseks ja maksuvabaks, kehtestati 6klassiline koolikohustus ning deklareeriti ühtluskooli põhimõtet (vaba edasipääs kõrgema astme kooli).
1920 15. juunil võttis Asutav Kogu vastu Eesti Vabariigi põhiseaduse.
1920 21. detsembril hakkas põhiseadus kehtima.
1920 Asutav Kogu seadustas alkoholimüügi.
1920 1920ndate alguses konstrueerisid soomlased piirituse transpordiks spetsiaalse abivahendi — nn. torpeedo.
1920 Septembris võttis senine Maaliit uue nime —Põllumeestekogud.
1920 Haapsalus oli registreeritud 56 jalgratast, aga mitte ühtki mootorsõidukit.
1920 21. märtsil toimus Läänemaa põllumeeste kongress.
1920 Ristil avati kool.
1920 6. novembril avati endises Pürksi (Birkas) mõisas Pürksi põllumajanduskool. Kool töötas 1943. aastani.
1920 Sellest aastast alates elas Haapsalus vabakutselise kunstnikuna Roman-Gottfrid Haavamägi (kuni 1937. aastani Espenberg). Ta sündis 15. veebruaril 1891 Tallinnas, õppis Tallinna Kunsttööstuskoolis ja N. Triigi ateljees. Illustreeris lasteraamatuid ja organiseeris eesti kunstnike reproduktsioonide mapi "Väike Mapp I ja II" (1923) väljaandmist. 1923. a pühendus täielikult skulptuurile. Haapsalu Kaunistamise Seltsi majanduslikul toetusel hakkas väsimatu innuga hoolitsema kodulinna monumentidega ja dekoratiivskulptuuridega kaunistamise eest. Esimese teosena valmis inimese eluiga hällist hauani sümboliseeriv "Päikesekell" (1924). Ta rajas monumendid C. A. Hunniusele (1928), R. Tobiasele, B. Laipmannile (1933), E. Ennole (1939). Tema loodud on ka Tšaikovski pink (1940). R.-G. Haavamägi suri 3. jaanuaril 1964.
1920 1920.-1930. aastatel suvitas Haapsalus 11 suve luuletaja Villem Grünthal-Ridala koos perekonnaga.
1920 1920.-1930. aastatel suvitas Haapsalus korduvalt Marta Sillaots (1887-1969). Ta ise on märkinud oma monograafiate "A. Kitzbergi toodang" (1925) ja "A. H. Tammsaare looming" (1927) kirjutamiskohaks just Haapsalut. Haapsalus suvitades on ta paberile pannud ka enamiku laialdase populaarsuse võitnud lastejuttude sarjast Tripsist, Trapsist ja Trullist (4 raamatut, 1935-1938).
1920 Lõppesid Läti-Eesti piiriläbirääkimised. Inglise koloneli Stephen Tallentsi poolt juulis 1920 määratletud riigipiir oli siiski suurel määral kunstlik. Selle tulemusel jäi Läti poolele üle 7000 eestlase ja Eestisse rohkem kui 5000 lätlast. Siiski jäi S. Tallentsi poolt tõmmatud piir väikeste paradnustega püsima ja suuremaid tülisid sellest Eesti ja Läti vahel ei tekkinud.
1920

Väidetava venemeelsuse tõttu saadeti Eestisse põgenenud endine Pihkva ülempiiskop Jevsevi koos poja diakon Sergei Grozdoviga Haapsallu asumisele. (1925 sai isa Jevsevi Narva ja Irboska ülempiiskopiks Eusebiuse nime all. Oli sel ametikohal kuni surmani 1929. a.)

1920 12. aprillil oli esimene maade jagamine Oru vallas.
1921 1. mail hakkas Eestis kehtima Ida-Euroopa kellaaeg.
1921 5. juuni õnnistas Rootsi peapiiskop Nathan Söderblom ametisse EELK esimese piiskopi Jakob Kuke.
1921 22. septembril võeti Eesti, Läti ja Leedu vastu Rahvasteliitu.
1921 21. juunil võttis Riigikogu pärast pikki vaidlusi vastu riigilipu seaduse, andes sini-must-valgele värvikombinatsioonile lõplikult eluõiguse.
1921 1921-1932 tegutses Läänemaa Õpetajate Seminar.
1921 Asutati Haapsalu Kaunistamise Selts.
1921 Haapsalus ilmus Julius Oengo (1901-1941) esimene luulekogu "Öö-päev". Ta õppis ja hiljem lühemat aega ka töötas Haapsalus.
1921

Alustati Uuemõisa peahoone juurde- ja ümberehitustöid Läänemaa Õpetajate Seminari tarbeks. Tööd kestsid 1923. a-ni. Ümberehitusprojekti autor on Karl Burman.

1921 14. septembril sündis arhitekt Siimo Jõe, kes  1941. a. lõpetas Haapsalu gümnaasiumi.
1921 22. novembril sündis Järvamaal kunstiajaloolane Vaike Tiik, kes on aastaid uurinud kunstnik Ants Laikmaa elu ja loomingut. Koostas A. Laikmaa majamuuseumi esimese püsiekspeditsiooni (avati 1960) ja täiendas seda (1966); andnud välja Ants Laikmaa monograafia (1975), kirjutanud temast artikleid ja koostanud mitmeid Ants Laikmaa artiklite ja jutustuste kogumikke koos kommentaaridega.
1922 7. detsembril võttis Riigikogu vastu avalikkude keskkoolide seaduse, mille järgi 6klassilisele algkoolile järgnenud 5klassiline gümnaasium oli ühtluskooli teiseks astmeks. Õppetöö gümnaasiumis oli vabatahtlik ja maksuline.
1922 Riigikogu võttis vastu puhkepäevade seaduse. Riiklikeks pühadeks olid: Uus aasta, Kolmekuningapäev, Iseseisvuse päev, Palvepäev, Suur Reede, Kevade pühad (3 päeva), 1. mai püha, Ristipäev, Suvistepühad (3 päeva), Jaanipäev, Jõulupühad (3 päeva).
1922 28. detsembril toimus Eesti Vabariigis esmakordselt üldine rahvaloendus. Eestis elas 1 107 059 inimest, neist 25,8% linnades. Eestlasi oli 87,7%, venelasi 8,2%, sakslasi 1,7%, rootslasi 0,7%, lätlasi 0,4%, juute 0,4%. 78,9% rahvastikust oli alg-, 7,6% kesk- ja 1,1% kõrgharidusega.
1922 Loodi Eesti Vabariigi piirivalve.
1922 24. augustil sündis Paadrema vallas lastekirjanik ja õpetaja Harri Jõgisalu. Töötas 1941-42 Läänemaal Martna algkoolis õpetajana, 1942-43 Rõude algkooli juhatajana, 1943-44 Lihula keskkoolis õpetajana.
1922 Ehitati Haapsalu linna elektrijaam (end. tapamaja juures). Eksisteeris 1924. aastani, mil valmis Ellamaa elektrijaam.
1922 Tagalahel tegutses ujuvrestoran "Eesti Veneetsia". Esialgu ühel parvel, 1923st kahel parvel. Majandusraskuste tõttu lõpetas tegevuse ja viidi Piritale.
1922 1922-1924 oli Haapsalus joonistusõpetajaks maalikunstnik Nikolai Kull.
1922 1922. a. rahvaloenduse andmeil elas Läänemaal üle viie tuhande rannarootslase.
1922 Läänemaal loendati 695 sakslast. Neist 304 ehk 44% Haapsalus, 29 ehk 4,1% Kärdlas ja 31 ehk 4,5% Lihulas.
1922 Läänemaal elas 9779 õigeusklikku ehk 12,9% maakonna elanike koguarvust. Enim oli õigeusklikke Massu, Paatsalu, Suuremõisa ja Lihula valdades.
1922 1922. a. oli Vormsil 2395 rootslast ja 161 eestlast (6,3%), kokku 2556.
1923 17-19 veebruar toimus rahvahääletus avalike algkoolide seaduse muutmiseks. Seadust täiendati sättega, mis nõudis usuõpetuse muutmist kohustuslikuks õppeaineks kõigis koolides (usuõpetuse tundides osalemine jäi õpilastele vabatahtlikuks). Paranduse poolt oli 328 369 inimest, vastu oli 130 476 inimest.
1923 7. detsembril süüdistas Otto Strandman Riigikogus majandusminister Georg Vestelit "lahtiste kraanide poliitikas" (riigi kullavarude kergekäelises ja põhjendamats kasutamises). Siitpeale algas pööre Eesti senises majanduspoliitikas, mis viis Eesti majanduse integreerumisele Euroopasse.
1923 Umbes sel ajal ilmusid Läänemerele esimesed piirituse emalaevad, s.o laevad, mis olenevalt suurusest võisid peale võtta mitukümmend kuni mitusada tuhat liitrit piiritust. Alkohol oli neile peale laaditud peamiselt Danzigis, Hamburgis, Kielis või Lübeckis.
1923 Püstitati Kiltsi raadiosaatemast.
1923 Haapsalu saksa kogudus annetas 3371 marka Saksamaal puudust kannatavatele lastele.
1923 17. juulil sündis Haapsalus lastekirjanik ja luuletaja Venda Sõelsepp. Tema sulest on ilmunud kümmekond lasteraamatut.
1923 13. augustil sündis Matsalus Meelva külas haridustegelane Lembitu Varblane.
1923 4. aprillil sündis Asuküla vallas talupidaja peres kirjanik Ilmar Jaks. Gümnaasiumihariduse sai Haapsalus, töötas Tallinnas ajakirjanikuna, oli vabatahtlikuna Soome jätkusõjas, pöördus 1944 tagasi eestisse, kus mobiliseeriti Punaarmeesse. Aasta hiljem õnnestus tal põgeneda Rootsi, õppis Uppsala ülikoolis juristiks ja hiljem töötas sel alal. 1978 sai viieks aastaks ajakirjandusstipendiumi ja lahkus Rootsist, praegu elab Prantsusmaal. Debüütraamat "Saaremaalt Leningradi", alapealkirjaga "Tööpataljonlase päevik 1944-45" ilmus 1949 Stockholmis; mahukaima osa moodustavad novellid — kogumikud "Aruanne" (1958), "Mapp" (1970), "Keldrist pööningule" (1971) ja "Augeiase tallid" (1977); 1963 ilmus romaan "Eikellegi maal", 1980. a. "Talu", 1981. a. "Neptun. Õiguse telgitagustest".
1923 Vatla kool viidi Vatla mõisa härrastemajja.
1924 1. detsembril korraldas EKP Komiterni ja nõukogude valitsuse toetusel Tallinnas relvastatud võimuhaaramiskatse.
1924 Eestis tõsteti tšekipiirituse hinda. (1926. a.-ni kehtis Eestis piiritusetoodete müügis tšekisüsteem). Eestisse hakkas valguma eriti palju salapiiritust.
1924 8. aprillil moodustati Haapsalu Kaunistamise Seltsi koosolekul komisjon muuseumi asutamiseks.
1924 11. mail kell 9.35-10.45 läks Haapsalu raadiojaamast eetrisse esimene avalikkusele mõeldud katsesaade — edastati Läänemaa Gümnaasiumi segakoori kontsert. Saade oli kuuldav Tallinnas, Vändras ja Pärnus.
1924 Mais asutati Ridala haridusselts, algse nimega Parila haridusselts "Koidik".
1924 Asutati Lääne-Nigula Piimaühing.
1924 9. novembril avati Haapsalus Vabadussõja ausammas, autor Voldemar Mellik.
1924 24. märtsil sündis Tallinnas advokaadi perekonnas graafik Edith Paris (a-ni 1948 Jürine), kes 1932-36 õppis Haapsalu 1. algkoolis, 1943 lõpetas Haapsalus gümnaasiumi.
1924 7. veebruaril sündis Tallinnas aktiivne usu- ja seltskonnategelane Asta Kaups, kelle lapsepõlve- ja kooliaastad möödusid Asukülas ja Haapsalus.1944 lahkus välismaale.
1924 24. märtsil sündis kunstiteadlane ja graafik Edith Paris. Õppis  1932-43 Haapsalu 1. algkoolis ja Haapsalu Gümnaasiumis.
1924 27. märtsil sündis helilooja ja luuletaja Ottniell Jürisaar, kes töötas Läänemaal ning 1944-49 varjas end metsavennana Soonistes ja Kullamaal.
1924 8. juunil sündis arst, luuletaja, kriitik ja tõlkija Ivar Grünthal, kes lapsepõlves koos vanematega Haapsalus suvitas. Suri 14. veebruaril 1996 Rootsis Göteborgis.
1925 12. veebruaril võttis Riigikogu vastu vähemusrahvuste kultuuromavalitsuste seaduse. Selle kohaselt võisid Eestis elavad vähemusrahvused (rahvaarvuga üle 3000 inimese) valida kultuuromavalitsuse organid, millel oli õigus luua, kontrollida ja ülal pidada emakeelseid koole ja muid kultuuriasutusi (teatrid, raamatukogud jne.). Seadust kasutasid sakslased, rootslased ja juudid.
1925 16. juunil võttis Riigikogu vastu seaduse, mis võimaldas senistel rentnikel ja asunikel saada maa pärisomanikeks. Ostusummade tasumiseks oli aega 55 aastat.
1925 19. juunil kinnitas Riigikogu Eesti riigivapi — kuldsel kilbiväljal kolm sinist leopardina kujutatud lõvi.
1925 19. augustil kirjutasid Saksamaa, Taani, Soome, Läti, Leedu, Norra, Poola , Danzigi vabalinn, Eesti, Rootsi ja Nõukogude Liit alla nn. Helsingi konventsioonile, milles kajastus ka kaupade salaveo vastu võitlemise kava.
1925 Aasta jooksul hoogustus väljarändamisliikumine. Paremate elutingimuste leidmise lootuses lahkus Eestist 2646 inimest (kogu iseseisvusaja kestel umbes 17 000 inimest). Meelispaikadeks kujunesid Brasiilia ja Austraalia. Aasta lõpus oli valitsus sunnitud rakendama meetmeid väljarändamise pidurdamiseks, kuna paljud Eestist lahkunud olid alusetute lubaduste tõttu uutes asukohamaades sattunud väljapääsmatutesse oludesse.
1925 Läänemaa III laulupidu.
1925 9. mail sündis Haapsalus kondiitri ja juuksuri perekonnas moekunstnik Elga Leshkin, tekstiilikunstniku Anna Gerretzi ja moekunstnik Liivia Leshkini ema. Lõpetas 1944 Haapsalu gümnaasiumi. Esinenud kollektsioonidega Eesti ja rahvusvahelistel moedemonstratsioonidel. Avaldanud moejoonistusi ajakirjades "Siluett" ja "Nõukogude Naine" ning "Käsitööalbumis".
1925 1925-29 oli Lääne-Nigula koguduse pastor ja Läänemaa Õpetajate Seminaris ja Läänemaa Ühisgümnaasiumis usuõpetuse õpetaja Bruno Karl Immanuel Ederma (11. mai 1900 Kuressaare - 31. okt. 1976 Wiarton, Kanada).
1925 12. veebruaril vastu võetud vähemusrahvuste kultuuromavalitsuse seadus andis Eesti Vabariigi vähemusrahvustele täieliku kultuurautonoomia.
1926 12. märtsil asutati põllumajanduse pikaajaliseks krediteerimiseks Eesti Maapank.
1926 5. märtsil võttis Riigikogu vastu seaduse maareformi käigus võõrandatud maade eest tasu maksmise kohta endistele omanikele.
1926 1. juulil hakkas kehtima perekonnaseisu seadus. Selle kohaselt tunnistati juriidiliselt maksvaks sündide, abielude ja surmade registreerimine ainult perekonnaseisuametnike juures. Kiriklikud talitused muutusid iga inimese eraasjaks.
1926 Suvel asfalteeriti esmakordselt Tallinna tänavaid.
1926 18. detsembril toimus ringhäälingu avasaade. Saated olid kuuldavad peamiselt Põhja-Eestis. Üldse oli Eestis registreeritud 900 vastuvõtjat.
1926 1. oktoobril alustas tegevust Haapsalu 3klassiline tööstuslik kutsekool (puidu ja raua eriala), mis 1935. a. muudeti 4klassiliseks kutsekeskkooliks ja 1940. a. tööstuskooliks nr. 5, mis tegutses 1950. aastani.
1926 Alates 1. septembrist hakkas tegutsema Saksa Kultuuromavalitsus (SKOV). Sellel oli sama õiguslik alus nagu teistelgi omavalitsustel (linnad, vallad jm) ja seda toetati riiklikest vahenditest. Kultuuromavalitsuse liikmeskonna aluseks rahvusregister. SKOV-i allasutusteks olid katastriamet, kultuuri- ja kooliamet ning rahvustööamet. Suuremates linnades ja maakondades olid SKOV-i harukontoritena kultuurikuratooriumid. Eestis oli 25 saksa kooli, saksa praostkonnas 12 kogudust u. 17.000 liikmega.. Saksa Seltside Liit ühendas u. 140 seltsi ja fondi.
1927 Valmis Läänemaa Ühisgümnaasiumi hoone, arhitekt A. Perna. Praegu Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumi hoone, Wiedemanni t. 35.
1927 Haapsalu linn ostis De la Gardie lossi ja ehitas selle ümber haiglaks.
1927 1927-1937 süvendati Kasari jõe suudmeosa. Varasema ligemale kolmekümne jõeharu asemel suubuvad nüüd Matsalu lahte üksnes Kasari jõgi ja Rõude jõgi.
1927 Haapsalus oli kaheksa arsti, kaks hambaarsti, kaks meditsiiniõde, kolm ämmaemandat ja kaks masseerijat. Linna haiglas oli 50 voodikohta.
1927 17. detsembril sündis Varbla vallas Tiilimaa külas kujur Lembit Tolli. Õppis 1935-41 Paadrema algkoolis ja 1941-46 Lihula keskkoolis. Töötas 1946-47 Saastna algkoolis õpetajana. Astus seejärel Tallinna Riiklikku Tarbekunsti Instituuti, lõpetas ERKI 1953, töötanud samas õppejõuna (a-st 1982 dotsent; 1991-95 üldskulptuuri kateedri juhataja).
1927 Saksa saadik jättis minemata Eesti Vabariigi 10. aastapäeva ballile protestiks Tallinna toomkiriku võõrandamisele saksa koguduselt.
1928 1. jaanuaril teostati raha- ja pangareform. Markade-pennide asemel võeti kasutusele kroonid-sendid; kroon viidi kulla alusele (1 kroon vastas 0,4072 grammile kullale) ja võrdsustati Rootsi krooniga. Eesti Pank muutus puhtakujuliseks emissioonipangaks; pikaajaliste krediitide andmine tööstusele, ehitusele ja laevandusele läks üle vastloodud Pikalaenu Panga kompetentsi. Reformi aluseks oli Rahvasteliidu vahendusel Inglise pankadelt saadud 1,35 miljoni naelane välislaen.
1928 1. septembril lasti käibele esimesed 10kroonised paberrahad. Margad kehtisid edaspidigi paralleelselt kroonidega.
1928 5. mail ilmus ajalehe "Lääne Elu" esimene number. Hakkas ilmuma kaks korda nädalas.
1928 Augustis hakkas ilmuma Lääne Kaitsemaleva häälekandja "Lääne Maleva Teataja".
1928 Haapsalus oli registreeritud 359 jalgratast.
1928 23. augustil sündis tõlkija Natalie Alver. Suri 24. novembril 1989 Haapsalus.
1928 28. augustil sündis luuletaja ja filoloog Paul Laan, kes elas Haapsalus 1939-40. Põgenes Rootsi 1944.
1928 12. oktoobril sündis Haapsalus geoloogiadoktor Dimitri Kaljo.
1928 13. mail sündis Haapsalus arst, professor Arvo Ederma. Elab USA-s.
1928 21. juulil sündis Vigalas ajaloolane, arheoloog, tõlkija Jüri Selirand.
1928 20. aprillil sündis Taebla vallas Palivere külas raudteelase perekonnas kujur Robert Rannast. Lõpetas 1947 Haapsalu 1. keskkooli, 1955 lõpetas ERKI Tartu osakonna. Töötas 1955-57 Haapsalu kultuurimaja plakatistina; a-st 1957 vabakunstnik. Viljelnud realistlikku portreed (Cyrillus Kreek, 1959, punane puu; Mihkel Aitsam, 1975, pronks), figuurkompositsiooni (Kalur, 1955, pronks), hauaplastikat (G. Toominga perekonna hauakivi Haapsalu Vanal kalmistul, 1962, dolomiit) ja dekoratiivskulptuuri (Näkineiu, graniit, 1993, marmor 1994).
1928 Päevakorda kerkis Tallinna Aleksander Nevski katedraali lammutamine. Selle vastu organiseeris laialdase rahvaliikumise Petseri kloostriülem piiskop Joann. Selle tulemusel lammutamiskavast loobuti.
1929 1. jaanuaril hakkas Eestis kehtima meetermõõdustik.
1929 Viina hinnale lisati nn. omavalitsusmaks, mis koos tariifimuudatustega tõstis viina poehinda ligi 8%.
1929 29. novembri börsikatastroof USA-s sai ülemaailmse majanduskriisi avaakordiks. Eestis saavutas kriis haripunkti aastail 1931-1933 ning tõi endaga kaasa sotsiaalsete pingete teravnemise, mis soodustasid parlamendikriisi süvenemist.
1929 19. märtsil toimus Läänemaa Muuseumi Ühingu asutamiskoosolek. Seda peetakse Läänemaa Muuseumi asutamispäevaks.
1929 Mais suleti majandusraskuste tõttu ajaleht "Läänemaa".
1929 20. oktoobril esitasid "Estonia" segakoor ja sümfooniaorkester Eesti esimese reekviemi — Cyrillius Kreegi "Requiem c-moll".
1929 1. oktoobril avastati Linnamäe laadal "lendav kõrts". Nii nimetati salapiirituse organiseeritud müümist, peamiselt laatadel.
1929 Haapsalu linnapeaks sai Hans Alver (1929–40). Sündis 11.aprillil 1887 Valgas. Tartu Ülikooli lõpetas 1918 a. arstina, Vabadussõjas arst Kuperjanovi pataljonis, 1918-19 arst Lihulas. 1920 valiti Lääne maa-arstiks (kuni 1931. a.-ni). 1921 valiti Haapsalu linnavolinikuks. Eesti Linnade liidu juhatuse liige, Eesti Punase Risti osak. juhataja, Haapsalu Kaunistamise Seltsi esimees (1921-40). Arreteeriti 13. juunil 1941, saadeti ühte Sverdlovski oblasti laagritest, kus 24. aprillil 1942 maha lasti.
1929 12. septembril sündis Paslepa vallas Einby külas põllutöölise peres arhitekt Ervin-Johan Sedman. Üldhariduse omandas Paslepa ja Haapsalu algkoolis, Haapsalu 1. keskkoolis ja töölisnoortekeskkoolis. Õppis 1949-50 Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis, 1956 ERKI-s, lõpetas selle 1962. Töötas 1962-89 Tallinnas "Eesti Ehitusmälestistes", a-st 1990 olnud Haapsalu rootsi keele õpetaja ja a-st 1994 ühtlasi Paslepa rahvaülikooli rektori kt. Uurinud Eesti linnade ajalugu, koostanud nende ajalooliste keskuste detailplaane (Haapsalu, 1980; Võru, 1982, koos T. Skolimovskiga; Pärnu, 1983).
1929 Rootsi kuningas Gustav V külastas Eestis.
1929 27. veebruaril sündis Kullamaa vallas Luistes meremuda raviomaduste uurija meditsiinidoktor Endel Veinpalu.
1929 7. mail sündis Rakveres arhitekt ja arhitektuuriajaloolane Kalvi Aluve.
1930 1. juulil kaotas pass senise tähtsuse. Isikutunnistuse omamine polnud enam kohustus, vaid õigus; siseriiklikult kehtisid isikut tõendava dokumendina kõikmõeldavad tõendid.
1930 Augustis läks vabasurma ajalehe "Lääne Elu" toimetaja Ilmar Reiman.
1930 16. augustil algasid Haapsalu linna 650. aastapäeva pidustused.
1930 Avati Läänemaa Muuseumi väljapanek Haapsalu piiskopilinnuse vahitornis.
1930 Haapsalus hakati munakividega sillutama Karja tänavat.
1930 Haapsalus oli registreeritud 14 veoautot, 21 sõiduautot ja 11 mootorratast.
1930 Selle aasta jooksul sündis Haapsalus 55 ja suri 78 elanikku.
1930 Haapsalu elanikest tegeles põllumajandusega 4,5%, tööstusega 25,5%, kaubandusega 10,3%, transpordi ja sidega 10,4%, ühiskondliku tegevusega 15,1%, majateenimise ja muuga 15,9%.
1930 3. augustil toimus Lihula I laulupidu. Osa võtsid sega- ja pasunakoorid 300 pillimehe ja lauljaga.
1930 5. veebruaril sündis Tartus raamatugraafik Ilon Wikland (a-ni 1951 Pääbo), kunstnik Vida Pääbo-Juse tütar. Õppis 1939-44 Haapsalu 1. algkoolis. Põgenes 1944 Rootsi. Jätkas õpinguid 1944-46 Stockholmi raamatu- ja reklaamikunstikoolis. Täiendas end 1949 Stockholmi Kõrgemas Rakenduskunstikoolis ning 1952-53 ja 1956 S. Barthi maalikoolis. Rootsi Raamatukunstnike Ühingu liige. Viljelnud joonistust ja akvarelli. A-st 1954 illustreerinud Astrid Lindgreni raamatuid: "Mio, mu Mio" (1954), "Väikevend ja Karlsson katuselt" (1955) ja "Karlsson katuselt lendab jälle" (1961), "Bullerby lapsed" (1957), "Vennad Lõvisüdamed" (1973), "Röövlitütar Ronja" (1981), "Vaata, Madiken, lund sajab" (1983), "Punasilmne lohe" (1985). Tema illustratsioonid on ajatud fantaasiapildid või loovad idüllilise lapsekeskse maailma. Raamatus "Pikk-pikk teekond (1996) kujutab kunstnik joonistustes oma pagemisteed Haapsalust Rootsi.
1930 6. mail sündis jääpurjetaja Endel Vooremaa.
1930 LE, 09.04.1932. 1930. a. suvel tabati piirivalve Haapsalu rajooni piirivalvurite poolt Saastna kordoni ligidal Matsalu lahes Vassili Lepmets ja Aleksander Sirkel, kes tulid merelt ja kelle sõidupaadist leiti 3 plekknõu salapiiritust. Piirituse olid toonud mehed mootorpurjek "Lauralt", mis seisis merel ja mille omanikeks olid Vassili Lepmets ja Helene Grönström. Tabatu A. Sirkeli abiga saadi Harilaiult veel 32 plekknõu piiritusega, mis oli hoolsasti maetud liiva alla. Tollinõukogu määras Lepmetsale ja Grönströmile kui "Laura" omanikele ja piirituse operatsiooni läbiviijaile 8000 kr tollitrahvi. Peale selle müüdi mootorpurjek "Laura" Haapsalus oksjonil maha. A. Sirkel pääses 5 kr trahviga.
1930

Sven Danell 1930-1933 Noarootsi koguduse abipastor, pärast Eugen Tanneri lahkumist Noarootsi pastori kohalt 1933. a. sai Danellist koguduse pastor. Vastavalt kirikuseadusele pidi EELK vaimulik olema Eesti kodanik. Selles osas Danellile tehtud erand kehtis kuni 1936. aastani, kui siseministeerium lõpetas nii tema kui mitme teise välismaalastest pastori tööloa. Danell sai pikendust 1937. aastani, mil ta pidi Rootsi lahkuma.

