13. august
Allikas: Vikipeedia
| << August >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 1 | 2 | 3 | ||||
| 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 |
| 11 | 12 | 13 | 14 | 15 | 16 | 17 |
| 18 | 19 | 20 | 21 | 22 | 23 | 24 |
| 25 | 26 | 27 | 28 | 29 | 30 | 31 |
| 2014 | ||||||
13. august on Gregoriuse kalendri 225. (liigaastal 226.) päev. Juliuse kalendri järgi 31. juuli (1901–2099).
Sündmused[muuda | redigeeri lähteteksti]
Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]
- 1569 – Rootsi kuningas Johan III nimetas Johannes Robertus von Gelderni kõigi Rootsi Liivimaa valduste piiskopiks.
- 1896 – Riias algas 27. augustini toimunud X ülevenemaaline muinasaja uurijate kongress, kus Eestist osalesid Jaan Jung, Jakob Hurt ja Karl August Hermann[1].
- 1899 – Tartus toimunud saksa augustinäitusel tegi Riiast tulnud õhusõitja Ernesto Vitalli kuumaõhupalliga lennu koos õnnestunud langevarjuhüppega[2].
- 1932 – algas 15. augustini toimunud rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks. Muutmise poolt anti 316338, vastu 330632 häält. Läbikukkumise põhjuseks oli vähene selgitustöö ning vabadussõjalaste ja sotsialistide aktiivne vastupropaganda.
- 1933 – riigivanem Jaan Tõnisson sõitis eravisiidile Soome.
- 1936 – Kiviõli kaevanduses ja õlitehas algas 16. septembrini kestnud ulatuslik streik[3].
- 1937 – Rahvuskogu võttis vastu seadused põhiseaduse elluviimiseks: presidendi valimise seaduse, Riigivolikogu valimise seaduse, Riiginõukogu kujundamise seaduse, Riigikogu ajutise kodukorra ja Riigikogu töökorra seaduse, presidendi ja Riigikogu liikmete tasu seadused ning üleminekuaja seaduse.
- 1937 – Ungari saadik Bela de Török esitas oma volitused Riigivanem Konstantin Pätsile.
- 1939 – Liisa Teki saabus optandina Nõukogude Liidust.
- 1944 – Punaarmee vallutas Võru. Mõne päeva pärast saabusid siia Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium, Rahvakomissaride Nõukogu ja EK(b)P Keskkomitee, mis tegutsesid Võrus kuni Tallinna langemiseni Punaarmee kätte.
- 1992 – Eesti Pank keeldus kommertspankadele laenude andmisest, sest tootmise tase oli langenud.
- 1993 – Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku (EAÕK) liikmed kodumaal, EAÕK Sinodi esimees ülempreester Nikolai Suursööt ja Sinodi liikmed kohtusid Stockholmis Konstantinoopoli patriarhi Bartholomeosega. Ülempreestrid Nikolai Suursööt ja Emmanuel Kirss andsid üle kirja, milles kinnitati, et EAÕK tegevuse aluseks on kiriklik jurisdiktsioon Konstantinoopoli Patriarhaadile.
- 1994 – Põhja-Eesti Pank ostis Sotsiaalpanga Tartu filiaali.
- 1994 – Eesti piirivalve kagupiirkonna korrapidaja teatas, et Vene pool jätkas eeltöid Eesti-Vene piiri mahamärkimiseks.
- 1995 – peaminister Tiit Vähi andis politseile käsu lõpetada ebaseaduslik moonipõldude hävitamine, edaspidi oli põllu hävitamiseks vaja kohtu luba.
- 1996 – valitsus kavatses jätta pikendamata nende Vene luureorganites töötanud erusõjaväelaste tähtajalised elamisload, kes võisid olla ohtlikud Eesti julgeolekule.
- 1999 – politsei pani arestikambrisse kainenema Jõgeva linnapea Kalev Lillo.
Maailmas[muuda | redigeeri lähteteksti]
- 339 – keelustati juutide ja kristlaste vahelised abielud.
- 1516 – Noyoni leping, Prantsusmaa tunnistas Hispaania nõudlust Napolile, Hispaania Prantsusmaa oma Milanole.
- 1521 – Tenochtitlán langes Hispaania konkistadooridele eesotsas Hernán Cortésega.
- 1704 – Blenheimi ehk Höchstadti lahing, suurimaid Hispaania pärilussõjas.
- 1905 – Norras korraldati rahvahääletus Rootsi unioonist lahkulöömise kohta.
- 1913 – Harry Brearley leiutas roostevaba terase.
- 1913 – seikleja Otto Witte krooniti Albaania kuningaks.
- 1961 – algas Berliini müüri rajamine.
- 2004 – Ateenas avati 2004. aasta suveolümpiamängud.[4]
Sündinud[muuda | redigeeri lähteteksti]
Pikemalt artiklis Sündinud 13. augustil
- 1838 – Reinhold Winkler, Saaremaa superintendent
- 1899 – Alfred Hitchcock, briti filmirežissöör
- 1925 – Albrecht, Castell-Castelli vürst (1925–)
- 1926 – Fidel Castro, Kuuba liider
- 1949 – Koit Pikaro, eesti poliitik
- 1952 – Tiiu Valm, eesti raamatukogundustegelane
- 1954 – Tõnu Kilgas, eesti näitleja ja laulja
- 1954 – Kuulo Vahter, eesti kunstnik ja laulja
- 1959 – Maarja Undusk, eesti luuletaja ja kunstnik
- 1960 – Ivar Stukolkin, eesti ujuja
- 1969 – Tiina Alaküla-Kuuler, eesti ajakirjanik
- 1973 – Urmas Viilma, eesti vaimulik, EELK Konsistooriumi assessor
- 1976 – Mihkel Mattisen, eesti muusik
- 1976 – Tanel Talve, eesti ajakirjanik
- 1978 – Kristiina Heinmets-Aigro, eesti eksmiss ja modell
Surnud[muuda | redigeeri lähteteksti]
- Pikemalt artiklis Surnud 13. augustil
- 1863 – Eugène Delacroix, prantsuse kunstnik
- 1910 – Florence Nightingale, inglise meditsiiniõde
- 1946 – H. G. Wells, inglise kirjanik
- 1958 – Otto Witte, seikleja ja Albaania kuningas
- 2011 – Jaanus Orgulas, eesti näitleja
Pühad[muuda | redigeeri lähteteksti]
- ...
Ilmarekordid[muuda | redigeeri lähteteksti]
- 2007 – päeva kõrgeim õhutemperatuur Moskvas +31,3°C ja Peterburis +31,4°C.
- 2007 – aasta kõrgeim õhutemperatuur Kundas +31,4°C. Eelmise aasta temperatuurirekord oli fikseeritud 29. mail Haapsalus.
Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 158
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 160
- ↑ Viitamistõrge: Vigane
<ref>-silt. Viite nimegaKronoloogia.2C_2007tekst puudub. - ↑ http://corporate.olympics.com.au/games/athens-2004
