Riigieelarve ja majandus

Riigi eelarve- ja majanduspoliitika eesmärk on luua tingimused kestvaks majanduskasvuks, mis toob kaasa inimeste heaolu suurenemise ja elatustaseme paranemise.

Eesti keskendub eelkõige kolmele valdkonnale: stabiilse majanduskeskkonna kindlustamine, eelarvevahendite suunamine majanduskasvu ja hõive parandamisele ning pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamine.

Eesti reaalse konvergentsi tempo on olnud kiire ja oleme jõudsalt lähenenud ELi keskmisele. Laenuraha sissevoolul tuginenud kiire majanduskasvu perioodil suurenenud riskid ja tasakaalustamatused on kriisiaegse kohandumisega kiiresti taandunud ning vähendanud majanduse edasist haavatavust.

Riigi eelarvepoliitika

Üleilmse krediidikriisiga kaasnenud majandusolukorra muutumisele vaatamata on Eesti  eelarvepoliitika säilitatanud usaldusväärsuse ning selle tugi majandusele võimaldas kriisist väljuda riigi võlakohustusi märkimisväärselt suurendamata. Majanduse paindlikkuse suurendamine,  ettevõtluskeskkonna toetamine ning tööturu toimimise tõhustamine on saanud võtmeküsimuseks, mis aitab tagada majanduse jätkusuutlikku arengut edaspidigi.

Valitsus jätkab konservatiivse eelarvepoliitikaga, mis tähendab valitsussektori eelarve hoidmist struktuurses ülejäägis. Range fiskaalpoliitika tagab valitsussektori võlakoormuse püsimise madalal tasemel, mis on üheks eelduseks riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamisel. See annab omakorda inimestele kindluse, et riigi osutatavad teenused ja toetused on igal ajahetkel tagatud.

Eelarvepoliitika on seotud kõigi riigiasutustega, kuid rahandusministeeriumi roll on riigi eelarvepoliitika kavandamise koordineerimine ja elluviimine. Selle raames planeerib rahandusministeerium riigiasutuste jaoks vajalikke ressursse  ja koordineerib nende kasutamist.

Eelarvepoliitika valdkond hõlmab:

  • valitsuse eelarvepoliitika kujundamist, elluviimist ja nõustamist;
  • valitsuse makromajanduspoliitika kujundamist, elluviimist ja nõustamist;
  • ELi toetuste- ja välisabialase poliitika kujundamist, elluviimist ja nõustamist;
  • riigi finantshuvide kaitset;
  • muude valitsussektori institutsioonide, sh kohalike omavalitsuste finantsraamistiku arendamist;
  • ELi eelarve kujundamisel osalemist.
Rahandusministeeriumi peamisteks koostööpartneriteks eelarvepoliitika valdkonnas on Eesti Pank, Statistikaamet, Euroopa Komisjon, Rahvusvaheline Valuutafond, OECD ning teised riigiasutused. Valdkonna tegevused on tihedalt seotud maksupoliitika ja halduspoliitikaga.

Eelarve peamised etapid

Rahandusministeerium koostab igal aastal koostöös ministeeriumide ja põhiseaduslike institutsioonidega:
  • järgmise aasta riigieelarve ehk riigi ühe aasta raha ja muu finantsvara sissetulekute ja väljaminekute plaani;
  • järgmise nelja aasta riigi eelarvestrateegia ehk keskpika vaate riigi ja valdkondade arengule;
  • stabiilsusprogrammi ehk valitsuse poliitika vastavuse stabiilsuse- ja kasvu paktist tulenevatele nõuetele.
Lisaks koostab rahandusministeeriumi kaks korda aastas (kevadel ja suvel) majandusprognoosi, mis on aluseks eelmainitud dokumentide koostamisel.