1931 28. augustil avati Haapsalu Ühisgümnaasiumi juures rootsi kultuuriseltsi "Svenska Odlingens Vänner" algatusel rootsi eragümnaasium, mis lõpetas tegevuse II maailmasõja ajal.
1931 1. detsembril algas liiklus Rapla-Virtsu kitsarööpmelisel raudteel (96 km).
1931 Haapsalu, nagu kogu Eesti, saatis M. Gandhile kitsepiima.
1931 7. septembril sündis Rohukülas kaluri perekonnas maalikunstnik Enno Hallek. Õppis Ungru algkoolis. 1943 läks koos vanematega Rootsi.1958-81 Stockholmis vabakunstnik, 1981-90 Kunstikõrgkooli maalikateedri professor ja monumentaalkunstiosakonna juhataja, a.-st 1975 Rootsi Kuningliku KA liige.
1931 26. septembril sündis Karuse vallas Hanilas meieri perekonnas arhitektuuriajaloolane Helju Sirel. Käsitlenud arhitektuuri- ja linnaajalugu. Osalenud restaureerimisprojektide koostamises (Tartu ülikooli peahoone, 1965-66; Kõljala, 1968; Mõdriku, 1971; Palmse, 1973; Sagadi mõisaansambel, 1974) Uurinud Tartu, Pärnu, Viljandi, Kuressaare, Paide, Põltsamaa ja Lihula linnaehitust, tema uurimistulemuste põhjal on seal kehtestatud ajalooliste linnakeskuste kaitsetsoon; avaldanud artikleid.
1931 Läänemaa IV laulupidu.
1932 Märtsis andis Riigikogu rea seadusi, vähendamaks majandussurutist: kärbiti talunike makse, keelati ühel isikul töö mitmel kohal, vallandati üks abikaasa perekondades, kus nii mees kui naine olid riigi- või omavalitsuse teenistuses jne.
1932 9. mail võeti Soomes vastu nn. kaaperdusseadus, mis võimaldas piirituslaevu ka avamerel kinni võtta. Piirituse ost-müük aktiviseerus taas Eesti läänerannikul.
1932 Haapsalu linnavalitsuse kahes toas seati sisse Läänemaa Muuseum.
1932 3. juulil külastas Rootsi kroonprints Gustav VI Adolf (troonil 1950-1973) Läänemaad: Haapsalut, Vormsit ja Noarootsit.
1932 Kaitseliidu Haapsalu malevkonnale lipu annetamise ja õnnistamisele Haapsalus saabusid 6. juunil riigivanem Jaan Teemant, kaitseminister August Kerem, 3. diviisi ülem kindral O. Jonson ja kaitseliidu ülem J. Poska ühes staabiülema kolonel J. Maidega. Riigivanema vastuvõtuks ehitati Tallinna tee algusesse auvärav ja rivistati üles aukompanii.
1932 Haapsalu raudteejaama lähedusse, Kiltsi tee algusesse kerkisid uue raadiotelegraafi saatejaama kolm antennimasti.
1932 Oktoobris tabati Haapsalu restoranis "Salon" kaks Viinistu küla salapiirituse vedajat.
1932 22. detsembril tabati 2 soomlasest salapiirituse vedajat, kes toimetasid Läänemaal Pikaneeme kordoni juures maale 2288 liitrit salapiiritust. Neile määrati selle eest 57 780 kroonine trahv.
1932

Haapsalu lähistele ehitati Paralepa Ülemine tuletorn. Ehitajaks oli firma "Arronet&de Vries", inseneriks F. Adoff. 

1932

Valmis Peltzeri villa ümberehitus, arhitekt Robert Natus.

1932 25. mail sündis pedagoog, psüholoog ja ajaloolane Voldemar Pinn. Suri 11. oktoobril 1999.
1932 LE, 10.02. Lihulas on olemas väga mitmesuguseid klubisid. Et neil klubidel elu sees hoida, seks on hakanud nende pidajad enese ulualla soetama salakõrtse. Seetõttu ongi nüüd paari klubipidajat karistatud. Hiljuti tuli "Lihula Male ja korona klubi" pidaja L. Palmil vastust anda ja karistus vastu võtta aktsiisimaksu rikkumise eest. Nüüd on sama lugu juhutnud "Lihula seltskondliku klubiga".
1932 LE, 13.02. Kahele ärimehele - Al. Prikile ja Al. Schwederile - on tehtud politsei poolt protokoll müügiseaduste rikkumises (liigkasuvõtmises). Nimelt on Al. Prikk müünud kaupmees Jul.Koppelile 100 kilo suhkrut ja võtnud selle eest 26,75 sendi asemel 30 senti kilo, olgugi, et kõne all olev suhkur oli odav suhkur, s.o. endise hinanga.
1932 LE, 13.02. Nädalapäevi kestnud külmad ilmad on Muhu väina ja Haapsalu lahe kõvasti kinni tinutanud, mistõttu Hiiumaalt juba neljapäeval sõideti üle mere mandrile.
1932

LE, 20.02. Haapsalus tõuseb suguhaiguste arv. Eriti palju registreeriti suguhaigusi detsembris. Asi on juba nii kaugele läinud, et linna tervishoiuosakond on sunnitud olnud mitmeid isikuid sunduslikule ravimisele saatma.

1932

LE, 20.02. "Revolutsioon" saarte ja mandri vahelises ühendusepidamises. Hakkab käima moodne propellersaan. Tehti esimesi sõidukatseid Tallinnas ehitatud propellersaaniga, mille abil kpt. Sergo ja hra. Sinmann tahavad talvel hakata ühendust pidama mandri ja saarte vahel. Saaniga saavutati ligi 100-kilomeetrine tunnikiirus.

1932 LE, 24.02. Laupäeva õhtul toimus omapärane ja teatud määral saladuslik sissemurdmine linnavalitsusse. Sissemurdjad olid selleks purustanud linnapea kabineti aknad ja sealt sisse tunginud. Sissemurdjad olid segi puistanud linnapea kabineti, kuid sealt midagi leidmata, olid siirdunud teistesse ruumidesse. Kantseleiruumis olid murdvargad lahti murdnud kõik lauasahtlid. Kuid ka sealt ei leidnud vargad midagi. Kantseleiametniku pr. Punni sahtlist olid nad saanud kätte ainult üks kroon ja 10 senti raha. Et oma kibedat pettumust natukenegi magusamaks teha, seks olid vargad kaasa võtnud linnanõunikkude suhkrukotid ja J. Rulli head "vanaaegsed" paberossid. Linnapea kabinetist olid nad kätte saanud vanad veneaegsed linnapea ja linnavalitsuse liikmete kaelaskantavad hõbedast ametimärgid, kaks vaskpitsatit (üks linnavalitsuse ja teine rahvahääletuse komitee oma) ja linna rahakapis alalhoitavate väärtpaberite nimekirja, mis oli ühes plekk-kastis. Nähtavasti arvasid mehikesed, et see ongi rahalaegas ja pistsid selle kaenla alla. Võib-olla oleks varastel vast ka korda läinud jõuda linnavalitsuse rahakapini, kui mitte teenija, kes elas üleval teise korra peal, ei oleks juhtunud juhuslikult alla tulema. Teenija tulek aga heidutas vargad nende tegevuselt ja nad põgenesid läbi linnapea kabineti akna välja hoovile ja sealt edasi Vee tänava suunas. Kohe teatati asjast kriminaalpolitseile, kust ka silmapilkselt assistendid kohal olid koos politseikoeraga. Koer läks jälgipidi kuni Metsa tänavale baptistide kirikuni, kuid seal kadusid koeral jäljed käest ära, sest baptisti kirikust tuli sel ajal rohkesti naisi välja, kes segasid jäljed ära. Ei jäänud muud üle, kui kriminalistid asusid omi "kundesid" üles otsima ja neid üle kuulama.
1932 LE, 12.03. Sotsiaalministeeriumi poolt lubati Haapsalu linnavalitsusele puudustkannatajaile leiva valmistamiseks Haapsalus asuvatest riigi teraviljaladudest 5000 kg rukkeid. Leiba on nähtud ette iga inimese kohta 1/2 kg kilo päevas. Leiba saab umbes 100 puudustkannatavat perekonda.
1932 LE, 06.04.Läänemaalt ihkab riigikokku 140 kandidaati. Pahempoolsete nimekiri kannab pealkirja: "Eesti iseseisva pahempoolse töölispartei, linna- ja maatöörahva, töötatööliste, üürnike, väikemaapidajate ja kehvikute kandidaatide nimekiri". Üks nimekiri koosneb ainult tundmatutest Tallinna ja Nõmme meestest, kuna teise esikohtadel on ka mõned Haapsalu inimesed, nagu Aleks. Wiltenfeldt, Aug. Pischailo jt. Esikandidaadiks on keegi tundmatu suurus Gustav Lätt Tallinnast. Nimekirjade soovitajate allkirjad lasti tõestada kahel Saksa-Rootsi  bloki ja ühel venelaste nimekirjal. Ühe Saksa-Rootsi bloki nimekirja eesotsas seisavad: rkl M. Westerblom, rahvussekretär N. Blees, A. Westerblom jt, kuna teise esikandidaatideks on A. Schulmann, W. Hunnius ja ad H. Delschlägel. Venelaste nimekirja esimesteks meesteks on W. Bolbukow, W. Smirnow ja N. Nossow. Nagu kuulda, tahavad Haapsalus valimislahingu avada kõige enne äärmised pahempoolsed, kelle koosolek toimuvat juba teisipäeva õhtul."
1932 LE, 06.04. Suvitajate tulekul on korteriomanikkudel kõige suuremaks mureks suvekorterite ja tubade väljaüürimine. See toiming kannab sagedasti väga juhuslikku iseloomu. Kleebitakse valge paberitükk aknaruudule ning hakatakse nõnda üürilist ootama. Mõnikord õnnestubki niiviisi leida päris korraliku üürilise, paljudel kordadel tuleb aga korteriotsijat asjata oodata. Tänavu viiakse korterikuulutamises läbi hoopis kindlam korraldus. Käesolevaks kevadeks antakse välja täielik Haapsalu juht, mis suvekorterite väljaüürimise muudab juba täiesti kergeks toiminguks. Pääle muude osade sisaldub juhis üksikasjaline suvekorterite ülevaade, milles korteriomanikkudel on võimalus sääl oma kortereid ja tube väikese tasu eest registreerida. Sarnase nimekirja järgi on suvitajal kerge leida omale kohast korterit."
1932 Aprillis peetud Palivere laat kujunes ootamatult veriseks ja "lahingurohkeks". Vaatamata sellele, et laadal oli võrdlemisi vähe rahvast, oli siiski kohalikul viinapoel rohke lõikus: ära müüdi ligi 1000 liitrit viina. "Õli tulle valasid" kõigepealt mustlased, keda oli laadale kogunud ligi poolesaja ümber. Need sattusid omavahel tülli. Vaevalt suudeti mustlased laiali peksta, kui algas uus lahing mustlaste ja eestlaste vahel. Kaklus kujunes sõnatõsises mõttes lahinguks. Tarvitati kaikaid ja kirveid. Kohaliku vallamaja kartser ei suutnud kõiki "tegelasi" vastu võtta, mistõttu 6 "kangemat" meest toimetati koguni Haapsallu.
1932 Pühapäeval peeti üleriikliselt emadepäeva. Muuseas toimus emadepäev ka Kullamaal, Silla algkooli ruumides. Emadepäeval kogunes palju ümbruskonna emasid ja isasid, rääkimata noortest, kes näitasid üles oma austust ja lugupidamist vanemate vastu. Kõikide imestuseks ja lastevanemate suureks pahameeleks leidus aga Kullamaal ka selliseid poisikeseohtu noormehi, kes ümbruskonnas luusisid ringi mingisugustes hallikas-rohelises vormis veripunaste lippudega ja emadepäevast midagi ei tahtnud teada. Need olid kohalikud noorsotsid, keda rahvas ka tabavalt nimetab "Jüri jüngriteks". (LE, 14.05.1932)
1932 Mai. Tallinna-Haapsalu rahukogu väljasõiduistungil oli jälle süüpingis Palivere valla endine sekretär Jaan Reinans. Seekord tuli Reinansil aru anda Sinalepa valla vaeslaste kohtu raha, 20 kr omandamises. Mees tunnistas end nuttes süüdi, kuid seletas, et need süüdistusaktis ülesvõetud paragrahvid on liiga rasked tema süüteo kohta. Reedel, 27. mail tuleb Reinansil ette suurem protsess. Selles süüdistatakse teda Palivere valla raha, 930 kr omandamises ja raiskamises.
1932 Juuni. Haapsalut külastasid Rootsi eraühisgümnaasiumi donaator, generaalkonsul Folke Bökmann ja peadirektor Jul. Juhlin, et anda üle Rootsi gümnaasiumi õpilastele kevadtöö lõpul kingitusi. Ühes F. Bökmanniga saabusid ka Rootsi rahvussekretär N. Blees, Rootsi konsulid Riias ja Tallinnas ning krahv Eric von Rosen, kes pidas gümnaasiumi ruumes loengu oma Aafrika reisidest.
1932 Londoni saadik dr. Oskar Kallas ostis Hiiumaal suvekoduks kohaliku elaniku Helene Tamme elumaja.
1932 Juuni. Haapsallu saabus suvitama tuntud kirjanik ja Helsingi ülikooli eesti keele lektor Villem Ridala perekonnaga. V. Ridala on juba mitu aastat järgemööda Haapsalus oma suvise puhkuseaja mööda saatnud.
1932

Juuni algus. Ökonoom J. Waldti poolt avati kuursaal. Avamine toimus uudisteküllaste ja lõburohkete numbritega. Mängis jazzorkester ja laulis shlaagreid ja romansse jazzlaulja P. Kaldre Tallinnast.

1932

Juuni. Kaks Haapsalu noormeest hakkasid Haapsalu Võllastemäge omal käel uurima. Umbes meetri sügavuselt tulid nähtavale suured kivid, mille all lamas täisealise mehe luukere. Selle lähemal vaatlusel selgus, et luukere on kolmest kohast läbi saetud.

 

1932 Juuni. Tööpuuduse vastu võitlemise otstarbel teenistusvahekordade korrastamise seaduse alusel on vabariigi valitsus otsustanud vallandada 562 riigi- ja omavalitsuse ametnikku. 1. augustist vallandatakse linna 1. algkooli juhataja Aleksander Paabo ja sama kooli õpetaja Veera Liiv. Likvideeritava Läänemaa seminari õpetajatest vallandati selle seaduse alusel insektriss pr. Leontine Robert ja pr. Julie Uibokand.
1932 Juuni. Haapsallu jõudis kohale rööniratas, mis on tellitud Kivistiku sporditarvete tööstuselt, Tartust. Rööniratas on inimesekõrgune metallist ring, mille abil on võimalik liikuda ja osaval inimesel teha kõiksuguseid kaelamurdvaid trikke. Seni on röönirattaid Eestis mõned üksikud ning tarvitusel ainult kaitseväe lendurite hulgas. Teise uudisena oodatakse jõudvat kohale ka kaks paari veesuuski, mis on samuti alles hilise aja leiutis ja seega kõigiti huvipakkuv.
1932 Juuli. Läänemaal, Kirbla vallas, endise Sarja (Säira) karjamõisa kruusaaukudest leiti haruldaselt rikkalik rahaauk. Suur hulk hõberaha oli mähitud linasesse riidesse ja paigutatud puukasti. Leitud muinasvara hulgas on suuremad esemed: 1 hõbepärg, kaelakee, 6 sõlge mitmesuguses suuruses, kolm suurt kaelaehet, 11 sõmust, 257 keskmise suurusega ja 500 väikest hõberaha, pärit keskajast. Veidi hiljem läks rahaauku kaevama ka talumees, kelle krundil kruusavõtmise koht asus. Ta leidis sealt omakorda veel 78 raha, sõrmuseid, pärlitükke ja muud. Lõpuks tuli kaevama ka tuntud vabadussõjaline Mihkel Lüll, kes leidis samuti hulga väikesi hõberahasid. Kõik leitud esemed võttis hoiule kohalik konstaabel, kes saadab need edasi haridusministeeriumile.
1932 Juuli. Eesti sõjalaevastiku meeskond, kes viibis Virtsus reidil, korraldas Virtsus vabaõhukontserdi, kus esines laevastiku pasunakoor. Nimetatud ajal toimus ka miss Virtsu valimine, kelleks sai prl. Salme Käärmann, I näitsikuks pr. Vilhelmine Pärtov  ning II näitsikuks pr. Hilda Männik.
1932 September. Skautspataljon asus Uuemõisa.
1932 Haapsalus olid esmakordselt gaasikaitsepäevad. Gaasikaitsepäevad algasid "Peterburgi" võõrastemaja saalis korraldatud gaasikaitsevahendite näitusega. Kell 1.30 päeval hakkas linnas undama häiresireen - oldi saadud teada, et linnale on lähenemas vaenlase lennukid. Õhus lõhkesid lennukitelt visatud pommid, kuna turuplatsil kõmasid mürsud ja põlesid gaasiküünlad - seekord täidetud vaid pisargaasiga. Kohe tõttas kohale tuletõrje, samariitlased ja gaasikaitsemeeskonnad, kõik gaasitorbikutega varustatud, et paralüseerida gaasiohtu ja anda abi õnnetuile.
1932 Et tubaka hinnad tõusid, asusid kõik Oru ümbruse mehed tubaka külimisele ja istutamisele. Tubakakasv on hästi õnnestunud ja suitsetajail on juba oma uus tubakas suitsetamiseks käes.
1932

November. Viimasest moehaigusest, yo-yost ei ole Haapsalugi puutumata. Nii on praegune Haapsalu yo-yo rekord Haapsalu vangimaja kuraatori 10-aastase poja Harry Reinbachi käes, kes on yo-yootanud 2510 korda.

1932 November. Lihula-Risti maantee äärest on vargad viinud ära 13. kilomeetri kohalt 137 meetrit juhet.
1932 November. Maavalitsuses käisid öösel vargad. Rahakapi lõhuti ära ja sisu - 68 kr 82 senti - viidi kaasa.
1932 November. Vabariigi valitsuse poolt antud esialgse hädaabitööde krediidisummadega on Haapsalu linnavalitsuse poolt tehtud hädaabitöödega juba algust. Seni on paigutatud töödeks 47 meest ja 26 naist, kuna käesoleva nädala jooksul kavatsetakse töid märksa suurendada. Praegu on linna tööbörsil registreeritud töötuid naisi 130 ja mehi 90.
1932 November. Soela väinas ajas piirivalve mootorpaat salapiirituse paati taga, kuid piirivalvepaadi mootoririkke tõttu salakaubitsejad pääsesid põgenema. Esimese ähmiga loobiti laadung - 25 000 liitrit piiritust - merre, kuid õngitseti hiljem välja. Mehed tabati hiljem maalt. Nädalavahetusel tabas piirivalve Haaspalu rajooni saastna post Saulepi vallas talunik Adleri põllult läbiotsimisel 20 liitrit välismaa piiritust. Samasuguse noosi tabas piirivalvur öösel metsas, sattudes kohalikule elanikule Heinrich Aksinile. 24. novembril tabati Haapsalu piirivalve poolt Ungru asunduses Gustav Rökmeli talus 20 liitrit välispiiritust ja 9 pakki välismaa tubakat "Dobbelmann". Salakaubitseja Elmar Rökmeli abiliseks oli Vladimir Saar, Rohukülast.
1932 Detsember. Vastava aktiga anti Haapsalu linnavalitsusele üle 79 hektariline maa-ala, mis ulatub üle "Paralepa" restorani ja läheb mereni välja. Seega sai haapsalu linn Paralepa metsa ja ranna täielikuks omanikuks.
1933 27. juunil otsustas Riigikogu 47 häälega 45 vastu devalveerida Eesti krooni 35% võrra. Majanduspoliitiliselt oli otsus õigustatud, kuid vastastikused süüdistused jätkusid.
1933 12. veebruaril sündis laulja ja näitleja Bruno Oja (Bruno O'Ya), kes on õppinud Nõva koolis. Suri 9. oktoobril 2002.
1933 2. oktoobril sündis meditsiinidoktor ja kirjanik Enn Nõu. 1944 põgenes Rootsi.
1933 Rannarootslaste esimene, kultuuriühingu "Svenska Odlingens Vänner" organiseeritud laulupäev Haapsalus.
1933 5. detsembril arutas Riigikogu baltisaksa elanikkonna seas levinud  natsionaalsotsialistlike arengute küsimust, mille tulemusel  kuulutati natsionaalsotsialistlik liikumine Eesti riigikorra vastaseks. 6. detsembril saadeti laiali Saksa kultuurinõukogu, et see tuleks kokku uues koosseisus. tagasia stuma sunniti juba novembris 1933 baltisaksa erakonna juhiks valitud natsionaalsotsialist Viktor von zur Mühlen.
1933 Puhkes tüli Haapsalu õigeusu Maarja-Magdaleena koguduses, kus eestlased soovisid sellele eesti- ja venelased segakoguduse staatust. Venelaste katse taastada Haapsalu segakogudus nurjus, aga vastuolud koguduses säilisid.
1934 24. jaanuaril hakkas kehtima uus põhiseadus. Riigipeaks oli rahva poolt viieks aastaks valitav riigivanem, kes võis Riigikogu laiali saata, panna seadustele veto ja anda ise seadusi dekreetidena. Seaduslik organ — Riigikogu — vähenes 50liikmeliseks. Täidesaatev võim kuulus valitsusele eesotsas peaministriga.
1934 1. märtsil toimus teine üleriigiline rahvaloendus. Eestis elas 1 126 413 inimest, neist 28,9% linnades. Rahvuslik koosseis: eestlasi 88,2%, venelasi 8,2%, sakslasi 1,5%, rootslasi 0,7%, lätlasi 0,5%, juute 0,4%.
1934 12. märtsil teostasid K. Päts ja J. Laidoner sõjaväelise riigipöörde. Kehtestati kaitseseisukord (6 kuuks), J. Laidoner nimetati kaitsevägede ülemjuhatajaks ja sisekaitseülemaks, poliitilised koosolekud keelustati, vabadussõjalaste organisatsioonid ja nende häälekandjad suleti, arreteeriti üle 400 juhtiva vabadussõjalase.
1934 25. mail kinnitas valitsus koolireformi kava. Enam tähelepanu pöörati kutseharidusele. Koolikohustust lükati 16-lt eluaastalt 14-le. Algkool muudeti 4klassiliseks. Sellele järgneb 5klassiline keskkool ja 3klassiline gümnaasium.
1934 7. septembril pikendas K. Päts kaitseseisukorda ühe aasta võrra.
1934 21. detsembril anti välja sundmäärus perioodiliste trükiste eeltsensuuri sisseseadmise kohta.
1934 Käsmu merekooli õpetaja Joh. Sandbank organiseeris 25-30 piiritusevedajale Viinistu tuletõrje seltsimajas 3nädalased kursused.
1934 Augustis asus "Lääne Elu" toimetaja ametipostile Artur Grönberg.
1934 24. juunil sündis Haapsalus Ilma Adamson, rahvatantsupedagoog.
1934 Läänemaa V laulupidu.
1934 17. veebruaril sõlmiti Eesti ja Läti vahel koolikonventsioon, mis tagas mõlemas riigis elavatele eesti ja läti vähemusrahvustele võrdsed tingimused emakeelse koolihariduse saamisel.
1934 1934 elas Läänemaal 522 sakslast, neist Haapsalus 302, Kärdlas 32.
1934 Haapsalus elas 125 venelast, 2,7% linna elanikkonnast.
1934 11. juulil suri Haapsalus ajakirjanik ja poliitik Aleksander Izgojev, maeti Haapsalu Vanale kalmistule. A. Izgojev (kodanikunimi Lande) sündis 1872 Jekaterinburgi lähistel, õppis õigus- ja arstiteadust, 1906. a-st elas Peterburis ja töötas päevalehes Retsh, oli liberaalse Rahva Vabaduse Partei üks liidritest. 1922 saadeti koos 200 teise haritlasega Nõuk. Venemaalt välja. Haapsalus suvitas alates 1910. aastast, 1920ndate lõpus asus koos abikaasa Agafiaga alaliselt Haapsallu elama (Lembitu t 23).
1934 6. jaanuaril sündis Paadremaal kooliõpetaja ja harrastuskunstnik Vaike Õlekõrs.
1934 14. veebruaril sündis Taeblas arhitekt ja ehitusinsener Kalju Hanstein.
1934 13. märtsil sündis Haapsalus muusikaõpetaja ja dirigent Anne Ellerhein-Metsala.
1934 26. märtsil sündis Järvamaal graafik Herald Eelma, kelle suvekodu on Ridala vallas Puise külas.
1934 6. aprillil sündis Kullamaa vallas bibliofiil, ajaloolane, kodu-uurija ja mesinik Ilmar Jõesoo.
1934 24. aprillil sündis Haapsalus rahvatantsupedagoog Ilma Adamson.
1934 14. mail sündis Haapslaus kaugsõidukapten ja meremaalija Ants Lepson, kes lahkus 1944 Rootsi.
1934 30. juunil sündis Hiiumaal pedagoogikateadlane emeriitprofessor Lembit Türnpuu, kes õppis Haapsalu Pedagoogilises Koolis 1949-53.
1935 1. jaanuaril hakkas kehtima seadus, mille kohaselt kahe aasta jooksul ei maksustatud nimede muutmist. See oli aluseks nimede eestistamise aktsioonile. Kui aastail 1920-1934 eestistati vaid 820 nime, siis ainuüksi 1935. aastani ligi 200 000 nime.
1935 5. märtsil peatas sisekaitseülema sundmäärus erakondade tegevuse.
1935 7. märtsil asutati Isamaaliit, mis kujunes riiklikuks ainuparteiks. Rahvasuu ristis valitsusmeelse ühingu "saamaliiduks".
1935 11. septembril pikendati Riigivanema otsusega kaitseseisukorda ühe aasta võrra.
1935 20. septembril loodi Riiklik Propagandatalitus algatamaks üldrahvalikke üritusi, korraldamaks rahvakultuuri ala ja tutvustamaks Eestit välisriikides.
1935 Riigi- ja omavalitsusametnikud ja-teenijad Haapsalus: politseis 22, Lääne maavalitsuses 43, maksuametis 11, raudteejaamas 16, postkontoris 25, telegraafi-telefonivõrgus 11, rahukohtuniku kantseleis 5, kohtu-uurija kantseleis 2, Läänemaa gümnaasiumis 19, kaitseväe ringkonna ülema kantseleis 6, piirivalves (mitmed viibisid väljaspool Haapsalut) 10; vangimajas 14, meresides 6, maakorralduse komisjonis 4, linnavalitsuses koos linna algkoolide ja ettevõtetega 48. Kokku 242. Haapsalu ametniku keskmine palk oli umbes 80 kr kuus.
1935 Mais tutvusid Haapsalu suvitusoludega Rootsi, Soome ja Tšehhoslovakkia ajakirjanikud.
1935 Läänemaa mandriosas (koos Vormsi saarega) oli kokku 211 mootorpaati, milledest 15% olid üle 5hobujõulised. Mootorpaate oli kõige enam Osmussaare-Põõsaspea-Rooslepa, Vormsi, Haapsalu, Rohuküla, Puise-Kiideva ja Matsalu-Saastna regioonis.
1935 Haapsalus toimus III meestelaulupäev, osales 27 koori 1284 lauljaga.
1935 2. märtsil sündis Massu vallas Rame külas taluniku perekonnas raamatugraafik Helmut Polberg. Õppis 1943-50 Hanila 7-kl koolis, 1950-54 Lihula keskkoolis ning a-st 1955 ERKI-s, mille lõpetas 1961. Oli 1954-55 Lihulas kultuurimaja dekoraator.1960. aastail lõi tarbegraafikat, eriti firmamärke, 1975-91 oli "Eesti Raamatu" mittekoosseisuline kunstnik, a-st 1987 KL-i liige.
1936 1934. a. koolireformi parandused: Keskharidust oli võimalik omandada nii 4klassilise algkooli baasil 5klassilises progümnaasiumis kui 6klassilise algkooli baasil 3klassilises reaalkoolis. Mõlemast keskkooli tüübist pääses edasi gümnaasiumi.
1936 9. septembril pikendati Riigivanema otsusega taas kaitseseisukorda ühe aasta võrra.
1936 9. oktoobril asutati Riigivapi ja Valgetähe teenetemärgid.
1936 Haapsalus hakati valmistama omapärast karvastatud rannamantlite materjali — šenilli.
1936 Valmis Haapsalu algkooli uus hoone (Ehte t. 14), arhitektid Erika Nõva, A. Esop.
1937 16. aprillil otsustas Riigi Majandusnõukogu jaatavalt välistööliste toomise Eestisse. Peamiselt Poolast pärinevad võõrtöölised suunati enamasti põllumajandusse, osalt ka põlevkivikaevandustesse.
1937 17. juulil valmis Türi raadiosaatejaama mast-antenn. Saatja tagas Riigi Ringhäälingu kuuldavuse kogu Eesti territooriumil.
1937 28. juulil võttis Rahvuskogu vastu uue põhiseaduse. Sellega võeti rahvalt uute seaduste algatamise õigus, piirati varasemaid kodanikuõigusi, tõsteti valijate vanusetsensust 20-lt eluaastalt 22-le. Riigipeaks sai viieks aastaks valitav president, kes kinnitas ametisse ja vabastas valitsuse, võis saata laiali parlamendi ning omas piiratud dekreediõigust ja suspensiivse veto õigust. Seadusandliku võimu teostas kahekojaline Riigikogu. Selle alamkoda — 80liikmeline Riigivolikogu — valiti rahva poolt isikuvalimiste süsteemi alusel. Ülemkoja — Riiginõukogu — 40st liikmest osa määrati presidendi poolt, osa valiti esinduskogude poolt ja osa kuulus parlamenti oma ametikohast tulenevalt. Täidesaatev võim oli pandud valitsusele eesotsas peaministriga.
1937 3. septembril avaldati uus põhiseadus "Riigi Teatajas". K. Pätsi uueks ametinimetuseks sel perioodil sai riigihoidja.
1937 12. septembril pikendati kaitseseisukorda aasta võrra.
1937 Riigivanema otsusega 27. jaanuarist kinnitati Haapsalu linnavalitsuse ettepanek laiendada linna piire Uuemõisa ja raadiojaama maa-alade linna administratiivpiiresse võtmisega. Sellega suurenes linna maa-ala 91,341 ha võrra ja vastavalt vähenesid Asuküla valla piirid
1937 Haapsalus valmis J. Laidoneri nimeline Eesti Punase Risti Seltsi sanatoorium (arhitekt A. Volberg; praegune kohtuhoone). Avamispidustused 20. juunil.
1937 31. oktoobril avati Haapsalu uus pritsimaja (ehitus algas suvel 1935) . Arhitekt Alar Kotli.
1937 20. detsembril sündis Aala Buldas, kes on Haapsalu toomkiriku sisekujunduse autor (1983-92).
1937 5. veebruaril kinnitati riigivanema otsusega maakondade vapid. Läänemaa vapp — punasel väljal hõbedane kull ülestõstetud tiibadega ning pahemale poole pööratud avatud kuldse nokaga, kuldse võruga ümber pea ja laialisirutatud kuldsete küüntega.
1937 17. detsembril võeti Haapsalu linnavolikogu koosolekul vastu vapi ja lipu pisut muudetud variandid. Haapsalu lipp koosnes kahest osast, millest esimene, vardapoolne kolmandik jagunes kolmeks võrdseks laiuks — ülal ja all valge, keskel sinine. Ülejäänud kahel kolmandikul olid samasugused ribad vastupidises värvijärjestuses.
1938 1. jaanuaril jõustus uus põhiseadus.
1938 19. aprillil kehtestati Riigihoidja dekreetidega linnaseadus ja maaomavalitsuste seadus. Nendega vähendatati valitavate volikogude ja suurendati määratavate linnapeade ja maavanemate rolli kohaliku elu juhtimisel.
1938 24. aprillil valiti Riigivolikogu, Riiginõukogu ja Omavalitsuste esindajate kogu üldkoosolekul Konstantin Päts 219 poolt- ja 19 vastuhäälega Eesti Vabariigi presidendiks.
1938 1. mail likvideeriti Eestis alevid — 14 senist alevit nimetati linnadeks.
1938 1. veebruarist asus P. Tamverki trükikoda koos "Lääne Elu" toimetusega uutes ruumides aadressil Saue t. 16.
1938 20. mail hakkas "Lääne Elu" ilmuma uuendatud kujul.
1938 Suvel ilmus eesti-, soome- ja rootsikeelne suvitushooajaleht "Haapsalu kuurordi teated".
1938 Augustis kolis Tamverki trükikoda Haapsalust Tallinnasse.
1938 Anti välja Haapsalu vapiga postmark.
1938 19. augustil sündis ajaloolane Õnne-Eha Kabrits, kes oli Läänemaa Muuseumi direktor 1974-1992.
1938 19. mail sündis klaasikunstnik Aet Andresma-Tamm, kes lõpetas 1957. a. Haapsalu 1. keskkooli.
1938

7. juunil sündis ajaloolane, orientalist, tõlkija Linnart Mäll, kes õppis 1945-56 Haapsalu 1. keskkoolis.

1939 1. aprillil jõustus valdade reform. Selle käigus ühendati paljud väikesed vallad elujõulisematega — valdade arv vähenes 365lt 248le. Toimus ka kohaliku võimu tsentraliseerimine ja tugevam allutamine valitsusele.
1939 8. septembril pikendas valitsus veelkord kaitseseisukorda ühe aasta võrra.
1939 18. septembril viidi sõjast tulenevate varustusraskuste kartuses suhkrumüük Eestis kaartide alusele. Veidi hiljem korraldati samal viisil ka bensiini ja petrooleumi müük.
1939 2.-10. oktoobrini toimusid Tallinnas Eesti ja Nõukogude sõjaväelaste läbirääkimised baaside asjus. N. Liit sai täiendavalt enda käsutusse mereväebaasi Rohukülas ja lennuväljad mandril.
1939 18. oktoobril algas Punaarmee sissemarss Eestisse.
1939 Baltisakslased lahkusid Eestist.
1939 Ametivõimude hinnangul oli Läänemaal veel 11 potensiaalset salakaubavedajat.
1939 9. oktoobril lahkus suurem osa saksa soost haapsallasi, et väljarännata Saksamaale. Haapsalu kirikuõpetaja maja võeti linnavalitsuse poolt üle ja anti lepingu alusel kasutada N. Liidu sõjaväele, kes olid korterites Haapsalus, Kuressaares, Paldiskis ja mujal, kuni baasid valmisid. Väljakolimisel oli sakslastel väga kiire. Ilma vastava korralduseta; üles kihutatud igasugustest hirmuäratavatest kuulujuttudest oli kahe päevaga Haapsalu sakslastest peaaegu tühi.
1939 11. oktoobril vabastati ametlikult ametist Haapsalu kirikuõpetaja zur Mühlen, kes läks samuti Saksamaale.
1939 6. novembril sündis Haapsalus töölisperekonnas arhitekt Ell Väärtnõu. Õppis 1947-54 Haapsalu 1. keskkoolis, lõpetas 1959 pedagoogikaerialal Tartu Kunstikooli. Jätkas samal aastal õpinguid ERKI-s, mille lõpetas 1965. Tema projektide järgi on ehitatud puhke-, ravi-, toitlustus-, kaupluse- ja keskusehooneid jm.
1939 20. oktoobril kell 10.30 jõudis Haapsallu esimene eshelon punaarmeelastega.
1939 11. märtsil sündis ajakirjanik ja kirjanik Juhan Paju. Suri Haapsalus 30. juulil 2003.
1939 4. aprillil sündis põllumajandusteadlane ja poliitik Arvo Sirendi, kes töötas Haapsalu rajooni "Tuleviku" kolhoosi raamatupidajana 1956-58.
1940 18. mail lahkus Tallinnast viimane laev ümberasujatega. Lahkunud oli umbes 17 000 baltisakslast, kes enamikus paigutati elama Poola aladele.
1940 17. juunil kirjutas J. Laidoner Narvas alla N. Liidu tingimustele: Eestisse tuuakse 80 000 punaväelast; nende kontrollile allutatakse post, telegraaf, telefon ja raudtee; eraisikutelt tuleb relvad kokku korjata ning igasugused rahvakogunemised keelustada.
1940 22. juunil asus ametisse "rahvavalitsus".
1940 28. juunil algas seniste maavanemate ja linnapeade tagandamine.
1940 4. juulil lubas sisekaitseülem ainsa poliitilise jõuna tegutseda kommunistlikul parteil.
1940 14.-15. juulil toimusid parlamendi uue koosseisu valimised Eestis, Lätis ja Leedus.
1940 21. juulil kaotasid kehtivuse Eesti välispassid.
1940 25. juulil asendati viisakustiitlid härra, proua ja preili ühtse pöördumisvormiga kodanik.
1940 25. juulil lõpetati linnavolikogude tegevus.
1940 26. juulil avaldati nimekiri esmajärjekorras natsionaliseerimisele kuuluva 487 suure (üle 20 töötajaga) tööstusettevõtte ja 103 panga kohta. Üldse natsionaliseeriti 1941. a juunini 919 tööstusettevõtet.
1940 31. juulil vabastati siseministri otsusega ametist kõik senised vallavanemad ja nende abid.
1940 1. augustil anti Eesti laevadele korraldus heisata N. Liidu riigilipp ja sõita viivitamatult lähimasse Nõukogude sadamasse. Sel moel natsionaliseeriti 365 laeva 495st, ülejäänud ei täitnud korraldust, jäädes välismaale.
1940 3. augustil tõsteti tööliste ja teenistujate palka 25-30%.
1940 5. augustil kuulutati Eestisse tagasipöördumisest keeldunud isikud "ülejooksikuteks" ja nende teguviisi kvalifitseeriti riigireetmisena. Nende omakseid ähvardasid repressioonid.
1940 Eestis mindi üle Moskva kellaajale.
1940 6. augustil võttis N. Liidu Ülemnõukogu ENSV vastu N. Liidu koosseisu — annektsioon on teostunud.
1940 8. augustil loodi ENSV Riiklik Plaanimajanduse Komisjon Eesti üleviimiseks nõukogulikule plaanimajandusele.
1940 24. augustil laienes Eestile N. Liidu väliskaubanduse monopol.
1940 25. augustil Riigivolikogu võttis vastu Eesti NSV konstitutsiooni.
1940 Augustis algas riikliku maafondi loomine. Fond moodustati "suurmaavalduste" (üle 30 ha suurused talud) äralõigetest, kirikule kuuluvast maast ning Eestist lahkunud maaomanike valdustest. Kokku natsionaliseeriti üle 750 000 hektari.
1940 Septembris loodi politsei asemele Tööliste ja Talupoegade Miilits.
1940 20. septembri vabastati linnavalitsuste juhtivad töötajad Siseasjade Rahvakommissari käskkirjaga ametist ning asendati võimule sobivate inimestega.
1940 23. septembril otsustas Rahvakomissaride Nõukogu natsionaliseerida 387 suuremat kaubandusettevõtet (üldse riigistati ligi 1000 kaubandusettevõtet).
1940 Vabadussõja mälestusmärkide hävitamine omandas massilise iseloomu.
1940 25. septembril teatati teistkordsest palkade tõstmisest 30-40% alates 16. oktoobrist.
1940 1. oktoobril toimus esimene ametlik hindade tõus — tööstuskaupade osas kuni 50%, toidukaupadel kuni 25%.
1940 2. oktoobril kinnitati valitsuse otsus maata ja vähese maaga talupoegade varustamise kohta maaga. 1941. a. juunini anti maad 26 000-le maata ja 25 000-le vähese maaga talupojale. Uusmaasaajate talukohtade keskmiseks suuruseks kujunes 12 ha, mis oli ilmselt ebapiisav rentaabliks majapidamiseks.
1940 Sotsiaalsed pinged külas teravnesid.
1940 7. oktoobril algas raviasutuste ja apteekide natsionaliseerimine.
1940 12. oktoobril algas hotellide, võõrastemajade, restoranide ja kohvikute natsionaliseerimine.
1940 31. oktoobril avaldati seadus eramajade natsionaliseerimise kohta, mille põrandapind ületab 170m (suuremates linnades 240 m) - nii võõrandati üle 11 000 elamu.
1940 24. novembril teostati rahareform — kroonid asendati rubladega. Vahetuskurss (1 kroon=1,25 rubla) oli ilmselt ebaõige. Samal ajal kehtis ka uus maksusüsteem, mille eripäraks oli kaudsete maksude väga suur tõus. Lisaks tõusid kaupade hinnad kuni 400%. Tulemuseks oli üldise elatustaseme järsk langus.
1940 Anti välja Läänemaa vapiga postmark.
1940 1940-1941 oli Johannes Manni Läänemaa Täitevkomitee esimees.
1940 1940-1941 oli E. Kaar Haapsalu Linna Täitevkomitee esimees.
1940 25. juulil sündis arhitekt Tõnu Kull, kes on teinud Roosta puhkeküla planeeringu (1991), projekteerinud Roosta puhkeküla restorani (1992), projekteerinud 3 eramut Haapsalus Õhtu Kaldal (1992).
1940 17. juulil sündis keraamik Henriete Nuusberg (a-ni 1982 Tugi), kes õppis 1947-55 Haapsalu 1. keskkoolis.
1940 Suvel pidid kodusaarelt lahkuma Osmussaare, Pakri saarte ja Naissaare elanikud. Oktoobris lahkus 110 pakrilast Rootsi.
1941 15. jaanuaril natsionaliseeriti pangahoiused.
1941 14. jaanuaril andis Eesti NSV Ülemnõukogu välja seadluse kohalike nõukogude täitevkomiteede moodustamise kohta
1941 Veebruaris teostus järelümberasumine, mille käigus lahkus Saksamaale umbes 3000 veel Eestis elavat baltisakslast ja umbes 4000 eestlast, kes suutsid tõestada oma saksa päritolu.
1941 15. mail alustati Eesti Vabariigi isikutunnistuste väljavahetamist N. Liidu passide vastu.
1941 19. mail algas "vabatahtlik" riigilaenu tellimine.
1941 Kevadel loodi Eestis 27 sovhoosi, 25 masina-traktorijaama ja 234 hobu-masinariistade laenutuspunkti, mis pidid tagama põllumajanduse arengu materiaalse baasi.
1941 14. juunil teostasid Nõukogude repressiivorganid esimese massilise küüditamise Baltikumist. Eestis arreteeriti umbes 3000 meest, kelledest enamik suri GULAG'i koonduslaagreis. Nende perekonnaliikmed — umbes 7000 naist-last-vanurit — saadeti välja Siberi küladesse, kus samuti paljud hukkusid.
1941 25. juunil algas Eestis hävituspataljonide loomine võitluseks diversioonigruppidega, Punaarmee tagala julgestamiseks ja stalinliku "põletatud maa taktika" teostamiseks.
1941 30. juunil kuulutati Eestis välja kutsealuste meeste mobilisatsioon Punaarmeesse.
1941 11. juulil moodustati Tallinnas Vabariiklik Kaitsekomitee, millele allutati kõik tsiviilametkonnad Eestis.
1941 20. juulil kuulutati Eestis välja üldmobilisatsioon Punaarmeesse. Kesk- ja Põhja-Eestist pärit rohem kui 30 000 mobiliseeritut saadeti tööpataljonidesse Siberis ja Põhja-Venemaal. Raskete tingimuste tõttu hukkus neis pataljonides 1941./42. a.talvel ligi 1/3.
1941 31. augustil vallutasid sakslased Haapsalu. Haapsalu ortskomandandi korraldusel alustas uuesti tööd Haapsalu linnavalitsus. Ortskomandandi poolt määrati linnapeaks vabariigi-aegse linnapea Hans Alveri abina töötanud Eduard Simson, õigusega endale endale lähemaid kaastöölisi valida ja neid ametisse nimetada.
1941 1. septembril toimus Haapsalu uue linnavalitsuse esimene koosolek. Otsustati alates 31. augustist 1941 lugeda lõpetatuks kõik teenistuslikud vahekorrad linna täitevkomiteega ja panna kehtima 20. juunil 1940 kehtinud koosseisud.
1941 5. detsembril moodustati Eestis kindralkomissariaat Estland. Kõrgem võim läks armeedegrupi "Nord" tagalaülemalt saksa tsiviilvalitsusele eesotsas kindralkomissar Karl-Siegmund Litzmanniga. Temale allusid Eesti Omavalitsuse direktorid ja sakslastest piirkonnakomissarid. Kohe pärast tsiviilvalitsuse ametisse määramist halvenesid eestlaste-sakslaste suhted — lõplikult sai selgeks, et sakslaste näol oli tegemist uute okupantidega.
1941 20. detsembril kuulutati Eestis välja amnestia poliitvangidele, selle käigus vabanesid nõukogude-perioodi vähemtähtsad funktsionärid.
1941 14. juunil arreteeriti Haapsalus Mere t. 16 EV teedeminister Nikolai Viitak. Lasti maha Sverdlovski obl. Sosva vangilaagris 24. aprillil 1942.
1941 Juulis tapeti punavõimude poolt sadistlikult Haapsalu metodisti koguduse õpetaja Jaan Jaagupsoo.
1942 27. jaanuaris lõppes soojade riietusesemete kogumine rindemeestele. Lootes Eesti vabatahtlike paremat varustamist, toodi kokku üle 300 000 üksikeseme. Riided jagati aga põhiliselt kohalikele saksa väikeametnikele. See tekitas pahameelt ja umbusaldust järgnevate kampaaniate suhtes.
1942 2. veebruaril kuulutati saksa keel kõigil okupeeritud ida-aladel ametlikuks riigikeeleks. Paralleelselt lubati kindralkomissariaatide piires tarvitada ka kohalikke keeli.
1942 11. märtsil saadeti Tallinnast Saksamaa suunas teele esimesed 150 eesti noort, kes olid värvatud tööteenistusse.
1942 13. juunil algas natsionaliseeritud varade tagastamine endistele omanikele.
1942 28. augustil algas eesti rahvusliku väekoondise — Eesti Leegioni — formeerimine Relva-SS-i raames.
1942 Haapsalu linnapeaks sai kuni 1944. aastani Valmar Erik.  Tema eelmine ametikoht: Pärnu-Viljandi veotalituse keskuse juhataja. Endine Haapsalu linnapea Eduard Simson oli haige.
1942 30. mail sündis kunstnik Eeva-Aet Jänes, kes on loonud Lihula kultuurimaja seinamaali  (1990. a.) ja Vormsi kiriku vitraazhid (1990).
1942 25. oktoobril sündis kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa.
1942 11. augustil sündis näitleja Luule Komissarov. Kasvas ja õppis Lihulas.
1942 9. mail 1942 hukati Tallinna Keskvanglas ELKNÜ KK I sekretär, EK(b)P KK büroo liige Osakr Cher.
1942 14. augusti keskpäeval jõudis Haapsallu kindralkomissar Karl-Siegmund Litzmann koos abikaasa ja kindralkomissariaadi haldusnõuniku W. Schottiga. Neid oli tervitamas ERÜ peajuht Otto Leesment, Lääne maavanem K.R. Ruus, Haapsalu linnapea Eduard Simson jt. ametiisikud. ERÜ puhkekodu sissekäik oli kaunistatud Saksa riigilipu ja Eesti sinimustvalgega. Rahvarõivais väikesed tüdrukud kinkisid kindralkomissarile ja abikaasale lilli. Pärast lõunasööki toonitas kindralkomissar: "Kuna teil on siin nii tore puhata, siis ei tohi te unustada, et võlgnete selle eest tänu Saksa sõdureile! Kui Saksa sõdureile! Kui saksa sõdur poleks siit enamlasi välja ajanud, siis ei oleks teie praegu siin. Siin oleks kõikjal valitsenud vaid sõda ja viletsus. Oma tänu Saksa sõdurite vastu peame tegudega näitama ..." Et eeskuju näidata, asetas Litzmann laste kingitud lilled suvekodu õuel Saksa sõdurite haudadele. Kindralkomissar mängis ka lastega kabet. Ta lahkus Haapsalust juba pärastlõunal.
1943 24. veebruaril kuulutati välja 1919.-1924. a. sündinud noormeeste sundvärbamine töö- ja abiteenistusse. 5000 värvatut saadeti "vabatahtlikena" Eesti Leegionisse.
1943 5. mail sai formeeritav Eesti Leegion nime 3. Eesti SS-vabatahtlike brigaad.
1943 1. juunil seati linnades sisse raehärrade institutsioon.
1943 26. oktoobril kuulutati Eestis välja esimene sundmobilisatsioon Saksa armeesse. Umbes 4000 1925. a. sündinud noormeest saadeti Leegionisse ning ida- ja politseipataljonidesse. Siitpeale muutus noorte põgenemine Soome ulatuslikuks.
1943 10. detsembril laienes sundmobilisatsioon Saksa armeesse 1924. a sündinud noormeestele.
1943 4. juunil välja antud Lääne maavanema käskkirjaga nimetati Haapsalu linnavalitsuse juurde 8 raehärrat.
1943 30. aprillil sündis Haapsalus luuletaja ja tõlk Ly Seppel.
1943 20. märtsil sündis Asuküla vallas Topu külas graafik Naima Neidre. Õppis Asuküla algkoolis, Haapsalu 1. keskkoolis, Taru Kunstikoolis ja ERKI-s. Loonud loodusmotiivil või figuuril põhinevaid lüürilisi gravüüre, joonistusi ja akvarelle, sügavtrükitehnikaist kasutanud enim oforti, tunde- ja varjundirikkad on kunstniku raamatuillustratsioonid ja -kujundused.
1943 31. augustil sündis Varbla vallas tõlk ja kirjastuse "Varrak" peatoimetaja Krista Kaer.
1943 6. aprillil sündis kirjanik ja publitsist Teet Kallas, kes aastaid suvitas Haapsalus.
1943 Algas suurearvulisem rannarootslaste lahkumine Rootsi. Esimesed paadipõgenikud olid eelkõige noored mehed, kes pagesid sõtta mineku eest.
1944 30. jaanuaril kuulutas Eesti Omavalitsus välja sunniviisilise üldmobilisatsiooni kõigile aastail 1904-1923 sündinud meestele. Kokku tuli 38 000 meest.
1944 6. mail algas 1927. ja 1928. aastal sündinud noormeeste värbamine Saksa lennuväe abiteenistusse.
1944 2. augustil laienes sundmobilisatsioon Saksa armeesse 1926. a. sündinud noormeestele.
1944 17. septembril võttis Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium vastu maareformi seaduse kõigi aastatel 1940-1941 natsionaliseeritud maade taasriigistamise kohta. Endisele omanikule tohtis jätta kuni 20 (varem 30) hektarit. Lisaks kuulusid riigistamisele "rahvavaenlaste" ja peremeheta jäänud maad.
1944 21. septembril suundus Otto Tiefi valitsus Läänemaale, kust loodeti pääseda Rootsi, jätkamaks tegevust eksiilis.
1944 24. septembril hõivas Punaarmee Haapsalu ja Paldiski. 16. 30 jõudis Haapsallu Eesti korpuse 249. laskurdiviisi motoriseeritud eelsalk, mille üldjuhiks oli major V. Miller ja poliitjuhiks A. Tõnissoo. Seejärel saabus Haapsallu operatiivgrupp, keda juhtis EK(b)P Läänemaa Komitee esimene sekretär August Minne. Pritsimaja torni heisati punalipp.
1944 Läänemaa täitevkomitee esimene istung. Istungist võtsid osa täitevkomitee esimees A. Lebbin, esimehe asetäitja M. Jezhova, kaubandusosakonna juhataja J. Suuster, tervishoiuosakonna juhataja M. Heger, tööjõu- ja arvestusbüroo juhataja V. Kalju, maaosakonna juhataja A. Lõpp ja sekretär S. Karm. Päevakorras oli osakondade kaadriga komplekteerimine ning kinnitamine. Kaubandusosakonna põhiülesanne seisnes tööstus- ja toidukaupade arvelevõtmises ning hoiutingimuste loomises, elanikele leivakaartide väljaandmises, söökla ja leivakaupluste avamises. Tervishoiuosakonda kohustati võtma arvele ja rakendama tööle haiglad, apteegid, ambulatoorium, emade- ja lastenõuandla, alustama elanike arstlikku läbivaatust ning nakkushaiguste profülaktikat. Kommunaalosakonna esmasteks töödeks kinnitati ehitus- ja remondikontori ning elamute valitsuse moodustamine, et seada töökorda ametiruumid, kauplused, korterid ja linna sauna. Tööjõu- ja arvestusbüroo kohustuseks jäi elanike registreerimine ja töölesuunamine. Haridusosakonnal tuli üle vaadata maakonnas asuvad kooliruumid, taastada koolivõrk, registreerida õpetajate kaader ja õpilased, panna tööle raamatukogud. Sotsiaalkindlustuse osakonna töötajad alustasid pensionäride ja toetust saajate registreerimist, sõjainvaliidide ja sõjaväelaste perekondade abistamist. Maakonna esmaülesandeks peeti viljakoristust, sügiskündi ja -külvi ning talusaaduste vastuvõtupunktide organiseerimist.
1944 28. septembrist Haapsalu Linna Täitevkomitee esimees A. Prii (1946. aastani).
1944 28. septembrist hakkas Haapsalus tööle autotranspordibaas nr. 6. Esialgu sai sõitudeks kasutada nelja autot. Suurimateks klientideks said tarbijate kooperatiiv, sidekontor, lihakombinaat ja piimapunkt. Autobaasis hakkas tegutsema käitisekomitee, varustuskomisjon, Punase Risti algorganisatsioon, sotsiaaldelegaadid ja kultuurikomisjon. Ilmuma hakkas seinaleht "Edu tööle".
1944 1944-1946 Läänemaa Täitevkomitee esimees Herbert-Armin Lebbin.
1944 Alates 26. oktoobrist hakatakse välja jagama leiva-, toiduainete ja tööstuskaupade kaarte. Läänemaa TK kaubandusosakonna korraldusega võivad kauplused leiba ette müüa kõige rohkem ühe päeva normi ulatuses. Tagantjärele leiva müük oli keelatud. Erandina võis leiba ette müüa komandeerimistõendi ettenäitajaile komandeerimisaja ulatuses.
1944 20. novembrist alates müüdi lastele 200 gr komvekke novembrikuuks antud suhkrukaardi kupongi vastu, 400 gr tangu suhkrukaardi nimeta kupongi nr. 7 vastu ja võid suhkrukaardi nimeta kupongi nr. 2 vastu. Töötajatele ja teenistujatele müüdi 100 gr mahorkat tööstuskaupade kaardi nr. 4 vastu.
1944 Alates novembrist võis Haapsalu tänavate ja asutuste valjuhääldajaist kuulda raadioülekandeid. Novembri algul oli tegevust alustanud Haapsalu Traatringhääling. Haapsalu linnas oli 27 raadioabonementi, neist suurema osa moodustasid ametiasutused.
1944 30. novembril võeti maakonna täitevkomitee istungil vastu esimene üldkohustuslik otsus "Marutaudi vastu võitlemise kohta Läänemaal".
1944 12. novembril taasasutati Haapsalus jahtklubi.
1944 Sellest aastast elas Haapsalus ja töötas joonistusõpetajana Georg Rogozhkin, kes sündis 5. detsembril 1884 Uuralis, 1911 lõpetas Peterburis A. Stieglitzi kunsttööstuskooli, 1916-40 töötas Tallinnas Riigi Kunsttööstuskoolis stiliseerimise, dekoratiivmaali, joonistamise ja kujutava geomeetria õppejõuna. Suri 26. detsembril Haapsalus, maetud Tallinna Metsakalmistule
1944 11. detsembril 1944 sai Haapsalu linna täitevkomitee esimees Gustav Brandt (1898-1952) oli TK esimees. 1. aprillil 1946 maakonna TK otsusega  vabastati ta sellest ametist seoses ametialaste lohakuste ja riigisummade kuritarvitamisega.
1944 Alates kevadest algas ametlik, laevadega korraldatud rannarootslaste lahkumine Rootsi.
1944 1. mail sündis Haapsalus kergejõustiklane Jüri Liigand, 16kordne Eesti sprindimeister.
1944 11. juunil sündis Kirovi oblastis graafik Benjamin Vassermann, kes suvitab Läänemaal Topu külas.
1944 17. veebruaril läks Tallinn-Nõmme jaamast teele esimene rong, mis viis Saksa tsiviilvalitsuse ametnike perekonnaliikmed Haapsallu. Sealt sõitsid nad meritisi Danzigi (Gdanskisse).
1944 7. augusti "Postimehe" teatel on antud Asundusameti käsutusse u. 700 Vormsi saarel, Läänemaal ning põhjaranniku piirkonnas asuvat talumajapidamist, mille, pms. rootsi rahvusest majandajad on lahkumas või lahkunud. Nende talude edasimajandamiseks vajatakse uusi peremehi, kes talud rendile võtaksid ja suviseid töid jätkaksid, nii et talupidamises peremehe vahetuse tõttu häireid ei tekiks. Et viljasaak ja hein saaksid õigel ajal koristatud, tuleb soovijail kiiresti kohale asuda. Nende talude rentimise eesõigus on Eesti rinde lähedastelt aladelt evakueerunud põllupidajatel. nende ja teiste asjast huvitatute andmeid ootab Asunusamet 10. aug.-ks aadressil Tallinn, Lai t. 34.
1944 29. augustil alustas Haapsalus tegevust Tartu ülikooli kõrva-, nina- ja kurgukliinik, mis oli lahingutegevuse tõttu Tartust evakueeritud. Haigeid võeti vastu igal tööpäeval. Ülikooli 1. haavakliinik viidi Haapsalu lähedale Uuemõisa ning 2. haavakliinik Tallinna.
1944 21. septembril lahkusid Tallinnast Haapsalu ja Pärnu suunas viimased Saksa okupatsioonivõimu kontrollitavad rongid.
1944 21.-22. septembril põgenes Eesti Vabariigi valitsus Läänemaale.
1944 23. septembril taastati rongiliiklus Tallinn-Nõmme liinil. Mõni päev hiljem hakkasid rongid sõitma Keilasse ja Haapsallu.
1944 24. septembril vallutas Punaarmee Paldiski ja Haapsalu. Haapsalus hõivasid Eesti SS-üksuse mehed kaks Saksa suurtükipaati. Saksa mereväe löögirühm vallutas paadid tagasi ja lasi kaks vangi võetud eestlast maha. Kell 11 lahkusid Rohuküla sadamast viimased sakslased ja siirdusid Hiiumaale. Üks kahest taganemist katma jäetud türkmeenide pataljonist lahkus öösel rindelt. Õhtul Mandri-Eestis Saksa vägesid enam ei olnud.
1944 4. oktoobril Läänemaal Ridala vallas Põgari külas arreteeriti Otto Tiefi valitsuse rahaminister Hugo Pärtelpoeg.
1945 1. jaanuari seisuga oli Eestis 854 000 elanikku, sh eestlasi 831 000 ehk 97,3%.
1945 Aasta algul toimus esimene sõjajärgne küüditamine, viidi ära 342 kohalikku sakslast.
1945 4. mail moodustati valdade koosseisus 637 külanõukogu. See oli esimene samm uue administratiivse jaotuse loomisel.
1945 Kogu aasta jooksul jätkusid repressioonid isikute suhtes, keda süüdistati koostöös saksa okupantidega (teenimine Saksa sõjaväes, politseis või Omakaitses, osalemine kohalike omavalitsuste tegevuses jms.) või vastupanus Nõukogude võimule. Ajavahemikus 1944-1953 arreteeriti ligikaudu 30 000 inimest, nendest hukkus kinnipidamiskohtades üks kolmandik.
1945 Aasta alguses kinnitati hoiukassade võrk. Lääne maakonnas hakkas tööle 8 hoiukassat, 9 sidejaoskonda, 50 postiagentuuri.
1945 Jaanuaris alustas Haapsalus tööd käsitööliste artell, kuhu koondusid kõik Haapsalu käsitöölised. Valmistati ja kohendati rõivaid, parandati jalatseid, ämbreid, kastruleid jm.
1945 Jaanuari alguses alustas Lihulas tööd segaartell "Edur", milles töötas 16 rätsepat ja kingseppa, 7 kummivulkaniseerijat (parandasid peamiselt kummijalanõusid).
1945 11. jaanuaril tõid haapsallastele külakosti filharmoonia solistid, kes esinesid praeguse Wiedemanni Gümnaasiumi saalis.
1945 29. jaanuaril esines kontserdiga Eesti laskurkorpuse džässorkester, mida juhatas haapsallane Konstantin Nelik.
1945 14. jaanuaril avati Väikesel Viigil liuväli. Avamisel mängis puhkpilliorkester.
1945 Haapsalus hakati organiseerima laupäevakuid.
1945 Septembris teatas Läänemaa TK Kommunaalmajanduse osakond, et on võimalik saada kuni 10 000 rbl laenu 7 aasta peale individuaalelamute ehitamiseks ja taastamiseks.
1945 23. septembril toimus pidulik koosolek Haapsalu vabastamise aastapäeva tähistamiseks. Piduliku koosoleku presiidiumisse kuulusid EK(b)P Läänemaa Komitee sekretär sm. Spiridonov, Läänemaa TSN TK esimees sm. Lebbin, Haapsalu Linna TK esimees sm. Brandt, polkovnik Smelnik, ELKNÜ Läänemaa Komitee sekretär sm. Aring.
1945 8. oktoobris toimus Haapsalu lossipargis miiting nõukogude võimu saabumise tähistamiseks. Haapsalu töötajad saabusid sinna ühises rongkäigus punalippude, loosungite ja orkestriga. Miitingul kõnelesid Läänemaa TK esimees sm. A. Lebbin, EK(b)P Läänemaa komitee sekretär sm. Minne, Haapsalu Linna TK abiesimees sm. Rõõmus, Haapsalu raudteelaste esindaja sm. Sikk, trükitööliste esindaja sm. Antje, noorte esindaja sm. Kattai, Punaarmee esindaja sm. Saar ja Punaarmee poliitosakonna alampolkovnik sm. Glutšenkov. Kõnede lõpul loeti ette telegrammide tekstid, mis saadeti Nõukogude Liidu marssalile, suurele juhile sm. Stalinile, EK(b)P esimesele sekretärile sm. Karotammele, ENSV Rahvakomissaride Nõukogu esimehele sm. Veimerile ja ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimehele sm. Varesele ning Leningradi rinde ülemjuhatajale, Nõukogude Liidu marssalile, sm. Govorovile. Miiting lõppes Nõukogude Liidu hümniga. Sellele järgnesid väikese vaheaja järel kunstipärased laulu- ja tantsuettekanded Nõukogude Liidu Punaarmee N. väeosa laulu- ja tantsuansambli poolt.
1945 1945-1956 tegutses Haapsalu Õpetajate Seminar (hiljem nimetatud pedagoogiliseks kooliks).
1945 Novembris avati endises "Peterburi" hotellis Haapsalu rahvamaja.
1945 26. augustil võeti Kullamaal maha vabadussõja monument.
1945 Läänemaa Kalakombinaadis Haapsalus hakati tootma kalakonserve.
1945 2. veebruaril sündis Parilas möldri perekonnas kunstiajaloolane Silvi Lindmaa (a-st 1993 Lindmaa-Pihlak).
1945 11. juunil sündis arheoloog Mati Mandel.
1945

Nikolai Vekshin sai esimese eesti purjesportlasena NSVL-i meistersportlase nimetuse. Tema suurim saavutus oli  pronksmedal Amsterdami OM-il. 1949. mees vangistati ja kaks aastat hiljem suri ta Norilskis.

1946 15. veebruaril kehtestati koolikohustus lastele alates 7-eluaastast kuni seitsmeklassilise kooli lõpetamiseni või 16aastaseks saamiseni.
1946 8. märtsist hakati talupoegadele välja andma maa põlise kasutamise akte. Paar aastat hiljem osutusid need mittemidagimaksvateks paberilipikuteks.
1946 26. septembril kehtestati "Põllumajanduses palgatööjõu kasutamise eeskirjad", mis nägid ette kirjaliku töölepingu sõlmimise (tähtajaga mitte üle aasta) ning määrasid kindlaks tööreþiimi.
1946 16. augustil moodustati Hiiu maakond.
1946 Lääne maakonna täitevkomitee otsusega lubati Läänemaa Muuseumi käsutusse endine Haapsalu raekoja hoone.
1946 Haapsalus jahtklubi silla juures avati ujula.
1946 Üldtüüpi sanatooriumina alustas tööd Haapsalu sanatoorium.
1946 Läänemaal Velise vallas pandi alus metsavendade organisatsioonile — Relvastatud Võitluse Liidule, mille tegevus hõlmas teadaolevalt 38 valda Harju-, Järva-, Lääne- ja Pärnumaal. Relvastuti, peeti raadiosidet Rootsiga ja anti välja lendlehti, milles kutsuti rahvast üles jätkama võitlust vabaduse eest.
1946 31. augustil kinnitati Haapsalu Linna TSN TK esimeheks August Salundi.
1946 8.augustil kuulutatakse Matsalu laht ja selle ümbrus riiklikuks jahikeelualaks.
1946 Jaanuaris pannakse Eesti Raudteevalitsuse korraldusel Tallinnast Paldiskisse, Haapsallu, Keilasse ja Kloogale minevate rongide koosseisu keskküttega vagunid. Samuti seatakse nendes rongides üles hädavajalik valgustus.
1946

10. veebruaril toimuva NSVL Ülemnõukogu valimiste päeva rahvapeo soovituslik eeskava: Laulukoori etteettekandeid: A.V. Aleksandrov "Kantaat Stalinist", E. Võrk "Noorte laul", E. Kapp "Töö ja võitlus". Soololaulude ettekanded: Hatsontrujan "Baltimeri", Sokolov "Lendas kotkas". Deklamatsioonid: J. Barbarus "Pürgimus", J. Semper "Veerand sajandit", J. Kärner "Eesti, jää vabaks", J. Sütiste "Uueks tõusuks", A. Kaal "Teesillutajad". Rahvatantsud: Jooksupolka, Kiigadi-Kaagadi. Näidend: E. Kivimurd "Sõda Palumäel". Peale selle võib valida laule, deklamatsioone ja näidendeid Rahvaloomingu Keskmaja poolt saadetud vastavast nimekirjast. (Läänlane, 226.01)

1946 Haapsalu kudumistööstus "Lääne Kangur" sõlmis lepingu Leningradi Tööstuskombinaadiga 2000 m ðenillriide valmistamiseks tellija enda materjalist. Kuna tellimine on tähtajaline, hakkab tööstus töötama kahes vahetuses. Tööstus tootleb laiatarbekaupadena sukki ja sokke, trikoopesu. "Lääne Kangur" on enda ümber koondanud hulga kodutöötajaid, kes on rakendunud liht- kui ka mustriliste kinnaste kudumisele. (Läänlane,14.03)
1946 29. aprillil toimub Haapsalu turuplatsil suur maieelne aastalaat. Vabamüügile ja vahetuskorras põllumajandussaaduste vastu tuuakse hulgaliselt laiatarbekaupu, nagu plekknõusid, puuanumaid, köit, soola, petrooleumi, niidumasinaosi, tubakasaadusi, villaseid esemeid, parfümeeria saadusi jne. Kõikjal teenindatakse talupidajaid väljaspool järjekorda. Kaugemate valdadega on laadapäeval autoühendus. (Läänlane,16.04)
1946 1. mai pidustused Haapsalus: 30. apr. kl 19 Keskkultuurimajas pidulik koosolek; 1. mail kl 15 ülelinnaline miiting Turuplatsil; kl 14 kinoetendused lastele; kl 16 I Keskkooli saalis rahvapidu seminari õpilastele, õpetajatele, vanematele ja külalistele, kl 18 II Keskkooli saalis sportlaste kevadpidu, kl 19 rahvapidu Keskkultuurimajas, m.h. Haapsalu rahvamaja näiteringi etendus´"Inspektor tuli", kl 23 sportlaste tõrvikutega teatejooks ümber Väikese-Viigi; 2. mail kl 12 lastekino, kl 15 Lossiaias Läänemaa poksiesivõistlused.(Läänlane, 30. 04)
1946 EK(b)P Läänemaa Komitee ja ametiühingute komiteede ühisel korraldusel toimub 26. mail Haapsalu Keskkultuurimajas algusega kl 11 ülemaakondlik intelligentsi kongress. Kõnega esineb ENSV Raadiokomitee esimees P. Uusman teemal "Intelligentsi ülesanded viisaastaku-plaani teostamisel. Peale kongressi toimub kontsert. (Läänlane, 25.05)
1946 31. mail avati Kalurite Liidu poolt Haapsalus, Kalda tn. 5 kalakommertskauplus, kus müük toimub tshekivabalt vabaturuhindadega. (Läänlane, 4.06)
1946 Haapsalu raadiosõlme saatekava 9. ja 10 juunil: Pühapäeval, 9. juunil kl 15-15.30 vesteid ja lühijutte, kl 15.30-16 helipaadimuusikat, 16-16.15 päevauudiseid, 16.15-16.30 ajakirjanduse ülevaade, 16.30-17 helipaadimuusikat. Esmaspäeval 10. juunil kl 17-17.15 kõneleb Läänemaa haridusosakonna juhataja sm. Lepp teemal "Õpilaste suvevaheaja veetmisest", kl 17.15-17.30 päevauudiseid ja ajakirjanduse ülevaade. (Läänlane,8.06)
1947 Kevadel viidi lõpule maareform, mille käigus (1944-1947) võõrandati 927 000 ha maad (s.h 242000 ha põllumaad), sellest anti maatameestele 42 311 ha; vähese maaga talupoegadele ja demobiliseeritud punaarmeelastele või nende perekonnaliikmele 417 000 ha; sovhoosidele, masinatraktorijaamadele, masina-hobulaenutuspunktidele, abimajanditele ning mitmesugustele asutustele ja organisatsioonidele 141 000 ha; ülejäänud osa jäeti riigi reservmaaks. Reformil polnud loodetud majanduslikku efekti. Vastupidi, see aitas kaasa põllumajanduse allakäigule, sest vähenes just nende majapidamiste arv, mis varem andsid suurema osa põllumajandustoodangust.
1947 30. augustil avaldati määrus talumajapidamiste maksustamise kohta, selles kehtestati maksutariifid ja anti kulaklike majapidamiste tunnuste loetelu. Valdade täitevkomiteedele tehti ülesandeks selgitada välja kulakutalud ning maksustada need kõrgemate tariifide järgi. Määruse rakendamisel võeti arvele ligikaudu 2700 nn. kulaklikku majapidamist.
1947 14. detsembril avaldati määrus rahareformi teostamisest ja kaardisüsteemi kaotamisest. Vanad rublad vahetati uute vastu vahekorras 10:1, hoiused kuni 3000 rubla vahekorras 1:1, tühistati senised kommerts- ja normihinnad, kehtestati riiklikud jaehinnad kõigile tähtsamatele toidu- ja tarbeainetele. Kuna esialgu oli poodides kaupa napilt, siis tekkisid pikad järjekorrad, õitses must turg, kus hinnad olid ametlikest hindadest kuni kümme korda kõrgemad.
1947 Loodi Läänemaa metsamajand.
1947 19. ja 20. juulil toimus Läänemaa 7. laulupidu.
1947 Aasta lõpul asutati Läänemaal esimene kolhoos — "Ranna" kolhoos Saastnas.
1947 Aasta lõpul said julgeolekuorganid põrandaaluse Relvastatud Võitluse Liidu jälile, järgnes arreteerimislaine, mille käigus langes julgeoleku kätte üle 150 RVL-i liikme, organisatsioon jäi siiski püsima ning jätkas tegevust.
1947 14. septembril sündis kunstiajaloolane Kaur Alttoa. Ta on kirjutanud artikleid Haapsalu piiskopilinnuse teemadel ja aastaid suvitab Haapsalus.
1948 18. jaanuaril toimusid esmakordselt "valimised" kohalikesse (linna-, rajooni-, maakonna-, alevi-, valla- ja küla-) nõukogudesse.
1948 26. jaanuaril andis EK(b)P Keskkomitee büroo korralduse võtta kasutusele meetmed kollektiviseerimise hoogustamiseks ning keelas kulakute vastuvõtmise kolhoosidesse.
1948 24. veebruaril määras valitsus kindlaks kolhoosipere õueaiamaa suuruse — 0,25-0,60 ha — ning isiklikus kasutuses olevate loomade arvu piirmäärad (kuni 2 lehma, 2 mullikat, 1 emis põrsastega, 10 lammast, 20 mesipuud ning piiramatul arvul kodulinde ja küülikuid). Tegelikult hakkasid kolhoosnike isikliku majapidamise suurust reguleerima kolhoosi juhatuse poolt antud võimalused loomasööda varumiseks.
1948 6. ja 24. juulil tõstis valitsus talumajapidamiste põllumajandusmaksu määrasid, eriti kulakutaludele ettenähtuid (viimased olid 50-100% kõrgemad). Maksu suurus keskmiselt ühe kulakutalu kohta (17 815 rubla) ületas nende majapidamiste sissetulekud. Aasta lõpuks oli oma majapidamise maha jätnud 358 kulakuperet.
1948 Aasta lõpul oli Eestis 103 sovhoosi ja 439 kolhoosi.
1948 Märtsis-aprillillis andis hirm kulakuks tunnistamise ja küüditamise ees tõuke massiliseks, tervete külade ja valdade kaupa kolhoosi astumiseks.
1948 23. mail keelas valitsus taludes palgalise tööjõu kasutamise.
1948 Aasta lõpul oli Eestis 115 sovhoosi ning 3007 kolhoosi.
1948 Avati paikkinod Hiiumaal Kärdlas, Vormsi saarel ja Lihulas.
1948 Veebruaris hukkus lahingus julgeolekuüksustega enamus Relvastatud Võitluse staabi koosseisust.
1948 30. oktoobril sündis luuletaja ja proosakirjanik Peep Ilmet, kes 1975-76 töötas Matsalu Looduskaitsealal.
1948 5. detsembril sündis Kullamaa vallas Liivi külas metallikunstnik ja pastellimaalija Endla Tuutma.Õppis Tartu Kunstikoolis, ERKI-s. Loonud kohrutatud seinaplaate ja ehisvorme ning trugitud spordiauhindu. Kavandanud märke ja medaleid. 1980. a-te lõpust viljelnud peamiselt mereteemalist pastellmaali.
1948 17. mail sündis arst, luuletaja, karikaturist Viljar Ansko, kes elab Ristil.
1948 Valmis Haapsalu generaalplaan, koostaja arhitekt Voldemar Meigas.
1948 Harju-, Lääne-, Järva- ja Pärnumaa metsavendade malemeistriks tuli Leonid Melts.
1948 15. oktoobril toimus kasari jõe ääres Käntu metsas metsavendade ja punaväelaste lahing.
1949 25.-27. märtsil toimus massiküüditamine, teadaolevatel andmetel viidi ära 20 702 inimest (nendest 20,8 % mehed, 49,4% naised ja 29,8% lapsed), kellest Siberis hukkus ligikaudu 3000 inimest.
1949 Läänemaal asutati esimesed kalurikolhoosid (10 kolhoosi).
1949 4. septembril avati Haapsalu  Pioneeride Maja. Esimene direktor oli sm. Tammisto.
1949 3. mail sündis Tallinnas majandus-, ühiskonna- ja sporditegelane Ants Veetõusme, kes 1968. a. lõpetas Haapsalu I Keskkooli.
1949 5. mail sündis Haapsalus autosportlane Rein Talvari, 5kordne Eesti meister rallisõidus.
1949 10. juunil ründasid metsavennad Läänemaal Nurtu kandis sealsete suurimate küüditajate Leinpuu ja Lindemanni kodu. Meestele loeti koduhoovil ette metsavendade kohtuotsus ja lasti samas maha. 
1949 Vormsi valla kolhoosnikud, enamik töölisi ja üksiktalupoegi, ilmusid 6. veebruarill rahvakohtute valimistele organiseeritult. Esimesed valijad ilmusid juba kella 1 paiku öösel. Uus Elu kolhoosnikud, Vormsi hobulaenutuspunkti töötajad ja Diiby küla talupojad tulid valimistele organiseeritult muusikaga, lippude ja loosungitega. Valimispunktis võeti valijaid vastu soojalt ja kõik olid rõõmsas meeleolus. Kella 2 päeval oli hääletamas käinud 96,7% valijaist. (Läänlane, 8.02)
1949

Keelata Haapsalu linnas hobuste, suurte ning väikeste sarvloomade ja sigade pidamine järgmistes tänavates: Karja, Posti (kuni Jaama t. nurgani), Suur Holmi park, Holmi, Aleksandri, Sadama, Uus Sadama, Holmi Kallas, Suur-Lossi, Ehte, Mängu, Supeluse, Kõlakoja, Viedemanni, Mere, Väike Liiva, Linda, Turuplatsi, Vee, Vaikne Kallas, Tðaikovski puiestee, Neidude ja 21. Juuni puiestee./-/ Hps. Linna TSN TK otsus, 27. jaan. 1949. (Läänlane, 10.02)

1949

Veebruar. Sutlepa k/n Nõmmküla rahvamajas toimus loeng Mitðurini õpetusest. Kahjuks ei saanud loengut pidada pidevalt, sest rahvamaja näitetrupp, eesotsas rahvamaja juhataja sm. Plaasiga läksid lavale, seal tagusid vasaratega, kõnelesid, naersid jne. (Läänlane, 10.02)

1949 Asuküla valla Espre ja Rohense küla talud said elektrivalguse. Paar aastat tagasi koondusid elektriühistusse. Alustati kõrge- ja madalpingeliini ehitamist, ehitati alajaam ja muretseti elektriseadmed. (Läänlane, 12.03)
1949

Kirbla valla kommunistlike noorte õpiring lõpetas ÜLKNÜ põhikirja õppimise. Nüüd jätkab õpiring oma tööd NSV Liidu Konstitutsiooni õppimisega. (Läänlane, 12.03)

1949 Jaanuaris organiseeriti Läänemaa Tööstuskombinaadi juurde ahjupottidetööstus. Hiljuti andis tööstus esimese toodangu - 1400 ahjupotti, mis lasti kaubandusvõrku müügile. (Läänlane, 15.03)
1949 Läänemaa Tarbijatekooperatiivide Maakondliku Liidu Tööstuskombinaat täitis hiljuti I kvartali plaani 108%-iselt. Ettevõtetest töötasid paremini jahuveskid, Randsalu jahuveski, kus täideti kvartaliplaan 146%-iselt ja töötatakse juba 1951. aasta arvel; Räägu jahuveskis ületati kvartaliplaan 15% võrra.
1949 Lihula Keskkooli isetegevusringid korraldasid Massu rahvamajas ümbruskonna kolhoosnikutele isetegevusõhtu. Lavastati A. Fadejevi näidend "Valendab üksik puri". Peale näidendi esitati veel klaverisoolosid, laule ja poeglaste püramiide. (Läänlane, 22. 03)
1949 Massu külanõukogus asutatud Õnne Tee kolhoosi on liitunud 30 talundit. Kolhoos asus kohe valmistuma kevadkülviks ja paigutama loomi ühislautadesse. Mõni päev tagasi sai kolhoos ka telefoni. (Läänlane,22.03)
1949 Asuküla vallas olid kolhoositee pioneerideks Kiltsi küla talupojad. Nad asutasid valda esimese kolhoosi - Leek. Kolhoosi ühines 13 talumajapidamist. Peale selle astusid kolhoosi ilma maata töötajad. (Läänlane, 22.03)
1949 Rändkino aprillis: muusikaline kinokomöödia "Volga, Volga"; värviline dok.film "1. mai" (paraad Moskvas Punasel väljakul); kunstiline film "Võitjate sugupõlv"; kunstiline film "Noor kaardivägi". (Läänlane, 2. 04)
1949 Noarootsi valla Sutlepa k/n Väike-Nõmmküla 19 talupoega asutasid Kalinini nim. kolhoosi, Aulepa küla 23 talupoega ühines Uue Tee kolhoosi, Suure-Nõmmküla 23 talupoega koondusid Kevade kolhoosi; Pürksi k/n Einby küla 32 kehv- ja kesktalupoega asutasid Lenini nim. kolhoosi, Norby küla 14 talupoega moodustasid Punase Lipu kolhoosi; Oru valla Keedika küla 22 talupoega asutasid Uue Keedika kolhoosi; Linnamäe k/n 16 talupoega moodustasid Võitleja kolhoosi; Ridala k/n Lannuste küla talupojad organiseerisid Uue Lannuste kolhoosi. (Läänlane, 5.04)
1949 Keelata Haapsalu linnas, Märjamaa ja Lihula alevis igasugune kauplemine väljaspool turuplatsi, välja arvatud kaubandusvõrgu liikuvad müügipunktid; Keelata Haapsalu linnas, Märjamaa ja Lihula alevis hobuveokite hoidmine ja hobuste sidumine tänavatel, avalikel platsidel ja parkides. Tänavatel on lubatud hobuveokeil seista kauba pealevõtmisel või mahalaadimisel nii, et see ei takistaks üldist liiklemist; Keelata hobuveokite ajamine kommunaal ja eramajade hoovidesse ilma majahoidja või valdaja loata. /-/ Läänemaa TSN TK otsus. (Läänlane, 9.04)
1949 1. mai tähistamise pidustuste kava Haapsalus: 30. aprill: kl 20 kultuurimajas pidulik koosolek, mille kavas on kõne !1. mai, kõigi maade töötajate võitlusjõudude ülevaatuse päev, kõigi maade tööliste vendluse päev", kõnele järgneb kontselt isetegevusringidelt. 1. mai: kl 12 ülelinnaline miiting linna keskväljakul; kell 14 Lossipargis spordivõistlused ja traditsiooniline linna kehakultuurikollektiivide teatejooks ümber linna, samal ajal kultuurimajas male- ja kabevõistlused; kell 20 O. Lutsu näidend "Äripäev". 2. mai: kl 20 kultuurimajs kontsert, mille kavas isetegevusringide ettekanded.
1949 Haapsalu Linna TSN TK kohustab kõiki kodanikke, kes omavad Haapsalu linnas transpordivahendeid, tasuma neilt võetavat maksu 1949. a. eest järgmiselt: 1. jalgrattalt 7 rbl; 2. paadid ja jullad, mida kasutatakse: a) töönduslikult inimeste veos 30 rbl, b) muil juhtudel 7 rbl. (Läänlane, 7.05)
1949 Haapsalu Kalakombinaadi Virtsu kalakokkuostupunktis valmis uus kalasoolamismaja. Nii transporteeritakse kalurite töövaeva kergendamiseks kalad rullikutega soolamismajasse, kus toimub kaalumine ja soolamine. Soolamismajas on ehitatud 20 betoonist soolamisbasseini, milledes on võimalik soolata kuni 600 ts kalu päevas. Uus kalasoolamispunkt teenindab Karuse valla Virtsu kaluri, Uue Elu ja sangari kalurikolhoose. (Läänlane, 17.05)
1949 20. mail avas Haapsalu Kuurort oma uksed puhkajaile. Hooned on remonditud, nende ümbrus korrastatud. Suurt rõhku on pandud kuurordi sanitaarolukorra parandamisele ja puhtusele. Puhkajate toitlustamise parandamiseks laiendati sööklaid ja kööke. Põhjalikult korrastati hooajaks ka mudaravila, mille kolm osakonda remonditi kapitaalselt. Vannides hakatakse kasutama tihedamat muda, mis on seisnud basseinis 10-15 päeva. See suurendab muda toimet. Laialdaselt hakatakse kasutama mudaravi ühenduses võimlemisega. Haigete vastuvõtuks on valmis ka muda-elekterravi osakond, põhjalikuks vereanalüüsiks on sisustatud biokeemia laboratoorium. /-/ (Läänlane, 21.05)
1949 Uue Maailma kolhoosi külastasid tema ðefid - tuletõrjujad, kes kinkisid kolhoosile seinalehe ja autahvli aluse, käsipalli ja -võrgu, 50-köitelise raamatukogu, mis sisaldab peamiselt Stalini preemiaga autasustatud teoseid, nagu "Valgus Koordis", "Lipukandjad", "Valge kask" jt./-/ (Läänlane, 11.06)
1949 9.-10 juulil toimus Läänemaa IX laulupäev - IV nõukogude laulupäev. Laulupäeva pidustuste kava: 9. juulil: kl 18 Haapsalu maakondlikus kultuurimajas A. Hindi näidend "Kuhu lähed, seltsimees direktor?", kl 19 Haapsalu I Keskkooli saalis paremate laulukooride võistlusesinemine, kl 21 rahvapidu Lossipargis - puhkpilliorkestrid, ühendatud rahvatantsurühmad, paremad laulukoorid, kolhooside kollektiivid ja võimlejad. 10. juulil: kl 16 rongkäik läbi Posti ja Karja t Lossiparki, kl 17 laulupäeva avamine ja kontsert - ühendatud sega-, nais- ja lastekoorid, puhkpilliorkestrid ning külaliskollektiivid, kl 22.30 laululaval Dunajevski operett "Vaba tuul".(Läänlane, 9.07)
1949 20. juulil toimus Haapsalu kultuurimajas pidulik koosolek Eesti NSV 9. aastapäeva tähistamiseks. Lava oli kaunistatud punaste lippude, loosungite, Lenini ja Stalini büstidega. Presiidiumi valiti maakonna juhtivad töötajad, Haapsalu ettevõtete stahhaanovlased ja haritlaskonna esindajad. Piduliku koosoleku avas Läänemaa TSN TK esimees sm. Frei. Pidulikult kõlasid Nõukogude Liidu hümni helid. Kestva aplausiga võtsid koosolijad vastu ettepaneku valida aupresiidiumi ÜK(b)P KK Poliitbüroo eesotsas sm. Staliniga. Ettekandega ENSV 9. aastapäevast esines EK(b)P Läänemaa Komitee Propaganda- ja Agitatsiooniosakonna juhataja sm. Lepp. Saadeti tervitus sm. Stalinile. Pärast koosolekut toimus kontsert päevakohase kavaga. (Läänlane, 21.06)
1949 14-21 aug. oli Haapsalu kultuurimajas avatud rändnäitus "Kunst kuulub rahvale": portreedega tööstuse ja põllumajanduse eesrindlastest esinesid E. Einman, A. Bach, E. Okas, V. Väli, S. Ðkop jt; tööstustemaatikaga N. Espe, R. Kaljo, I. Linnat, H. Sarap, I. Võerhansu, A. Peerna jt; kalurite tööd kujutasid L. Pavel, L. Rupp; revolutsiooniliste võitluse tegelaste portreid V. Loik, I. Muks; linnade vaateid N. Espe, A. Pilar, O. Kangilaski jt; maastikke A. Vardi, A. Kesner, K. Nagel, I. Ojalo, E. Tiido, M. Bormeister jt; raamatu illustratsioone E. Lepp, karikatuure I. Jensen, N. Espe, R. Tiitus ja F. Randel. (Läänlane, 13.08)
1949

Haapsalu Linna TSN TK otsus nr 42: Üle viia Haapsalu linna turg Jaama t. nr. 9 asuvale krundile alates 10. oktoobrist 1949. Keelata kauplemine tarbeesemete ja toiduainetega, samuti laadapidamine praegusel turuplatsil (nüüd Lossiplats - toim) alates 10. oktoobrist 1949. (Läänlane, 1.10)

1949 Ridala valla kolhoosides algasid konstitutsioonipäevale (5. dets) pühendatud koosolekud laupäeval 3. detsembril. Loengute ja vestlustega esinesid kolhoosnikutele valla juhtivad töötajad, nagu parteiorganisatsiooni sekretär, ELKNÜ Ridala Vallakomitee sekretär, vanempioneerijuht jt. Sama päeva õhtul toimus Ridala keskrahvamajas ülevallaline koosolek, kus vastavasisulise ettekandega esines Ridala valla parteiorganisatsiooni sekretär, näidates Stalinliku Konstitutsiooni tähtsust kogu maailma töötavale rahvale. (Läänlane, 5.12)
1949 Stalinliku Konstitutsiooni päeva eel 4. dets. avati Haapsalus uus limonaaditööstus. Siirupi ja kuuma vee valmistamiseks on nüüd eri ruum, samuti on laboratoorium segude koostamiseks. Limonaadi valmistamine on viidud lintsüsteemile.
1949 Vormsi valla Põhjaranniku kolhoosi punases nurgas avati raadiokuuldepunkt. Igal õhtul koguneb kolhoosnikuid punasesse nurka raadiot kuulama ja ajalehti lugema. (Läänlane, 17.12)
1949 Lääne- ja Hiiumaa täitevkomitee repatrieerimise jaotuspunkt, asukohaga Haapsalus, Suur-Lossi 43, võtab vastu kirju edasisaatmiseks Austria ja Saksamaa inglise, ameerika ja prantsuse okupatsioonitsoonides ning teistes välisriikides viibivatele eestlastele ning teostab saksa okupatsiooni ajal kaduma läinud kodanike otsimist raadio teel. (Läänlane, 17.12)
1950 Algas väikeste ja majanduslikult nõrkade kolhooside ühendamine suuremateks ja elujõulisemateks. Aasta lõpul oli Eestis 127 sovhoosi ja 2313 kolhoosi.
1950 26. septembril likvideeriti ajalooliselt väljakujunenud administratiivne-territoriaalne jaotus. 13 maakonna ja 233 valla asemele moodustati 39 maarajooni, mis jagunesid 636ks külanõukogu piirkonnaks. Haapsalu, Hiiumaa, Märjamaa ja Lihula said omaette rajoonideks. Haapsalu rajooni hakkasid kuuluma Haapsalu linn ning Ahli, Võnnu, Kirna, Rannamõisa, Pürksi, Sutlepa, Keedika, Linnamäe, Kuijõe, Risti, Ridala, Tuuru, Tuksi, Vanaküla, Palivere, Taebla, Nõva ja Vormsi külanõukogud. Lihula rajooni koosseisu arvestati Lihula alev ning Hanila, Karuse, Massu, Kirbla, Võhma, Lihula, Meelva, Tuudi, Kulli, Mõtsu, Varbla, Lõpe, Koonga ja Mihkli külanõukogud.
1950 Haapsalu tänavad said uued nimed. Haapsalu Linna TSN TK 26. septembri otsus: Seoses sellega, et paljud Haapsalu linna tänavad kannavad nimesid, mis ei sobi nõukogude ühiskonda ja ei kajasta sotsialistlikku tänapäeva otsustatakse muuta alljärgnevate tänavate nimetus järgmiselt: Turuplats/Võidu väljak; Karja ja Posti t/ Võidu t; Ehte t/ Lauristini t; Vee ja Metsa t/ Komsomoli t; Jaani t/ Kaardiväe t; Mängu t/ Pioneeride t; Saue ja Lembitu t/ Lembitu t; Suur-Lossi ja Väike-Lossi/ Nõukogude t ja V. Kingissepa t; Suur-Mere t/ Tšaikovski t; Neidude t/ Tammsaare ja Jakobsoni t; Väike-Mere t/ Partisani t; Aleksandri t/ Kaluri t; Inseneri t/ Koidu t; Meistri t/ Eha t; Kraami t/ Kauba t; Kasarmu t/ Tankistide t; Pariisi t/ Võitleja ja Laskuri t; Jüri t/ Jüriöö t; Vilkeni t/ Turu t; Võnnu t/ Vilde t; Harmoonia t/ Pargi t; Troi t/ Kalmistu t; Tapamaja t/ Niine t.
1950 1. mail avati endises Haapsalu raekojas külastajaile Läänemaa Muuseumi ekspositsioon.
1950 Haapsalu Õpetajate Seminar nimetati ümber Haapsalu Pedagoogiliseks Kooliks.
1950 Haapsalu I Keskkooli kehalise kasvatuse õpetaja Endel Nelis organiseeris vehklejate ringi.
1950 18. aprillil sündis Noarootsis tekstiilikunstnik Helen Kauksi (a-ni 1983 Feodorova). Lõpetas 1965 Nõva 8-kl. kooli, 1969 Tartu Kunstikooli, 1980 ERKI. Töötanud 1980-95 koondise "Mistra" kunstnikuna ja ühtlasti Tallinna Kunstiülikooli õppejõuna, seejärel vabakunstnikuna.
1950 25. oktoobril sündis Haapsalus kooliõpetajate perekonnas arhitekt Tõnis Padu. Õppis Haapsalu 1. keskkoolis, ERKI-s, mille lõpetas 1978. Töötas 1978-80 Haapsalu projekteerimisbüroos; a-st 1980 Lääne maakonna peaarhitekt. Tema projketi järgi on ehitatud "Rootsituru" kohvik ning rekonstrueeritud "Pipi" pansionaat Posti t. 37 ja Lääne maavalitsuse hooned lahe t. Osalenud Haapsalu generaalplaani koostamises (1988, koos E. Auriku ja I. Rauaga) ja vanalinna detailplaneerimises (1989, põhiautor E.-J. Sedman). Planeerinud aianduskoperatiive, proj. aiamaju ja eramuid. Võttis 1994 osa Vabadussõja Haapsalu mälestussamba (V. Mellik, 1924) taastamisest.
1950 4. juunil sündis endine vabadusvõitleja, poliitik, Kirikuküla talupidaja, Lihula vallavanem 2002. a-st Tiit Madisson.
1950 9. septembril algas Tallinnas pms. Harju-, Lääne- ja Pärnumaal 1950. a. alguseni tegutsenud Eesti Metsavendade-Vabadusvõitlejate Liidu kohtuprotsess. 24 metsavennale ja nendega seotud isikutele mõisteti 10-25 aastat sunnitööd.
1950 23. oktoobril sattus julgeolekumajor Dedlev Läänemaal peale metsavend Kalju Hanniottile, kes ta puhkenud tulevahetuses tappis.
1950 6. novembrist hakkas ajalehe "Läänlane" asemel ilmuma ajaleht "Stalinlikul teel".
1950

Jaanuaris demonstreerib rändkino nr. 1 Varbla, Karuse ja Lihula vallas filmi "Mitðurin" ja lühifilmi "Fedja Zaitsev"; rändkino nr. 3 Asuküla, Martna, Ridala, Kirbla, Kullamaa vallas filmi "Kohtumine Elbel" ja "Ukraina maa"; rändkino nr. 4 Märjamaa, Kullamaa, Vigala ja Velise vallas filmi "Stalingradi lahing" I seeriat, filme "Kiskjad", "Tsaritsõni kaitse" ja kinoþurnaali Päevauudised"; rändkino nr. 6 Asuküla, Taebla, Piirsalu ja Oru vallas filme "Maa lapsed" ja "Noormees meie linnast; rändkino nr. 7 Riguldi, Noarootsi ja oru vallas filmi "Armastatud aariad". (Läänlane, 17.01)

1950 Kõikjal Läänemaal kogunevad Lenini päevadel (surn. 21.01.24) kolhoosnikud, koolinoored, asutsites ja ettevõtetes töötajad pidulikele leinakoosolekuile ("26 aastat Leninita seltsimees Stalini juhtimisel leninlikul teel"), mis toimuvad igas koolis, rahva- ja kultuurimajas.(Läänlane, 21.01)
1950 16.-22. jaanuarini korraldas Läänemaa kinofikatsiooniosakond kinoteatris "Kungla" paremate nõukogude kunstiliste filmide festivali. Festivali jooksul külastas kinoetendusi 3619 inimest. (Läänlane, 24.01)
1950 Veebruaris rändkinode repertuaaris Läänemaal: "Reamees Aleksander Matrossov", "Kolhoosielu", "Miðka-aristokraat", "Tee tulevikku", "Oota mind", "Helendab üksik puri", "Suur eeskuju", "Võitjate sugupõlv", "Karu ja mask", "Rändkaupmees", "Koidu kolhoos", "Mitðurin", "Volga-Volga", "Lambur ja seakarjus", "Meie Kroonlinnast", "Kohtumine Elbel", "Akadeemik Ivan Pavlov". (Läänlane, 4.02)
1950 Märtsis näitavad Läänemaa rändkinod järgmisi filme: ""Konstantin Zaslonov", "Vasikate kasvatamine", "Traktoristid", "Põllukultuuride kaitse kahjurite vastu", "Meie, Kroonlinnast", "Kohtumine Elbel", "Tütarlaps kindla iseloomuga", "Kolhoosi tuled", "Inimene relvaga", "Punane ristikhein", "Pulmad", "Puðkini päevad", "Jutustus tõelisest inimesest", "Sotsialistlik Moskva", "Haarang", "Võit kõrbes", "Suur murrang", "Vikerkaar", "Dubrovski", ""Vladimir Iljitð Lenin", "Kolleegiumi registraator", "Lambakasvatus", "Traktoribrigaad", "Noored naturalistid", "Tööjõureservid". (Läänlane, 2.03)
1950

Riikliku Jahindusinspektsiooni poolt on Läänemaal asuv Puhtulaid koos 0,5  km laiuse mereranniku ribaga ja Virtsu poolse rannaheinamaaga kuni selle ühenduskohani Virtsu poolsaarega kinnistatud ENSV TA Bioloogia Instituudile. (Läänlane, 27.04)

1950 24.-25. juunil oli maakondlik laulupäev, mis oli pühendatud ENSV 10. aastapäevale.
1950 28. juunist kuni 26. juulini kestsid Martna valla Vapruse kolhoosi maa-alal asuvas noorema rauaaja kalmudes (nn. Kalmumäel) arheoloogilised väljakaevamised. Kaevamistöid tegid Tartu Riikliku Ülikooli üliõpilased. (Läänlane, 29.07)
1950 Lihula kultuurimajas toimus nelja valla - Karuse, Varbla, Kirbla ja Lihula - isetegevusõhtu. Leninliku Tee kolhoosi liige sm. A. Neemsalu esitas lõõtspillil "Kolhoosi polka", puhtalt kõlasid Uue kasari naisdueti laulud, eriti "Laul Stalinile", Þdanovi-nim. kolhoosi liige sm. Palumäe esitas deklamatsioone, Salme ning Töö ja Võitluse kolhoosi ühine näitering kandis ette lühinäidendi "Haljendav oksake". (Läänlane, 30.09)
1950 4. detsembril tähistati Haapsalu kultuurimajas Stalinlikku Konstitutsioonipäeva (5. dets). Ettekannetes rõhutati Stalinliku Konstitutsiooni määratu suurt tähtsust ja tehti kokkuvõte nõukogude rahva edusammudest Stalinliku Konstitutsiooni päikese all. Saadeti ühine kiri sm. Stalinile. (Stalinlikul Teel, 7.12)
1950 Haapsalu Kalakombinaadi riiklikule püügisektorile saabus ENSV Kalatööstuse Ministeeriumilt uut tüüpi traallaev nn kalakutter. Laev on elektrifitseeritud ning varustatud kõige moodsamate seadelistega traalpüügiks. Kogu töö on mehaniseeritud. Jõuallikaks on võimas 80 HP diiselmootor. Varsti saabub ka teine traallaev.(Stalinlikul Teel, 23.12)
1951 3. juunil oli esimene "Ameerika Hääle" raadiosaade.
1951 Aasta lõpul elas ENSV piires arvestuslikel andmetel 1 129 800 elanikku, nendest linnades 579 500 ja maal 550 300. Esmakordselt Eesti ajaloos oli maarahvastiku osatähtsus langenud alla 50%.
1951 5. mail sündis arst, poliitik, VIII ja IX Riigikogu liige Toomas Vilosius.
1952 Loodi segakoor "Kuliste".
1952 5. jaanuaril sündis Haapsalus näiteja Elle Kull.
1953 5. märtsil suri Jossif Stalin.
1953 7. septembril valiti Nikita Hruštšov NLKP Keskkomitee esimeseks sekretäriks.
1953 Aasta lõpul lämmatati metsavendlus, sellele aitas kaasa amnestia ja mõningane liberaliseerumine pärast Stalini surma.
1953 Loodi Haapsalu Laste ja Noorte Spordikooli maadlusosakond.
1953 7. augustil sündis majandustegelane, nüüdne Saunja küla elanik Olari Taal.
1953 8. veebruaril sündis Mihkel Mutt — kirjanik ja publitsist, nüüdne Haapsalu linnakodanik ja 2002. a.-st Haapsalu linnavolinik.
1954 17. juunil viidi läbi külanõukogude ühendamine. 641 asemel jäi neid nüüd poole vähem — 320.
1954 1954-56 töötas Haapsalu sanatooriumi baasil puhkekodu.
1954 Aasta jooksul algas küüditatute ja represseeritute tagasipöördumine kodumaale. Laiema ulatuse võttis see protsess küll alles 1956. a. Ajavahemikus 1954-1960 vabanes eriasumiselt 27 835 ENSV kodanikku.
1954 Avati Haapsalu lastemuusikakool klaveri-, keelpilli-, puhkpilli- ja akordioniklassiga.
1954 11. veebruaril sündis ettevõtja Koit Uus.
1954 6. veebruaril sündis näitleja ja lavapedagoog Aare Laanemets. Lapsepõlve veetis Üdrumal Tänavotsa talus. Suri 28. oktoobril 2000, maetud Kullamaa kalmistule.
1954 9. veebruaril sündis Haapsalus näitleja Silvi Ait.
1955 26. veebruaril sündis Haapsalus loomaarstide perekonnas metallikunstnik Krista Laos (a.-ni 1984 Kaljo). Loomingus lähtunud etnograafilisest ainesest, loonud stiliseeritud sõlgi ja prosse ning emailitud seinaplaate.
1955 15. septembril sündis Haapsalus ehitusametniku perekonnas arhitekt Kalle Rõõmus. Lõpetas 1974 Haapsalu 1. keskkooli, 1979 lõpetas ERKI, 1988-89 vabakuulajana Pariisi kõrgkoolides. Tegutsenud nii rekonstrueerijana kui ka uusehituiste kavandajana, a-st 1991 omanimelise büroo juht.
1955 3. märtsil sündis Haapsalus ajakirjaniku perekonnas arhitekt Raul Vaiksoo.
1956 Haapsalu tapamaja suur rekonstrueerimine.
1956 Suleti Haapsalu Pedagoogiline Kool.
1956 Haapsalu sanatoorium spetsialiseeriti seedetrakti haiguste ravile; mudaravila ehitustööde lõppedes alustati uuesti mudaraviga (end. Peltzeri villas).
1956

Valmis Ants Laikmaa hauamonument, mis pandi kunstniku hauale tema maja juures Kadarpiku külas. Monumendi valmistas Juhan Raudsepp.

1956 4. oktoobril sündis moe- ja tekstiilikusntnik Liivia Leshkin. Töötas 1981-87 ajakijra "Siluett" toimetuses ja Tallinna Moemajas; a-st 1987 TKÜ õppejõud (a-st 1990 dots; 1990-93 moekunstikat. juhataja). A-st 1988 KL-i liige. Loonud disainipäraselt lihtsa vormiga unikaalrõivaid ja õmblustööstusele rõivamudeleid, värvikontrastidel rajanevaid geomeetrilisi dekoratiivkangaid jne.
1957 Loodi Matsalu Riiklik Looduskaitseala.
1957 Asutati Looduskaitse Seltsi Haapsalu osakond.
1957 Esimesena Eestis avati Haapsalus laiekraankino.
1957 Haapsallu tuli elama Natalie Alver (Hans Alver jun. abikaasa), rumeenia keele tõlk. Sündis 23. aug. 1928 Odessas, 1943 sõitis Rumeeniasse, kus lõpetas 1945. a. Bukaresti Gümnaasiumi, 1945-47 õppis Bukaresti Riiklikus Konservatooriumis. 1948. a-st kasahhi NSV-s laulu- ja saksa k. õpetaja, 1958 lõpetas kaugõppes Alma-Ata Pedagoogilise Instituudi. 1957. a.-st Haapsalus saksa k. õpetaja keskkoolis, 1968-st Haapsalu Rajoonidevahelise Koduloomuuseumi teaduslik töötaja. Suri 24. novembril 1989.
1958 Aasta jooksul algas kolhoosides järk-järguline üleminek igakuisele rahapalgale.
1958 1. juulil algas masinatraktorijaamade reorganiseerimine remonditehnikajaamadeks.
1958 Esimesed ülerajoonilised noorte suvepäevad.
1958 1. mail sündis tantsija ja koreograaf Marika Blossfeld. Talviti elab ja töötab USA-s, suvel Hanila vallas Rame külas, kus on organiseerinud Polli Talu Loomingulise Keskuse.
1959 15. jaanuari rahvaloenduse andmeil oli ENSV piires 1 196 791 elanikku, s.h 892 653 eestlast (74,6%), 240 227 venelast (20,1%), 16 699 soomlast (1,4%), 15 769 ukrainlast (1,3%), 10 930 valgevenelast (0,9%), 5436 juuti (0,5%), 2888 lätlast (0,2%), 2256 poolakat (0,2%) jt.
1959 24. aprillil jõustus seadus "Kooli ja elu sidemete tugevdamisest ning haridussüsteemi edasiarendamisest ENSV-s", mille alusel kehtestati ajavahemikus 1959-1962 8klassiline koolikohustus ning rajati 8klassilised koolid, keskkoolides kehtestati tootmisõpetus ning keskhariduse omandamine ühendati tootliku tööga. Tööjõureservide vabrikukoolid, tööstus-, raudtee- ja ehituskoolid ning muud kutsekoolid reorganiseeritakse linna- ja maakutsekoolideks.
1959 Eestimaa metsadesse toodi Siberist uus põdraliik — maral.
1959 Alustati Haapsalu piiskopilinnuse müüride konserveerimist.
1959 1. septembril avati uus Ridala koolimaja.
1959 10.-14. sept. toimuval istungil mõistis ENSV Ülemkohus vangistusse seitse endist Lihula Keskkooli õpilast: Tõnis Metsa (6 a.), Jüri Pärli (4 a.), Endel Ratase (4 a.), Tiit Toobali (3 a.), Arvo Aljase (3 a.), Ülo Niinemetsa (2 a.) ja Vahur Teäri (8 a.), keda süüdistati Nõukogude-vastases tegevuses. T. Metsa ja J. Pärli karistati tulirelvade ebaseadusliku omamise ja V. Teäri piiriületamiskatse eest. Kõik süüdimõistetud kuulusid 1957. a. algul Lihula Keskkoolis moodustatud Eesti Rahvavabastusorganisatsiooni, mis 1958. a. nimetati ümber Eesti Vabadusvõitlejate Liiduks (EVL). EVL-i põhiline tegevus oli kommunismi ja nõukogude korra vastaste ringkirjade ning lendlehtede koostamine, kuigi organisatsioonil oli olemas ka korralik arsenal - üks automaat, raskekuulipilduja, kaheksa vintpüssi ja rohkesti laskemoona. KGB jõudis EVL-i jälile pärast 1956. a. Ungari sündmusi korraldatud erakirjade hulgalise avamise tulemusena, kui identifitseeriti samal aastal koostatud kommunismivastase kirja autor, kelleks oli T. Mets. 1959. a. 12. mail T. Mets arreteeriti, kuid organisatsioonist ta vaikis. EVL-i paljastas V. Teär, kes tabati Kaliningradi piirkonnas riigipiiri ületamise katsel. EVL-i Tallinna piirkonna liikmed arreteeriti ajavahemikus 20. juunist 9. juulini.
1960 1960ndatel aastatel hakkasid Matsalus peatuma sookured, loobudes Saksamaa peatumispaikadest. Sookured tulid Soomest ja Karjalast ning lendasid Hispaaniasse ja Põhja-Aafrikasse.
1960 Haapsalus avati sanatoorne internaatkool.
1960 Taeblas avati kunstnik Ants Laikmaa majamuuseum. Majamuuseumi esimesel korrusel on meistri elukäiku tutvustav väljapanek ja söögituba. Ülemisele korrusele jäävad ateljee, töö- ja magamistuba koos isiklike esemete ja etnograafilise vanavaraga. Meistri maja omapärane arhitektuur, suvemaja ja park moodustavad ühtse terviku. Laikmaa enda rajatud 7 hektari suuruses pargis on üle 250 taime- ja puuliigi. Pargis on üheksa nimelist tamme, mis on pühendatud Marie Underile, Friedebert Tuglasele, Gustav Suitsule jt. 19. novembril 1942 surnud Laikmaa on sinnasamasse parki maetud.
1960 Juuni. Asutati Haapsalu Kunstiklubi.
1960 7. septembril sündis sisearhitekt ja disainer Eero Jürgenson, kes on kujundanud Uuemõisa spordihalli ja hotelli (1987-89), Oru söökla (1989) interjöörid.
1961 1. jaanuaril toimus teine sõjajärgne rahareform. 1947. a rahatähed asendati uutega vahekorras 10:1.
1961 Haapsalus loodi sanatooriumi lasteosakonna baasil Vabariiklik Neuroloogia ja Ortopeedia haigla polüemeüliiti põdenutele, hiljem teiste närvikahjustuste põdejatele.
1961 Haapsallu ehitati veetorn-elamu.
1961 14. aprillil likvideeriti Lihula ja Räpina rajoon.
1961 2. oktoobril sündis Tartus arstide perekonnas maali- video- ja installatsioonikunstnik Jaan Toomik. Lõpetas 1980 Haapsalu 1. keskkooli, 1991 TKÜ maalieriala. Töötanud TKÜ õppejõuna. Alustas 1980. a-te lõpus uusekspressionistlike maalidega, 1990. a-il saavutas rahvsuvahelise tunnustuse ruumi- ja videoinstallatsioonidega, korraldanud perfomance'eid. loomingule on omane eksistentsialistlik alatoon.
1962 Matsalu Riiklik Looduskaitseala arvati üle-Euroopalise tähtsusega linnukaitsealade hulka.
1963 Loodi tekstiilivabrik "Sulev".
1964 Valmis Haapsalu I Keskkooli uus hoone (Kuuse t. 1).
1964 Avati Haapsalu 8-klassiline kool.
1964 18. veebruaril sündis Haapsalus maalikunstnik Agur Kruusing. Lõpetas 1982 Haapsalu 1. keskkooli, õppis a-st 1987 ERKI-s, lõpetas TKÜ 1993. Alustas jõuliste figuurkompositsioonide ja portreedega, seejärel on looming arenenud abstraktse ekspressionismi estetiseerimise suunas. Viljelenud ka vitraazhi ning graafikat.
1964 19. aprillil sündis Tallinnas maali- ja vitraazhikunstnik Valev Sein. Lõpetas 1982 Haapsalu 1. keskkooli.
1965 Virtsu-Laelatu-Puhtu keeluala sai botaanilis-zooloogilise kaitseala staatuse.
1965 Haapsalus pandi mälestustahvel majale, kus oli elanud Cyrillus Kreek.
1965 Haapsalu raudteejaamas toimusid "Tallinfilmi" filmi "Supernoova" võtted.
1965 Haapsalus valmis telefoniautomaatjaam (Jaani t.).
1966 Aasta jooksul algas üleminek 5päevasele töönädalale.
1966 Endisele Hunniuse majale Haapsalus, kus oli peatunud Nikolai Pirogov, pandi mälestustahvel.
1966 Praegusele lasteraamatukogule pandi mälestustahvel Hans Laipmanni ja Ants Laikmaa auks, kes õppisid selles majas 1877. a. (tollases elementaarkoolis)
1967 Arhitekt Enno Treiberg projekteeris Uuemõisa KEK-i halduskeskuse.
1967 13. mail sündis kergejõustiklane Peeter Tishler.
1968 Haapsalus asutati Laste ja Noorte Spetsialiseeritud Spordikool.
1968 Sügisel lõpetati liiklus Rapla-Virtsu kitsarööpmelisel raudteel.
1968 Valmis Haapsalu generaalplaan. Koostajad F. Berends ja V. Parker.
1969 27. oktoobril andis valitsus välja määruse maaelanike taludest kolhoosi- ja sovhoosikeskustesse ümberasumise kiirendamiseks.
1970 15. jaanuari rahvaloenduse andmeil oli ENSV piires 1 356 079 elanikku, sh. 925 157 eestlast (68,2%), 334 620 venelast (24,7%) jt. Kahe rahvaloenduse vahelisel perioodil (1959-1970) oli eestlaste arv suurenenud 32 504 ja muulaste arv 126 784 inimese võrra.
1970 1. septembrist hakati ellu viima üldise keskhariduse nõuet.
1970 Haapsalu linna rahvapark (Krahviaed) nimetati ümber Paul Soesoo pargiks.
1970 5. detsembril tõmbas grupp noori Haapsalus maha riigilippe.
1971 Matsalu Riiklik Looduskaitsela arvati rahvusvahelise tähtsusega märgalade hulka.
1971 Haapsalu I Keskkooli muusikateater "Pöialpoiss" käis Moskvas esinemas.
1971 Haapsalus valmis linna suurim elamu ( 5korruseline elumaja, Mulla 2).
1971 Uuemõisas valmis Haapsalu KEK-i administratiivhoone.
1971 Haapsalus Kiltsi teel valmis Läänemaa Metsamajandi administratiivhoone.
1971 Haapsalus valmis EKP Rajoonikomitee hoone, nn parteimaja. Praegu asub selles hoones Haapsalu linnavalitsus.
1971 Haapsallu hakati ehitama uut kultuurimaja. Arhitekt A. Eigi; sisekujundaja M. Kangur.
1971 Haapsalus paigaldati mälestustahvel majale, kus oli elanud Roman Haavamägi.
1971 30. mail sündis näitleja Sepo Seeman.
1972 Veebruaris avati Kirbla kauplus-söökla.
1972 Valmis sanatoorium "Laine" polikliinikuhoone.
1972 Juunis avati Haapsalus uus valmisriiete kauplus. (Võidu tänaval, Staadioni vastas)
1972 Aasta lõpuks oli Haapsalu rajooni majandeis 27 133 veist. Lehma kohta saadi keskmiselt 3000 kg piima.Täielikult oli üle mindud masinlüpsile. Ainukese majandina oli kanakasvatusele spetsialiseerunud "Kaardiväe" kolhoos. Sel aastal müüs "Kaardiväe" kolhoos 6 809 000 kanamuna.
1973 Aprillis avati Haapsalus mööblikauplus. (Võidu tänaval, Staadioni vastas)
1973 Aprillis-mais valmis Uuemõisas Haapsalu KEK-i 120kohaline söökla.
1973 12. mail avati Haapsalu spordihoone.
1973 Mais avati Kullamaal Rudolf Tobiase 100. sünniaastapäeva puhul mälestuskivi.
1973 28. juunil hakkas Paliveres tööle silikatsiiditehas.
1973 6. augustil avas uksed Haapsalu uus polikliinik.
1973 3. septembril algas koolitöö Virtsu 8-klassilise kooli uues õppehoones. Kooli direktor oli Julius Ilves.
1973 1. oktoobrist kandis "Virtsu kaluri" konserv "Räim tomatis" kvaliteedimärki. See oli esimene Haapsalu rajooni toode, mis sai õiguse kanda kvaliteedimärki.
1973 6. oktoobril kolis Haapsalu II Keskkool (vene õppekeelega) vastvalminud koolimajja.
1974 Juba 1. veebruaril nähti Penijõel kuldnokki.
1974 Toimus esimene laste laulukonkurss "Kullalind".
1974 Detsembris valmis Virtsu ambulatoorium — arstijaoskond ja apteek üheskoos.
1974 Detsembris alustas proovisaateid uus televisiooni ülekandejaam Haapsalus (Uuemõisas). Vastuvõtuantennid paigutati 124 m kõrgusele ja saateantenn 109 m kõrgusele.
1975 Juba 18. veebruaril nähti Penijõel künnivareseid.
1975 26. aprillil oli Haapsalu uue kultuurimaja avapidu.
1975 27. juunil avati Haapsalus Jaama t. ja Kalda t. nurgal oleval haljasalal mälestuskivi II maailmasõja ajal Osmussaart kaitsnud nõukogude sõduritele. Haljasala hakati ametlikult nimetama Osmussaare väljakuks.
1975 14. juulil avati Haapsalu hotell (Võidu t. 71). 1-kohalise toa hind oli 2 rbl. 50 kop, 2-kohalises toas 1 koht 1 rbl. 60 kop., luksusnumber 3 rbl. 75 kop. Luksusnumbris oli külalise kasutada radioola ja televiisor.
1975 Juulis avati Haapsalus 4. lastepäevakodu Niine tänaval.
1975 3. oktoobril ordineeriti Haapsalu Jaani koguduse pastoriks Tiit Salumäe.
1976 14. juunil alustati Haapsalu piiskopilinnuse restaureerimistöid.
1976 25. oktoobril toimus maavärin, Richteri skaala järgi 4,5 palli, mille epitsenter oli Muhu väinas.
1977 Jaanuaris võttis riiklik komisjon vastu Haapsalu kaubanduskeskuse (arhitekt Koidu Lassmann). 5. märtsil avati toiduosakond, 22. juulil söökla, 9. septembril kondiitritoodete kauplus.
1977 Juulis valmis Haapsalus esimene kooperatiivelamu "Linda", Mulla t. 4.
1978 9. märtsil kinnitati perspektiivsele arendamisele kuuluvate maaasulate nimekiri, selles oli 125 küla ja 118 alevikku.
1978 13. aprillil võeti vastu ENSV uus konstitutsioon.
1978 19. detsembril võttis EKP Keskkomitee büroo vastu salajase otsuse "Vene keele omandamise ja õpetamise edasisest täiustamisest". Aastad 1978-1982 olid forsseeritud venestamise ajajärk.
1978 Haapsalus loodi rahvateater "Randlane".
1978 Lääne praostkonda kuulus 13 kogudust: Haapsalu, Karuse, Kirbla, Kullamaa, Lihula, Lääne-Nigula, Martna, Mihkli, Märjamaa, Noarootsi, Piirsalu, Ridala ja Varbla. Vigala kogudus kuulus Pärnu ja Nõva kogudus Lääne-Harju praostkonna alla.
1979 17. jaanuari rahvaloenduse andmeil elas ENSV piires 1 464 476 elanikku, sh 947 812 eestlast (64,7%), 408 778 venelast (27,9%) jt. Kahe rahvaloenduse vahelisel perioodil (1970-1979) oli eestlaste arv suurenenud 22 655 ja muulaste arv 85 742 võrra.
1979 Vabrikus "Sulev" lõpetati šenillriide tootmine, selle asemel hakati tootma lausriiet.
1979 Tööd alustas Haapsalu Kunstikool. Esialgu Haapsalu kultuurimajas.
1979 Tähistati Haapsalu 700. juubelit
1979 5. nov. avati pidulikult Haapsalu raj. Keskhaigla juurdeehitus
1980 9. juunil sündis vehkleja Nikolai Novosjolov.
1981 14. veebruaril avati Haapsalus Roman Haavamägi majamuuseum (Praeguseks suletud).
1981 13. mail toimus kohtuprotsess Haapsalu koolinoorte üle.
1982 NSVL-i moodustamise 60. aastapäevale pühendatud Kohtla-Järve rajooni päevad Haapsalu rajoonis.
1983 Nõva kandis toimusid lastefilmi "Arabella, mereröövli tütar" võtted.
1983 13. vabariiklikud rindesõprade päevad Haapsalus.
1983 Eesti televisiooni päevad Haapsalu rajoonis.
1983 Kalvi Aluve projekti järgi alustati Haapsalu toomkiriku rekonstrueerimist. Töö lõpetati 1992. a.
1984 Mais asutati Lääne-Nigula segakoor.
1984

Haapsalus valmis teine kooperatiivelamu "Kalev" (esimene oli "Linda"), arhitekt Veljo Kaasik.

1985 17. mail alustati kampaaniat joomarlusest ja alkoholismist jagusaamiseks.
1985 Loodi Nõva looduskaitseala.
1985 Avati Kõmsi algkool.
1985 Haapsalus valmis uus vetelpäästejaama hoone, arhitekt Ants Raid.
1985 10. juunil sündis tennisist Kaia Kanepi.
1986 Valmis Linnamäe kolhoosi keskus (arh. H. Piiber)
1986 Valmis sanatoorium "Laine" sööklahoone (arh. Toivo Kallas, sisustusarhitekt A.Padar).
1986 Haapsalus toimusid telefilmi "Kahe kodu ballaad" võtted.
1986 Asutati Lääne-Eesti Arstide Selts.
1987 Valmis "Laine" magamiskorpus Viigi kaldal (arh. Toivo Kallas).
1987 Lihulas valmis uus sidehoone.
1987 Vormsil moodustati Rumpo taimestiku kaitseala. Kaitseala suurus on 1340 ha, maismaad on sellest 210 ha.
1987 Haapsalust tegi Kristjan Svirgsden filmi "Mälestuskuurort".
1987 Septembri algul viibis kalurikolhoosis "Lääne Kalur" kauge külaline - Ladina-Ameerika kirjanik ja publitsist Pablo Huneeus - koos poja Alessandroga. Teda saatis APN-i Eesti osakonna töötaja, ajakirjanik Aleksander Veretennikov. Külalise võttis vastu juhatuse esimehe esimene asetäitja Mart Mikker. Külalisele tutvustati Haapsalu kalatööstust, ta huvitus sadamas viibivatest kalalaevadest. Saadud muljeid kavatseb Pablo Huneeus kasutada kirjutistes perestroika kohta NSV Liidus.
1987 16. oktoobril, Karl Ristikivi 75. sünnipäeval pandi mälestustahvel Juurika talule Pivarootsi külas, kus kirjanik noorena sugulaste juures  sageli peatunud oli.
1987 29. septembril toimusid filmivõtted Haapsalu raudteejaamas. Moskvast saabunud Kesktelevisiooni võttegrupp eesotsas reþissöör Valeri Hartðenkoga filmis kaadreid kolmejaolisele telemängufilimile "Partei sõdur". Haapsalus filmiti episoodi, kus peakangelane Aleksandrov-Gontðarov lahkub kodunt, Omskist.
1987 19. oktoobril käisid Haapsalus kultuuriministeeriumi esindajad eesotsas ministri esimese asetäitja Ilmar Mossiga. Koos rajaooni juhtivtöötajatega arutati konkreetseid võimalusi Haapsalu lossipargis ooperifestivali korraldamiseks.
1987 23. oktoobril tähistas Tuudi kolhoos 40. sünnipäeva. Läänemaa esimene ühismajand kandis asutamisajal nime "Ranna".
1987 Novembris valmis sanatoorium "Laine" magamiskorpus 200le puhkajale.
1987 14. novembril avati Saamo ja Helja Heldema rajatud Koela talumuuseum.
1987 Kolmapäeval, 11. novembril ühingu "Teadus" korraldatud loengusarja "The Beatles - sajandi legend" avaüritusel oli ligemale 150 kuulajat.
1987 Riiklik komisjon võttis Linnamäel vastu importtehnoloogiaga sigalakompleksi.
1987 18. detsembril otsustas Haapsalu Linna Rahvasaadikute nõukogu ennistada Haapsalu linnas järgmised ajaloolised tänavanimed: Jaani (Kaardiväe), Mängu (Pioneeri), Suur-Lossi (Kingissepa), Suur-Mere (Tðaikovski), Väike-Mere (Partisani), Ehte (Lauristini), Vee (Komsomoli t. algusest kuni ristumiseni vaba t.-ga), Metsa (Komsomoli t. Vaba t. ristumisest kuni ristumiseni Jalaka t.-ga). Promenaadi (21. juuni pst.).
1988 16. novembril võttis ENSV Ülemnõukogu erakorraline istungjärk Vaino Väljase eesistumisel vastu deklaratsiooni Eesti NSV suveräänsusest.
1988 7. detsembril tegi ENSV Ülemnõukogu konstitutsioonis paranduse, mis tunnistas riigikeeleks eesti keele.
1988 18. jaanuaril liitus Haapsalu lillepood "Kivilill" "Interflora" lillekaupluste ketiga.
1988 Haapsalu Kunstikool sai oma maja — endise Haki kõrtsi hoone Karja tänaval.
1988 Veebruaris asutati Haapsalus Eestirootsi Selts.
1988 Juunis said rajoonilehed tagasi endised nimed (Haapsalu rajooni ajalehest "Töörahva Lipp" sai "Läänlane").
1988 Läänemaal asutati roheliste liikumine.
1988 1. augustil asutati vehklemisklubi "En Garde".
1988

Haapsalus valmis jahtklubi hoone, arhitekt Irina Raud.

1989 12. jaanuari rahvaloenduse andmeil oli ENSV piires 1 565 662 elanikku, sh 963 281 eestlast (61,5%), 474 834 venelast (30,3%) jt. Kahe rahvaloenduse vahelisel perioodil (1979-1989) oli Eestis suurenenud eestlaste arv 15 369 ja muulaste arv 89 017 inimese võrra.
1989 18. jaanuaril võeti vastu keeleseadus, mis sätestas eesti keele kui riigikeele staatuse.
1989 17. veebruaril kuulutas ENSV Ülemnõukogu Presiidium 24. veebruari Iseseisvuspäevaks.
1989 18. mail võttis ENSV Ülemnõukogu vastu otsused üleminekust isemajandamisele (alates 1. jaanuarist 1990) ja MRP kohta.
1989 15. detsembril taasasutati Eesti Pank.
1989 Märtsis loodi Läänemaa Muinsuskaitse Ühendus.
1989 Haapsalu muinsuskaitseklubi asutas Hans Alveri nimelise preemia, mida antakse igal aastal eraisiku(te)le ja erafirmale, kes on Haapsalu kaunimaks muutumise heaks oma panuse andnud. Esimene preemia anti Seitsmendapäeva advendistide kogudusele Promenaadil asuva vene-õigeusu kiriku taastamise eest. Preemia antakse kätte iga aasta Hans Alveri sünnipäeval 11. aprillil.
1989 15. märtsist kannab Haapsalu Pioneeride maja nimetust Haapsalu Koolinoorte Maja.
1989 13. juulil hakkas uuesti ilmuma ajaleht "Lääne Elu".
1989 9. septembril külastasid Haapsalut maailmakuulus lastekirjanik Astrid Lindgren ja tema raamatute illustraator Haapsalust pärinev kunstnik Ilon Wikland.
1989 20. detsembrist kehtestati Lääne maakonna nimetus. Lääne maavanemaks valiti Andres Lipstok.
1989 Valmisid Lääne-Nigula keskusehoone ja söökla, arhitekt Riina Raig, ehitamist alustati 1984.
1990 11-12 märts toimus Eesti Kongressi I istungjärk.
1990 13. juunil võttis EV Ülemnõukogu vastu omandiseaduse.
1990 7. augustil võttis EV Ülemnõukogu vastu otsuse reguleerida Eesti-NSVL suhteid Tartu rahulepingu alusel. Võeti vastu seadus riigilipu ja -vapi kohta.
1990 Jaanuaris korjati Märjamaal, Velisel, Vigalas, Loodnal, Lauknal ja Sipal allkirju Lääne maakonnaga taasühinemise toetuseks.
1990 27. veebruaril loodi Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala.
1990 Märtsis avati Lihula uus kultuurimaja.
1990 Lihula Tarbijate Kooperatiiv sai iseseisvaks.
1990 Avati Roosta puhkeküla.
1990 Mitšurini tänav Lihulas sai tagasi endise nime Soo.
1990 28-29 juuli toimusid Vormsi päevad.
1990 29. juulil taaspühitseti Vormsi Püha Olavi kirik.
1990 Oktoobris alustas Haapsalu linnas tööd õhtune miilitsapatrull.
1990 6. oktoobril põles maha sanatoorium "Laine" IV korpus (endine Rannahotell Promenaadil).
1990 30. novembril avati uus Kasari sild.
1990 Asutati Lääne-Eesti Pank.
1990 Kolhoosist "Lääne Kalur" moodustati AS "West".
1990 Ennistati ja muudeti Haapsalu tänavanimesid.
1990 Hakkas tööle Haapsalu esimene valgusfoor.
1990 Uuemõisa lossi saalis registreeriti esimesed abielupaarid.
1990 Lääne maakonnas sündis 1990. a. 280 tüdrukut ja 280 poissi; registreeriti 231 abielu, lahutati 118 paari; vanim abielluja oli 79-aastane; suri 457 inimest; suurenes enesetappude arv (1989. a. 6 juhtu, 1990. a. 14 juhtu). Levinuimad lastele pandud nimed: Ann, Anna, Anne-Mai, Liis, Liisi, Sander, Kristjan, Kaarel, Martin; haruldasemad pandud nimed: Triinu-Kirsika, Anette-Brigite, Deyvi, Jegel, Mayana, Maaja-Gardine.
1990 16. mail avati Lääne-Eesti Panga Lihula pank. Panga direktor oli Jürgen Vester.
1990 Aastakümneid Läänemaa Muuseumi ees seisnud kell viidi 29. novembril tagasi linnusesse ja tõmmati üles vahitorni.
1991 19. augustil toimus N. Liidus riigipöördekatse.
1991 20. augustil saabusid Tallinna Pihkva dessantdiviisi üksused. Hilisõhtul võttis EV Ülemnõukogu vastu Eesti Komitee juhtidega kooskõlastatud otsuse Eesti iseseisvusest ja Põhiseadusliku Assamblee moodustamisest pariteetsetel alustel Eesti Vabariigi põhiseaduse väljatöötamiseks.
1991 22. augustil lahkusid dessantväelased Eestist.
1991 24. augustil tunnustas Venemaa Eesti Vabariigi iseseisvust.
1991 3. septembril võttis EV Ülemnõukogu vastu otsuse EV kaitsejõudude moodustamise kohta.
1991 19. detsembril võttis EV Ülemnõukogu vastu otsuse maareformi seaduse rakendamise kohta.
1991 15. juulil asutati assotsatsioon "Haapsalu Turism". Asutamiskoosolekul osales 12 firmat, ettevõtet ja ametiasutust. Juhatusse valiti West Estonia Travel Ltd (Hannes Saarsoo), Haninge Tourism (Jan Johanson), Haapsalu Trükikoda (Vaike Linamäe), Haapsalu KEK (Kalju Metssalu), Lääne Maavalitsus (Hannes Danilov). Sisseastumismaksuks kinnitati 2000 OKR või 250 USD (välisfirmadele), liikmemaks on 1500 OKR või 200 USD.
1991 Veebruaris asutati Haapsalus Noorte Meeste Kristlik Ühing.
1991 2. märtsil kirjutasid Hanila vald ja Soome Karinaiste vald alla koostöölepingule
1991 22-23 märts toimusid Haapsalus Eesti-Norra päevad.
1991 27-28 aprillil toimusid Läänemaa muinsuskaitsepäevad.
1991 Aprillis avati Haapsalu kultuurikeskuses kunstigalerii.
1991 Märtsis ilmus Juhan Paju esikromaan "Kagupassaat".
1991 1. märtsil alustas miilitsa asemel politsei.  Alustas tööd Lääne Politseiprefektuur: prefekt Juhan Kubu, abiprefekt Helmuth Kaljo, kriminaalpolitsei komissar Andrus Treier, liikluspolitsei komissar Enno Ilves, välipolitsei komissar Haapsalus Enno Barndõk ja Lihulas Sergei Riisalu, kriminaalpolitsei vaneminspektorid Margus Sirts ja Ants Tamm, kriminaalpolitsei nooreminspektor Tiit Moor, arestimaja ülem Nikolai Shuvalov.
1991 Märtsis alustas Haapsalus tööd Lääne maakonna tolliinspektuur.
1991 Märtsis hakkas Haapsalus tööle esimene valuutapood, nn. banaanipood — AS Sivex-i valuutakauplus, Tallinna mnt. 6.
1991 Mais anti üle esimene Ants Laikmaa nimeline preemia.
1991 26.-27. juulil toimus Haapsalus esimest korda diskofestival "Karsummer".
1991 Septembris sai Haapsalu omavalitsusliku staatuse.
1991 Septembris alustas tegevust Puuetega Laste Vanemate Tugiliit.
1991 Novembris avati Lihula käsitöökool.
1991 Asutati Haapsalu-Haninge sõprusühing.
1991 Haapsalus alustas tööd "Enelini" missiklubi.
1991 Linnamäe sõprusvallaks sai Mellila vald Soomes.
1991 Topul suvitas Boris Björn Bagger, kitarrist ja muusikapedagoog.
1991 Jaanuaris kehtestas Lääne maavalitsus  korralduse, et maakonna kauplustes müüakse talongikaupa järgmiselt: talong A005 - 1 pudel kanget alkoholi jaanuaris; A006 - 1 kg suhkrut I kvartalis; A 007 - 1 kg jahu I kvartalis; A008 - 1 pakk või 0,5 kg makarone I kvartalis; A009 - 1 kg tangaineid (manna, tatar, hernes või kruup) I kvartalis; A010 - 5 pakki tubakatooteid jaanuaris; A011 - 5 toosi tuletikke jaanuaris; A012 - 1 meeste-, naiste- või lastepesuese I poolaastas; A013 - 2 paari meeste-, naiste- või lastesukki ja -sokke (ka sukkpüksid) I kvartalis.
1991

Aasta algus tõi hinnatõusu: Üks valge muna maksis 24 kop, pruun muna 26 kop; gaasiballooni kojutoomine ja ülesseadmine hakkas maksma 8 rbl 40 kop (varem 2,94); telefoni kohaliku kõneminuti hind 18 kop (enne 5 või 15); taksohind 40 kop kilomeetrilt (laupäeval ja riiklikel pühadel 60 kop), takso tellimise tasu 60 kop; diiselrongiga Haapsalust Tallinna sõites maksis täispilet nüüd 2 rbl 10 kop; 1. jaanuarist maksid kõik elanikud elektrienergiast 4 kop kilovatt-tunni eest.

1991 5. jaanuaril jõudis Haapsallu Soome armeeveok "Sisu", mille kastis oli 1,8 tonni näljaabi Lääne maakonna sõpruslinnast Loviisast. Kogumise olid toimetanud kohalikud raamatusõbrad. Saadetises oli 150 kg jahu, 100 kg suhkrut, 100 kg riisi, 80 kg makarone, veel rosinaid, kuivatatud ploome, kohvi jm. Saadetises oli kaks jalgratast.
1991 9. jaanuari õhtul läksid kõik kauplused inventuuri. Alates 10. jaanuarist muutusid kõik kaubad ja teenused 10% kallimkas. Tegemist oli kauba ja tasuliste teenuste käibemaksu rakendamisega 10. jaanuarist. Mõned teenused (juuksur, saun, majutusteenused jmt) jäävad endiseks. Uuest käibemaksust läks 7% Eesti eelarvesse, 3% jäi maakonnale. Lisas kaupade 10-protsendilisele kallinemisele tõusis ka taara hind. Pooleliitrine pudel hakkas maksma 50 kop, 0,33-liitrine pudel ja pooleliitrine purk 30 kop. Piimataara hind jäi samaks.
1991 9. jaanuaril põles maha Taebla mõisa peahoone. Mõisahoone kuulus Haapsalu EPT-le. Suures 2-korruselises puitmajas oli raamatukogu, sidesõlm ja 7 korterit.
1991 14. jaanuaril kl kolm algasid Eestis leinamiitingud Leedu vabadusvõitluses tapetute mälestuseks. Vähemalt paar tuhat inimest kogunes Haapsalus kella kolmeks linnaväljakule. Maavanem A. Lipstok palus algul langetatud päi mälestada Leedus tapetuid. Kõnelesid ka Rudolf  Teppor, pastor Tiit Salumäe, pöördumise teksti luges ette maavolikogu esimees Toomas Vilosius. Miiting kestis pool tundi, sealt mindi edasi mälestusjumalateenistusele toomkirikus.
1991 14. jaanuaril otsustasid maavolikogu ja maavalitsuse eestseisus seada alates 14. jaanuarist Lääne maakonna Valitsuses (Sadama t 28) sisse seada ööpäevase valve ühiselt miilitsa, Kodukaitse, Lääne Maakonna valitsuse, volikogu eestseisuse ja ühiskondlike liikumiste jõududega. Oma operatiivsüsteemi pidid sisse seadma kõik Lääne maakonna majandid ning rida ettevõtteid ja asutusi. Haapsalus seati sisse ööpäevane patrullteenistus.
1991 14. jaanuaril tulid Lääne maavalitsusse sõjaväelased Haapsalu lennuväepolgust komandör polkovnik Polishtshuk, poliitülem alampolkovnik Rokushev ning poliittöötaja, maavolikogu saadik major Grin. Sõjaväelastega ühise laua taha istusid maavanem, maavolikogu esimees, maavalitsuse ja volikogu eestseisuse liikmed. Erakondadest ja liikumistest olid esindatud Rahvarinne (Rein Nurk) ning EKP maakonnakomitee (tegevsekretär Rein Birnbaum).
Sõjaväelased kinnitasid, et teavet Balti riikides toimuva kohta on nad saanud vaid ajakirjandusest. Kuigi informatsioon toimuvast ei ole sõjaväelaste arvates täies ulatuses objektiivne, ei saa verevalamist (Leedus) heaks kiita. Polkovnik Polishtshuk arvas, et langevarjurid-õhudessantväelased Lääne maakonda ei tule. Samas ei ole siinsete sõjaväejuhtide otsustada, kas võtta dessantlennukeid vastu või mitte. Väeosa komandöri arvates on maavalitsuse ning sõjaväelaste suhted head ja omavahelisi konflikte ei tohiks tulla.
1991 Seoses NSV Liidu agressiooniga Leedu Vabariigi vastu ja sellele järgnenud traagiliste sündmustega otsustasid Lääne Maakonna Volikogu Eestseisus ja Lääne Maakonna valitsus kuulutada 14., 15. ja 16. jaanuaril Lääne Maakonnas välja lein. Riigilipud heisata leinalippudena; keelatud olid kõik lõbustus- ja spordiüritused, samuti kinoseansid; keelatud oli alkohoolsete jookide müük kõigis maakonna kaubandus- ja toitlustusettevõtetes; sulgeda kõik baarid, kohvikud ja restoranid kl 20; pidada jumalateenistusi Leedus hukkunute mälestuseks.
1991 24. jaanuaril jõudsid esimest korda sel aastal müüki suitsud ja tikud, seda muidugi talongide eest.
1991 Arvestades raskusi, mis tekkis väikelaste toitlustamisega, seati kuni 3-aastastele lastele (3-aastased v.a.) sisse lisatalongid. selle eest sai osta 2 kg riisi või mannat kvartalis.
1991 Lääne Maavalitsuse määrusega on otsustatud, et 1. märtsist reorganiseeritakse Lääne Maakonna Kultuurimaja ja kultuuriosakond. Nende asemel moodustatakse Lääne Maakonna Kultuuriamet. Kultuuriameti direktoriks on määratud senine kultuuriosakonna juhataja Rutt Holm.
1991 20. veebruaril kinnitati Haapsalu komparteimajas (praegu linnavalitsuse hoone) asuva maavolikogu saali seinale, kohale, kus varem asetses Lenini bareljeef, maakonna vapp. Kasepuust vapi valmistas firma "Kanut" ja see maksis 800 rbl.
1991 1. aprillist sai trusti "Tallingaas" Haapsalu tsehhist iseseisev riiklik aktsiaselts "Haapsalu Gaas".
1991 1. jaanuarist ei võinud Eesti ettevõtted enam tegutseda N. Liidu ettevõtte seaduse põhjal, kõik riiklikud ettevõtted pidid 1. maiks oma omandivormi muutma.
1991 20. veebruaril anti tegevusluba aktsiaseltsile HEAL-EV. Asutajad olid: Lääne maakonnahaigla, kolm haapsallast ning kaks Soome kodanikku. Tegevusalad: sanatoorne ravi, iluteenindus (juuksur, maniküür, pediküür, kosmeetik, solaarium, massaazh), äri- ja vahendustegevus, välismajandus, turism, meditsiinialane väljaõpe, keeltekursused, jaemüügi- ja komisjonikaubandus. Tegutsema hakkas AS HEAL-EV maakonnahaiglalt renditud ruumides.
1991

KEK-i (uue kontserni nimega Kooperatiivne Ehituskoondis) osanikenõukogu koosoleku protokolli nr. 1 järgi andsid KEK-i osanikud loa nelja ettevõtte moodustamiseks. Järgnevad neli ettevõtet põhinesid kooperatiivsel varal ning põhikäibevahendid olid saadud KEK-ilt bilansist bilanssi. Nimetatud ettevõtted haldasid seda vara ning võisid sellega teha vaid seda, mida lubas kontsern.

1991

3. märtsil toimus referendum, milles küsiti: "Kas teie tahate Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist?". Eestis võttis 1,3 miljonist hääleõiguslikust elanikust referendumist osa 82,86%. Neist 77,83% hääletas iseseisvuse poolt. Keskmisest tunduvalt suuremad protsendid olid maaelanike hulgas. Maainimestest käis hääletamas 90%, neist ütles "jah" 93%. Linnaelanikest valis 77%, "jah" oli märkinud 64%.
Lääne maakonnas ütles "jah" 18 772 elanikku (92%), iseseisvat riiki ei poolda maakonnas 1561 hääletanut (s.o. 7,7%). Valimas käis kokku 22 880 Läänemaa elanikku, s.o. 89,2% valijate üldarvust.

1991 20. märtsil  asutati Lääne maakonna heategevusfond. Heategev ühendus otsustati nimetada "Lions Club Haapsalu". Lõviklubi presidendiks valiti Väino Mets, asepresidentideks Tarmo Narusk ja mart Mikker, sekretäriks Galina Smirnova, laekuriks Margus Puustusmaa, pressisekretäriks Allan Aru, klubi meistriks Silver saarik, seltskonnaelu korraldajaks Jaak Veskimägi ning revidentideks Aare Sosaar ja Andres Lipstok.
1991 West Estonia Travel Ltd sõprusfirma Rootsis Haninge Tourist tegi Stockholmis elavale Haapsalust pärit kunstnikule Ilon Wiklandile ettepaneku, et ta teeks sarja graafilisi lehti, mis oleks pühendatud nii Haapsalule kui Rootsile. Nüüd valmiski I. Wiklandi viiest graafilisest lehest koosnev seeria. Esimesel kahel pildil on kujutatud Haapsalut, teistel eestlaste põgenemist Rootsi ja nende elu seal.
1991 1. aprillil avati Haapsalu spordihoones solaarium.
1991 6. aprillil avati kaupluses Marit" (Tallinna mnt. 6) valuutaosakond. Pisikese kaupluse valik oli mitmekesine — banaanidest tööriistadeni. Kõige kallim kaupluses pakutavast oli avamisel beež nahkjopp hinnaga 1500  marka. Kohviaparaat oli 125-margane. Autoomanikele pakuti 52 marga eest auto padrunvõtmete komplekti. Puutöömeestele oli ahvatlevaim 270-margane tikksaag, millega saab puust välja lõigata kõik võimalikke figuure. Ehitajatele pakuti loode, mõõdulinte jm.
1991 11. aprillil andis Ülemnõukogu Noarootsile valla õigused.
1991 28. aprillil taasavati Haapsalu toomkirikus tahvel Haapsalu linnast pärit olevaile Vabadussõjas langenuile. Sellel mälestustahvlil on kuldtähtedega 10 nime: Eduard Alja, Aleksander Jürisson, Aleksander Kibus, August Kibus, Jaan Matsik, Johannes Nebokat, Johannes Niiler, Sergei Rakki, August Spuhl, Voldemar Tõnnis. Mälestustahvel avati esimest korda 12. mail 1929.
1991 Elanike hoiustele lisati 40%-line kompensatsioon.
1991  Linnamäel avati mais Lääne maakonna esimene tasuline arstikabinet, kus ravis ja andis konsultatsioone naistearst Luule Viilma. Põhitegevuseks kavandati mittetraditsiooniline arstiabi. Asutajaliikmed olid: Baltlink, Inreco, Kommertskool, Lastefond, Noarootsi kolhoos ja 3 eraisikut.
1991 Läänemaa telefonivõrgus töötav 29-aastane Heiki Kranich valiti Eesti Liberaaldemokraatliku Partei (ELDP) juhatusse.
1991 Haapsalu raudteejaamas seisis maikuu kolmandal nädalal mitu päeva N. Liidu sõjaväe eshelon. Platvormidele oli laaditud maastiku-, kütteveo- jms. autosid. Lisaks täheldati veel vähemalt kuut suurtükiväe laskeseadet (katjuushat). Sõdurid ootasid mitu päeva rongi veeres ning kurameerisid tüdrukutega, enne kui 17. mai hommikuks sõjaväerong Haapsalust kadunud oli. Sõjaväelased selgitasid, et tegemist on plaanikohase õppusega ning eshelon sõidab nende ajaks Eestist minema.
1991 17. mail registreeris Lääne Maakonna Tööhõive Büroo juhataja Jüri Kivitikk maakonnas esimese töötu. Töötu (Parilas elav naine) võis saada kuni kuus kuud 108 rubla kuus abiraha.
1991 18. mail külastasid Haapsalu jahtklubi rahvusvahelise purjetamisliidu president Peter Tallberg, Soome purjetamisliidu president Rafael Wolontis ja "470" ülemaailmse klassiliidu president Heinz Staudt. Haapsalut pidasid külalised purjetamiseks igati sobivaks ja seda otsustati laiemalt reklaamida rahvusvahelises purjetajate liidu ajakirjas.
1991 15.-16. juunil toimus Haapsalus rahukonverents. Selles osales üle 150 inimese, neist ligemale 60 olid välismaalt (peamiselt Soomest ja Rootsist). Arutelul oli kolm teemat ja kaks neist seondusid sõjaväega, eelkõige N. Liidu sõjaväega.
1991

Haapsalu "Pipi" kohvikusse saabus LIVIKO-st esimene saadetis likööri "Valge daam". Tegu oli Eestis pärast 1940. aastat esimese kreemlikööriga (kangus 20 kraadi).

1991 Juunis müüs Haapsalu Varumiskontor kahe nädala jooksul oma müügipunktides, turukioskis ja Karja tänava poes jahvatatud kohvi hinnaga 35 rbl 40 kop kilogramm. Linnarahvale oli kohvimüük viimaste kuude kohvipõuas äärmiselt teretulnud. Kõik, mis müügile tuli, kadus kui kuumale kerisele. Varumiskontor ostis selle kohvi (3 tonni) aktsiaseltsilt "West".
1991

Haapsalu vehkleja Kaido Kaabermaa sai N.Liidu meeskonna koosseisus Budapestis toimunud maailmameistrivõistlustel kuldmedali.

1991 9. juulil võttis vastuvõtukomisjon vastu Haapsalu ajaloo suurima avaliku WC. See asus Haapsalu Hotelli kõrval maa all. Ehitis läks maakonnale maksma 215 000 rubla. Maa-aluses rajatises oli 22 ruumi, käimlakohti kokku 14. Plaaniti sõlmida rendileping ühe kooperatiiviga. Käimla kasutamine pidi olema tasuline.
Korralikult tööle ei hakanud see maa-alune käimla mitte kunagi.
1991 21. juulil avas uksed Rootsituru kohvik. Ametlikult kandis söögikoht nime "Greitzi Kohvik Rootsi Turul", kuna üheks kohviku osapooleks oli üks Stockholmi nooblimaid restorane "Greitz". Plaaniti "Greitzi" kohvikuketi väljaehitamist Läänemaal. Kohvikuid oleks pidanud siduma roogade kõrge tase, Ilon Wiklandi pildid, samuti pidid kohvikud olema valged ja maa peal.
1991 Alates 8. augustist sai sanatooriumi "Laine" baarist "Al Mare" osta nn kosmonaudikokteili. See oli kokku segatud kibuvitsamarja, viirpuu, musta aroonia ekstraktist ja konsentreeritud viinamarjamahlast. Kokteil segati alusainet veega lahjendades ja eriseadme abil meditsiinilist hapnikku lisades. Segu töötati välja Venemaal lennunud- ja kosmosemeditsiini teadusliku uurimise instituudis, et aidata taastada äärmusliku koormusega elukutsete inimeste jõuvarusid.
1991 Augustis maksis  pesumasin"Vjatka" Haapsalus ainult 3646 rubla ja 50 kopikat, mujal Eestis 4884 rubla. Tegemist oli Haapsalu Tarbijate Kooperatiivi ja tootjatehase otselepinguga. Kahe esimese päevaga müüdi 72 "Vjatkat".
1991

Septembris hakati väljastama Eesti Vabariigi kodanike isikutunnistusi, mida hiljem hakati rahva seas nimetama "Rumesseni passideks".

1991 12. oktoobril valiti Lääne praostkonna uueks praostiks Haapsalu Jaani koguduse õpetaja, senine abipraost Tiit Salumäe. Senine praost oli Mihkli koguduse õpetaja Gustav Maarand.
1991 Haapsalu Jaani koguduse koosseis 1991. a.: nooremaid kui 21 aastat - 82, 14,51%; 21-30aastasi - 84, 14, 87%; 31-40aastasi - 55, 9,73%; 41-50aastasi - 34, 6,02%; 51-60aastasi - 37, 6,55%; 61-70aastasi - 97, 17,17%; 71-80aastasi - 89, 15,75%; 81-90aastasi - 32, 5,66%; 91-100aastasi - 4, 0,71%.
1991 15.-16. juunil toimunud rahukonverentsil "Kool ja kirik rahu eest" pühitseti 16. juunil toomkirikus Lääne maakonna lipp.
1991 Alustati rüüstatud ja laguneva Hanila kirikuhoone restaureerimist.
1992 Hinnad Haapsalu turul 21. mail: tomatitaim - 5 rbl; kapsa-, selleri-, põõsastilli- ja lilletaim - 50 kop; kõrvitsataim - 2-5 rbl; kurgitaim - 1 rbl; tippsibul - 80 rbl kg; seemnekartul - 12 rbl kg; redisekimp - 7 rbl; rabarber - 14 rbl; tubakaseeme - 5rbl; päevalilleõli - 70 rbl liiter; shampanja - 180 rbl pudel; magus kondenspiim - 50 rbl väike purk ja 500 rbl 3,9 kg purk; Lihula peenleib - 26.40; maapiim - 12 rbl liiter.
1992 Mai. Linnamäe kolhoos kinkis Räägu vanadekodule lehma ja seapõrsad.
1992 Vene sõjaväelaste ja Eesti ettevõtete vahelised varaostulepingud tuleb esitada vabariigi valitsusele maavalitsuse kaudu. Ostulepingute arvestust peetakse lisaks ka riigikaitseosakonnas. Ettevõtted saavad ostuloa siis, kui see on Eesti riigile kasulik tehing. Kõik Vene sõjaväelt ilma riigi nõusolekuta teostatud ostulepingud on tühised ja kannatajaks jääb kauba ostja. Selline saatus on tabanud juba üht Harjumaa aktsiaseltsi, kes on Haapsalus ühelt Vene sõjaväeosalt suure summa eest vara ostnud. Aktsiaselts jääb juba makstud rahast ja ka ostetud varast ilma.
1992 20. juunil võeti käibele Eesti kroon. Igal kodanikul oli õigus vahetada 1500 rubla 150 krooniks. Samasuguses vahekorras arvestati ümber ka hoiused. Määrati kindlaks Eesti krooni kurss välisvaluutade suhtes. 8 Eesti krooni = 1 Saksa mark.
1992 5. oktoobril alustas tööd EV Riigikogu.
1992 6. oktoobril andis Eesti Vabariigi president Lennart Meri Riigikogu ees ametivande.
1992 7. oktoobril võttis Riigikogu vastu deklaratsiooni põhiseadusliku riigikorra taastamise kohta. Taastatud riigikord kuulutati identseks 1918-1940 eksisteerinud Eesti Vabariigiga.
1992 Arvestuslikel andmetel oli Eestis aasta lõpul 1 526 000 elanikku. Aasta jooksul vähenes elanike arv 36 000 inimese võrra.
1992 Jaanuaris varastati Haapsalus J. Raudsepa valmistatud skulptuur "Kepimurdja". Vargad saagisid "Kepimurdja" neljaks tükiks (nende pettumuseks oli skulptuur seest õõnes) ja müüsid 1000 rubla eest maha. Õnneks saadi tükid kätte ja skulptuur taastati endisel kujul. Praegu seisab see sanatoorium "Laine" ees Väikese Viigi kaldal.
1992 Veebruaris toimusid Haapsalu 1. äripäevad.
1992 20. veebruaril avati Haapsalust pärit kunstniku Valev Seina esimene personaalnäitus Tallinnas galeriis "Deco".
1992 Märtsis toimus Läänemaa I folklooripäev.
1992 24. aprillil külastas Rootsi kuningas Carl XVI Gustav koos kuninganna Silviaga Haapsalut ja Noarootsit. Kuningapaarile kingiti läänemaalaste poolt kaks kivikarikat. Kummagile karikale on graveeritud Läänemaa vapp. Valmistatud AS "Lossikivis", valmistaja Raul Kuusk, kujundaja Lembit Palm, graveerija Arne Tuisk.
1992 10. mail õnnistati Haapsalu Toomkiriku ristimiskabelis sisse Emaaltar.
1992 23. mail allkirjastati leping, mille alusel Lääne maakonnas hakkas prügi- ja jäätmemajandusega tegelema Rootsi firma"Ragn-Sells" tütarfirma Eesti-Rootsi aktsiaselts "Ragn-Sells Läänemaa".
1992 30. mail peeti Haapsalus Läänemaa rahvapidu.
1992 Loodi Läänemaa Omavalitsuste Liit.
1992 7. juunil maeti helilooja Rudolf Tobiase põrm ümber Kullamaa kalmistule.
1992 Esimest korda toimus Läänemaa emakeeleõpetajate eestvõttel Ernst Ennole pühendatud õpilaste loomingu võistlus.
1992 Juulis toimus esimene "Lääne Elu" koduveinikonkurss.
1992 1. septembril avati Palivere politseijaoskond (10 meest).
1992 Septembris loodi Haapsalu Rotary klubi.
1992 16. septembril õnnistas EELK Kullamaa koguduse õpetaja Ants Leedjärv Bürgermeistriholmil mereväekaatrit. Kaater sai nimeks "Edgar". Pidulikuks tseremooniaks oli üles rivistatud Läänemaa Vabatahtliku Jäägrikompanii auvahtkond. Kõnelesid kompanii ülem kaptenleitnant Margus Järve ja Jaak Mosin.
1992 1. oktoobrist hakkas tegutsema endisest Haapsalu kommunaalkombinaadist eraldunud Haapsalu linna munitsipaalettevõte "Haapsalu Haljastus".
1992 Oktoobris võttis Haapsalu sanatoorium "Laine" vastu 53 Abhaasia eestlastest sõjapõgenikku.
1992 Oktoobris taasavati Martna vabadussammas.
1992 2. novembril kuulutati välja esimese Steni Roosile pühendatud muinasjutuvõistluse tulemused.
1992 Novembris käis Haapsalus Tuula rändloomaaed.
1992 Novembris avati Haapsalus "Enelini" moekooli filiaal, milles oli 108 õpilast. Kõige noorem oli 8 ja kõige vanem 22aastane. Õpilasi oli Lääne-, Rapla- ja Hiiumaalt. Õpiti 7 kuud, õppeaineid oli üle 20: psüholoogia, prantsuse keel, seksuoloogia, pantomiim, kosmeetika jm.
1992 Detsembris avati Haapsalus "Kuke galerii".
1992 4. detsembril andis Vene armee Ridala valla bilanssi 36 barakki Panfilovkas ja 12 Uuemõisas, lisaks Uuemõisa ühiselamu.
1992 Valmisid Haapsalu toomkiriku tekstiilid - 40 eset. Kavandas Maasike Maasik, teostas "Ars".
1992 Ööl vastu 2. jaanuari sõitis kaks autot, Moskvitsh ja Zaporozhetsh Kirbla sovhoosi kütusetankla juurde bensiini varastama. Valves olnud kohalik jahimees hoiatas põgenevaid vargaid, kui sellele ei reageeritud, tulistas. Ühel vargal oli kpõgenedes käes kaks bensiinikanistrit, need lasti läbi. Vargad sõitsid Moskvitshiga minema, Zaporozhetsh jäi sündmuskohale. Kinni võeti ka varguses osalenud naisterahvas.
1992

Jaanuaris varastati Haapsalus Väikese viigi ääres postamendilt Juhan Raudsepa skulptuur "Kepimurdja".

1992 18. veebruaril saadeti Tallinnast Läänemaale 19 tonni suhkrut. Seda oli parasjagu nii palju, et iga kuni 15-aastane läänlane sai ühe kilo suhkrut.
1992 Haapsalu 1. äripäevade banketil Uuemõisa valges saalis kuulutati 1991. aasta ärimeheks Lääne-Eesti panga juhatuse esimees Aare Sosaar.
1992 6. märtsil nähti Läänemaal kurge lendamas.
1992

Märts. Haapsalu linnavalitsus asus maksma kompensatsiooni Haapsalust alaliselt endise N. Liidu vabariikidesse lahkujatele, kes vabastavad siinse elamispinna. Posti tänava mugavusteta majast lahkuja sai kolmetoalise korteri (elamispinda umbes 45 m2) eest 18 000 rubla. Mugavustega kahetoalise (umb 28 m2) korteri elanikule maksti 27 800 rubla.

1992 12.-22. märtsil streikisid Läänemaa uurijad koos teiste Eesti uurimisbüroodega. Nõudmised: tõsta uurijate palka, juurde saada tehnilisi vahendeid, uute seaduste menetlemine.
1992 Suurel Neljapäeval, 16. aprillil pandi Haapsalu toomkiriku ristimiskabelisse Emaalatrile üles Hille Palmi toomingapuust skulptuur "Madonna lapsega".  Emaaltaril on tekst: BEATI QUI PERSECUTIONE PATIUNTUR PROPTER INSTITIAM, QUONIAM IPSORUM EST REGNUM CAELORUM (Õndsad on need, keda taga kuisatakse õiguse pärast, sest nende päralt on taevariik). MATTH V, 10 ja IN MEMORIAM MARTYRII MATRUM ESTONICARUM. SALME NOOR 25.XII 1895 NECATA 24. V 1942. Emaaltar loodi arst Heino Noore initsiatiivil, kelle ema Salme Noor viidi Siberisse ja hukati Sosva vangilaagris oma poja Heino sünnipäeval (24.05). Emaaltar pühitseti emadepäeval, 10. mail 1992.
1992 Nende Majesteedid Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf ja kuninganna Silvia külastasid Eestit, m.h. 24. aprillil ka Läänemaad. 
1992 28. juunil viidi läbi rahvahääletus. Hääletusel tuli anda vastus kahele küsimusele. 1) põhiküsimus: Kas Teie olete rahvahääletusele esitatud Eesti Vabariigi põhiseaduse eelnõu ja põhiseaduse rakendamise seaduse eelnõu poolt? 2) lisaküsimus: Kas Teie olete selle poolt, et põhiseaduse rakendamise seadusse lisatakse säte: "Lubada pärast põhiseaduse jõustumist toimuval esimesel Riigikogu ja vabariigi presidendi valimisel osaleda ka Eesti kodakondsuse taotlejatel, kes on taotluse esitanud 1992. a. 5. juuniks?" Küsimsutele vastati jaatavalt või eitavalt.
1992 30. juulil maandus Kiltsi lennuväljal lennuk kindral Abdurahmanoviga, kes tuli kõrgete ülemuste saabumise eel korda looma. 31. juulil saabusid helikopteril kõrged külalised Moskvast. Nad tõid kaasa Venemaa kaitseministri käskkirjaga eraldatud kingitused kiire reageerimise ja konflikti lahendamise eest Ristil. Välismaiseid magnetofone jm kirevat kaupa said Abdurahmanov ja kohaliku lennuvälja ülema asetäitja alampolkovnik Toporkov jpt. Pärast vastas kindralpolkovnik lennuväljale kogunenud Venemaa alamate küsimustele. Kinnitati, et uueks aastaks on see väeosa välja viidud. Õigemini lakkab see olemast ja ohvitserid lastakse töölt lahti. Kellel on Venemaal mõnes väeosas sõpru, need on uue töökoha asjus kaupa tegemas käinud.
1992 1. oktoobril andis Vene piirivalve piiriteenistusele üle Vormsi kordoni. Läänemaa piiriteenistuse ülema Aleksander Soome andmeil oli kordon heas korras. Murelikuks tegi hr. Soomet see, et kohalikud olid jõudnud saarel paiknevad tehnilised vaatluspostid põhjalikult rüüstata. Vene piirivalvelt on üle võetud kolm kordonit, piiriteensituse hõivatud on Vene piirivalvedivisjon. Divisjoni üleandmine on praegu veel juriidiliselt lahendamata. Üle on andmata veel Tuksi kordon.
1992

1. novembril jõudis Haapsallu 53 Abhaasia sõjapõgenikku. Vanureid on nende hulgas vähe. Enamik on väikeste lastega noored pered. Põgenikud elavad esialgu sanatooriumis "Laine".

1992 4. november. Millised võõrväed on veel Läänemaal? maavanem Andres Lipstok: Risti taga laos on vaid valvajad. Sutlepa tagant metsast lähevad viimased sõjaväelased nädala jooksul. Paslepast lähevad tuleval nädalal. Tuksi uues kordonis on Vene vägi veel sees. Spithamist on piirivalvurid läinud. Sealse lokaatorijaama ülem oli eelmisel nädala maavalitsuses, lubas 2 nädala jooksul minna, lokaatorid on juba maha monteeritud. Osmussaarest pidid lahkuma esmaspäeval, Vormsi on juba ammu tühi, ka Harilaid. Haapsalu lennuvälja puhul on kõneldud lahkumisest 1. jaanuariks 1993. Üleandmistähtaegadest nendega juttu pole olnud. Pullapääl võetakse lokaatoreid maha, raketivägi on läinud. Sõjaväe naftabaas on tühi. Kui palju vene sõjamehi on juba lahkunud ei tea maavalitsus öelda, sest pole andmeid selle kohta, kui palju neid siin üldse on olnud.
1992

Ühinesid kümme endist maapanka. 15. detsembril valiti Ühispanga asutamiskoosolekul panga juhatuse esimeheks senine Haapsalu Maapanga nõukogu esimees Ain Hanschmidt. Hanschmidt oli osanikpankade direktoritest koosneva juhatuse ainus kandidaat.

1993 7. aprillil võttis Riigikogu vastu eluruumide erastamise seaduse.
1993 Septembril külastas Eestit Tema Pühadus Rooma paavst Johannes Paulus II. Tallinnas Raekoja platsil peetud vabaõhumissale sai Lääne praostkond 100 kutset.
1993 8. detsembril võttis Riigikogu vastu tulumaksuseaduse. Alates 1. jaanuarist 1994 hakati põhitöökohalt makstavalt palgalt, honorarilt jms. kinni pidama 15%.
1993 Jaanuariks oli Linnamäe kolhoosist välja kasvanud juba 14 uut ettevõtet.
1993 Jaanuaris maabus Rohuküla sadamas esimest korda peale II maailmasõda välismaa kaubalaev. Vene lipu all sõitev rootslaste poolt charter-lepinguga rendile võetud laev võttis peale 23 000 tihumeetrit puitu ning suundus Rohukülast otse Rootsi.
1993 20. jaanuaril otsustati taastada Kirimäe piimaühistu.
1993 Juba 8. veebruaril nähti Penijõel kuut kuldnokka.
1993 Juba 14. veebruaril nähti Lihulas künnivarest.
1993 Veebruaris kuulutati välja AS "Ragn-Sells Läänemaa" fotokonkursi "Reostatud Läänemaa". Firma poolt pandi välja rändauhind.
1993 Loodi Haapsalu Noorte Koda.
1993 Mais asutati Läänemaa Ettevõtlike Naiste Klubi.
1993 1. juunil kinnitas Lääne maavalitsus Läänemaa Eraettevõtjate Liidu põhikirja.
1993 Juunis asutati Haapsalu Piiskopilinnuse Fond.
1993 Võidupühal taasavati Lihula pargis vabadussammas.
1993 Asutati Keskaegse Lihula Fond.
1993 25. juulist 1. augustini olid Läänemaal Ülemaailmsed Läänlaste Päevad.
1993 25. juulist 2. augustini lahvatas konflikt Jäägrikompanii allumatuse pärast.
1993 13. augustil avati Risti endises haiglas hooldekodu.
1993 Augustiks oli Läänemaal laekunud 10 700 avaldust vara ja maa tagastamise kohta.
1993 25. augustil sai Lihula linna staatuse.
1993 1. septembril hakkas Tuudi mõisahoones tööle Tuudi algkool.
1993 Septembris sai Haapsalu Rotary klubi ametlikult Rotary International'i liikmeks.
1993 Oktoobris toimusid Lihulas Peeter Simmi filmi "Ameerika mäed" võtted.
1993 Oktoobris sai Urmas Sukles Haapsalu linnapeaks.
1993 Oktoobris ostis Soome kodanik "Külvaja" kolhoosi Vanamõisa suurfarmi ja hakkas sinna rajama jalatsipealsete töökoda.
1993 Novembris valis Lihula linnavolikogu häältega 9:2 Lihula uueks linnapeaks Tõnis Metsa.
1993 Novembris esitas Kullamaa kolhoos Lääne Maakohtule pankrotiavalduse.
1993 Asutati Läänemaa Linnuklubi.
1993 Haapsalu maakonnahaigla sai palveruumi.
1993 AS "Mihkli" avas Haapsalu tennindusmajas kaubahalli. (Praegu "REMA 1000")
1993 Septembris loodi lääneranniku turismiühendus. Ühendas Lääne, Hiiu, Saare ja Pärnu maakonna turismiühendusi.
1993 Oktoobris avati Uuemõisas seks-shop "Carolayna". Aasta lõpul suleti.
1993 Oktoobris taasavati Jalukses palvemaja.
1993 Oktoobris sai kaks Haapsalu kooli  pommiähvarduse. Mõlemal juhul oli tegemist naljaga.
1993 Novembris alustas tööd Hanila vallamuuseum.
1993 Novembris otsustasid "Sõpruse" kolhoosi õigustatud subjektid, et Nigula põllumajandusühistust saab "Sõpruse" kolhoosi õigusjärglane koos reformikavast tulenevate õiguste ja kohustustega.
1993 Detsembris asutati Ungru Lossi Fond.
1993

Valmis Haapsalu kuursaali restaureerimisprojekt, autor Maret Tääker.

1993

31. juulil loodi Haapsalus Promenaadi parempoolsel paadisillal Akadeemiline A. Kivirähk Seura, mida loetakse Läänemaa Seuraliidu sünniajaks. Esimesele seurale järgnesid V. Pinn ja Madonna Seura, A. Randlaine Seura, Assotsatsioon Anti-Päkapikk, T. Mets Seura, Üldrahvalik liikumine "Parem Paadisild", fond Andetu laps, Haapsalu Ausate Üürnike ühendus (HAÜÜ), Kohalike Omavalitsuste Haldus-Võim (KOHV), Tõeline Eesti Maarahvapartei (TEMP), Üldrahvalik Protestiliikumine "Ja kutsu ei tee enam auh-auh" ja E. Pajula Lugemislaud. Seuraliidu ametlikud sponsorid olid Seura In West ja Saka-Ontika-Toila Pank.

 

1994 1. jaanuari seisuga elas Läänemaal vaid 2,2% Eesti rahvastikust.
1994 5. jaanuaril mõõdeti Lääne-Nigula meteoroloogiajaamas lume paksuseks 16 cm.
1994 Jaanuaris mõõdeti Rohuküla-Heltermaa vahel tuule kiiruseks 20-22 m/sek, Virtsu-Kuivastu vahel 28 m/sek.
1994 13. jaanuaril pandi nurgakivi Haapsalu Toomkiriku taastatavale käärkambrile.
1994 Veebruaris hakkas esimesena Eestis tegutsema Lääne maakonnas ja Haapsalus loodud päästeteenistuse parameedikute grupp.
1994 "Vähegi viitsijate päev" — Läänemaa taidlejate pidu.
1994 24. veebruaril loodi Läänemaa Kultuurifond. Fondi eesmärk on toetada kultuuritegijaid ja üritusi, mille jaoks riigi raha ei jätku.
1994 Märtis oli Haapsalus viis kasutatud välismaiste riiete kauplust.
1994 11. aprillil rööviti Haapsalus inkassaatorilt mitme poe nädalavahetuse kassa.
1994 Mais asutas Haapsalu linnavolikogu Haapsalu Korrakaitse Fondi.
1994 Päästeteenistusele osteti uus sidesüsteem. See oli esimene ühisüritus, kus vallad, linnad ja maakond raha kokku panid.
1994 6. juunil käivitus Haapsalus programm "Linn lukku". Haapsalu kolme sissesõidutee äärde pandi politseinikest ja kaitseliitlastest patrullid. Septembriks oli kuritegevus linnas vähenenud umbes 15%.
1994 Juunis asutati Lihula-Hytte sõprusühing.
1994 Juunis sai Lihula politseijaoskond uued tööruumid Lihula linnavalitsuse majas Jaama t.
1994 Avati klubi "Africa".
1994 Algas Haapsalu raudteejaamahoone remont.
1994 Rootsi linnake Hytte sai Lihula sõpruslinnaks.
1994 Haapsalut külastas Taani kroonprints Frederik koos EV presidendi Lennart Meri ja Taani suursaadikuga Eestis Sven Erik Nordbergiga.
1994 Juulis toimus Läänemaa Muuseumi I ajalookonverents.
1994 Juulis pidas Eesti õigeusu kogudus kolmekümne aastase vahe järel esimese teenistuse vene õigeusu kirikus Promenaadil.
1994 Üle-eestilise talude heakorrakonkursi võitis Elli ja Artur Nitovi Orava talu Palivere lähedal.
1994 Augustis alustas tööd AS "Filee".
1994 Virtsu-Kuivastu ja Rohuküla-Heltermaa praamiliinide rendikonkursi võitis Saaremaa Laevakompanii.
1994 Haapsalu linnavolikogu otsustas, et Haapsalu nime kasutamise eest peavad firmad hakkama maksma 1000 kr. aastamaksu.
1994 Mart Laari valitsus eraldas valitsuse reservfondist 1 miljoni Haapsalu kuursaali taastamiseks.
1994 14. juulil likvideeriti Läänemaa jäägrikompanii.
1994 29. juulil pidas Vormsi kirikus jumalateenistust Stockholmi piiskop Henrik Svenungsson.
1994 11. augustil moodustati Haapsalu Üürniku Ühendus.
1994 Augustis ostis AS Heal Haapsalu Tarbijate Ühistult Paralepa restorani, et hakata sinna rajama puhkekeskust.
1994 1. septembril alustas tööd Uuemõisa 6klassiline algkool. Esialgu jagus õpilasi kahte esimesse klassi.
1994 Septemberis hakati Haapsalus endises "Lääne Kaluri" galvaanikatsehhis tootma apelsinimahla "Farmer John".
1994 Septembris kolis Lihula raamatukogu ümber endisesse sovhoosi lasteaeda.
1994 Septembris avati Lihula endises universaalkaupluses Läänemaa esimene "Edu" keti kauplus.
1994 28. septembril, ööl vastu kolmapäeva kella poole kahe paiku uppus Tallinnast Stockholmi teel olnud reisilaev "Estonia", pardal oli üle 960 inimese. Lääne maavalitsuse ja politsei andmeil oli Estonial 18 inimest Läänemaalt. Päästeti 8, kadunuks jäi 10 inimest. Estoniale jäid ka Vormsi Kodukandiühingu esimees Olle Lindström abikaasaga, Noarootsi gümnaasiumi õpetaja Ann Charlotte Asplund ning mitmed teised Läänemaaga seotud rootslased.
1994 28. oktoobril kinnitati Hannes Danilov Lääne maavanemaks.
1994 Oktoobris avati Haapsalus Eesti Ühispanga uus operatsioonisaal, Karja t. 27.
1994 Oktoobris teostati Haapsalus politseireid korterisse Jaama t. 9, kus tegutses intiimteenuseid pakkuv firma "Camelia".
1994 1. novembril alustas Paliveres Tiina ja Urmas Mulla eestvõttel tööd Eesti kolmas perelastekodu.
1994 Toimus üle-Euroopaline rändlindude loendus, loendati ka Läänemaal.
1994 27. novembril taasavati Haapsalus Lossiplatsil vabadussõjas langenud läänlaste mälestussammas.
1994 28. novembril töötas Haapsalu liikluspolitsei esimest korda uue elektroonilise kiirusmõõtjaga.
1994 8. detsembril toimus taastatud Ridala haridusseltsi "Koidik" esimene üritus.
1994 Paliveres ühiselamu maja teisele korrusele oli tekkinud väike ärikeskus — nn. Palivere kaubamaja. Pisikestesse 1-2 toalistesse korteritesse oli aasta jooksul tehtud 4-5 kauplust ja kohvik-kondiiter.
1994 Valmis Uuemõisa madaltiheda hoonestusega elamurühm (1991-1994), arhitekt Riina Raig.
1994 1994. aastal tarbiti Läänemaa omavalitsuste aladel põhjavett (tuhandetes kuupmeetrites aastas) järgmiselt: Haapsalus 1284,2, Lihula linnas 131,15, Martnas 79,95, lihula vallas 52,5, Hanilas 163,95, Ridalas 212,647, Ristil 29,7, Nõval 12,3, Noarootsis 44,44, Kullamaal 68,2, Taeblas 234,29, Orul 102,98, Vormsil 0,570.
1994 Hanilas taastati luteri kogudus.
1995 Jaanuaris kinnitas Noarootsi vallavolikogu külade eesti- ja rootsikeelsed nimekujud.
1995 Jaanuaris korraldati Haapsalus järjekordne aktsioon prostitutsiooniäri vastu.
1995 Veebruaris alustas tööd "OMA Raadio".
1995 Veebruaris tehti Haapsalu kaubamajale pommiähvardus.
1995 Veebruaris jäi Ridalas ilves bussi alla.
1995 Veebruaris kuulutati välja Haapsalu lihakombinaadi pankrott.
1995 Märtsis avati Haapsalus "Centrali" õllekelder.
1995 Märtsis kehtestati Haapsalus esimene kohalik maks Eestis — 1%-line müügimaks.
1995 Märtsis leiti Haapsalus Aafrika rannast hülgepoeg.
1995 Märtsis moodustati katusorganisatsioon Läänemaa Puuetega Inimeste Koda.
1995 Aprillis liitus Haapsalu Hoiupank üle-eestilisse süsteemi.
1995 11. aprillil avati Läänemaa Muuseumi ees Hans Alveri mälestussammas.
1995 Juunis käis Rudolf Tobiase tütar Kullamaal isa haual.
1995 Mais valmis Lihula uus bussijaam.
1995 22. juunil alustas Haapsalus tööd ratsapolitsei.
1995 Hakati projekteerima Haapsalu taastusravihaiglat. Projekteerija on Haapsalust pärit Ell Väärtnõu.
1995 Lääne-Nigula kirik sai kuus uut vitraažakent, mille autor on klaasikunstnik Mare Saare.
1995 Mais valmis Läänemaa kultuurikeskuses Läänemaa Keskraamatukogu lugemissaal.
1995 Haapsalus hakkas tööle I-punkt.
1995 Haapsalu jahisadam sai Sinilipu.
1995 Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumis avati arvutiklass.
1995 Taasavati Rannamõisa baptistipalvela.
1995 Haapsalus avati täienduskoolituskeskus, direktoriks sai Saima Mänd.
1995 Juunis avati Lihula uues bussijaamas Ühispanga Lihula harukontori uued ruumid.
1995 Juunis kinkis Lihula mõisahooned õigusjärgselt tagasi saanud Madli Roosiorg-Kirchhoff need Keskaegse Lihula Fondile.
1995 Juunis kehtestas Haapsalu linnavolikogu linna aukodaniku statuudi.
1995 Haapsalu poiss Targo Tennisberg lõpetas keskkooli 16aastaselt.
1995 5-7 august toimusid Lihula kultuuripäevad.
1995 Augustis paigutati Läänemaa maakonnahaigla ette Matti Variku skulptuur "Perekond".
1995 Augustis toimus Haapsalus esimene rahvusvaheline harrastusteatrite festival.
1995 Haapsalu kaubahallist sai Norra kaubandusketi REMA 1000 harukauplus.
1995 Läänemaal loodi maakataster, mida hakkas juhtima Kalju Janson.
1995 Septembris laienes Haapsallu GSM-mobiilsidevõrk.
1995 Oktoobris avati Hoiupanga Haapsalu kontori uus hoone Nurme ja Posti t. nurgal.
1995 Oktoobris kuulutati välja "OMA Raadio" pankrott, raadio rahaasjade kohta algatati kriminaalasi.
1995 Oktoobris asutasid Haapsalu slaavlased kultuuriseltsi "Bõlina".
1995 Oktoobris asutati Lääne Skautmalev.
1995 Oktoobris asutati Hanila Taluselts (ligi 30 talu).
1995 Novembris avati Haapsalus "Rondo" kohvik.
1995 Novembris asutati Virtsus Saarlaste Selts.
1995 Toimus Läänemaa politsei aktsioon ajalehe "Eesti Ekspress" vastu. Prefekt Vahur Kivistiku juhtimisel üritati konfiskeerida "Eesti Ekspressi" tiraaži, kuna selles ilmusid intiimteenuste pakkumise kuulutused. Aktsiooni tulemusel eemaldati ajalehest leht, millel olid vastavad kuulutused, Vahur Kivistik saadeti kahenädalasele terviseparanduspuhkusele. Peale puhkust esitas prefekt Vahur Kivistik lahkumisavalduse.
1995 Novembris otsustas Lihula vallavolikogu asutada Lihula vallamuuseumi.
1995 6. detsembril asutati Avatud Hariduse Liidu Läänemaa keskus.
1995 valmisid Läänemaa perekonanseisuosakonna tekstiilid, kavandas Maasike Maasik.
1995 Aprillis varastati Ridala kirikust 19. sajandil kirikule kingitud altarimaal. Kuritegu tõi aga päevavalgele vanema altarimaali — puu pinnale maalitud püha õhtusöömaaeg. See oli varastatud pidi all ja selle olemasolust seni ei teatud. Arvatavasti on tegemist altariga ühevanuse teosega. Altar on valmistatud 17. sajandil.
1995 Haapsalu vanalinna hakati paigaldama uusi vanaaegse välimusega tänavalaternaid — 65 valgustit 4,5 m kõrguse posti otsa.
1995 20. mail avati Lihula uus bussijaam.
1995 8. juunil Ernst Enno 120. sünnipäeval avati Haapsalus luuletaja majas Lahe 10 tema mälestustuba.
1995 7. juunist sai Lihula mõisakompleksi omanikuks Keskaegse Lihula Fond. 6. juunil tagastas Lihula linnavalitsus Lihula mõisa selle õigusjärgsele omanikule, USA-s elavale Madli Roosiorg-Kirchhoffile. Päev hiljem kinkis 69-aastane mõisaproua Lihula mõisa koos kõrvalhoonetega Keskaegse Lihula fondile.
1995 Juunis külastas Lääne- ja Hiiumaad 83-aastane Doruthee von Petzold koos pojaga. Proua vanaisa Otto von Ungern-Sternberg oli viimane Liivi mõisa omanik, kes koos perega 1939. a. rändas Saksamaale.
1995

1944. a. Eestist lahkudes võttis tollane maavanem Paul Mutt kaasa ka Lääne maavalitsuse sinimustvalge lipu. 12. juulil andis Paul Muti õde Leonida Vaigro selle üle Läänemaa Musueumile. Selle lipu teekond oli alates 1944. aastast: Saksamaa - Austria - Saksamaa - Inglismaa - Uus-Meremaa.

1995 2. augustil otsustas Läänemaa Omavalitsuste Liit 90 000 krooni eest igale vallale muretseda kõige kiirema ja moodsama modemi ning ühineda Haapsalus tegutseva ASi Ago kaudu ülemaailmse arvutivõrguga Internet.
1996 Jaanuaris avati Lihulas spordihoone.
1996 Jaanuaris hakkas Läänemaal tööle esimene perearstikeskus — Haapsalus asutati firma "Haapsalu perearst", kus perearstidena asusid tööle Helle Saarsoo ja Sirje Jupits.
1996 Veebruaris pidas Luule Viilma Haapsalus esimese avaliku loengu.
1996 24. veebruaril avati Lihula mõisas muuseum.
1996 Märtsis sai Läänemaa uueks prefektiks Margus Sirts.
1996 Märtsis asutati Läänemaa Üksikvanemate Selts.
1996 Läänemaa Telestuudiol valmis Läänemaa kroonika 1931.-1940. a. kohta.
1996 1. aprillil suleti Haapsalu telefonikaugejaam.
1996 Aprillis toimus Haapsalus Eesti I provintsihuumori festival.
1996 Aprillis võitis Haapsalu linna võlakirjade emissiooni Eesti Ühispank.
1996 Mais avati Haapsalu piiskopilinnuses Linnusemuuseum.
1996 Juuli asutasid seltsi Lihula pensionärid.
1996 Juulis jäi oma viimastestki tornidest ilma Lihula vene õigeusu kirik.
1996 Eesti Vabariigi suursaadik Moskvas Mart Helme ostis Suure-Lähtru mõisa.
1996 Kaasajastati Haapsalu staadionit.
1996 Suvel sai Haapsalu uued tänavavalgustid.
1996 Septembris sai Linnamäe tuletõrjedepoo.
1996 Septembris-oktoobris toimusid Haapsalu raudteejaamas filmi "Minu Leninid" võtted.
1996 Oktoobris algas Haapsalu puhastusseadmete ehitus.
1996 Novembris avati Taeblas jõusöödatehas.
1996 Kirbla koguduse õpetaja Gustav Maarand läks pensionile, tema asemel sai õpetajaks Ants Leedjärv.
1996 Lihula mees Tiit Kaljuste koostas sõnaraamatu "Keeled ümber Läänemere".
1999 10. juulil avati Haapsalus Kuuse t. ja Lihula mnt vahelisel haljasalal Punase terrori ohvrite mälestusmärk.
KRONOLOOGIA
LÄÄNEMAA
Mõisad
Rootsi - Läänemaa
Kuulsad inimesed
Reisijuhid
Legendid
Haapsalu
Haapsalu piiskopilinnus
Haapsalu rätik
Vanad ajalehed
Lingikogu
Pusle
Postkast
Lehekülje materjalid kuuluvad Läänemaa Muuseumile ning on kaitstud EV autoriõiguseseadusega.



Serverit teenindab EENet