1. jaanuar
Allikas: Vikipeedia
| << Jaanuar >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 1 | 2 | 3 | 4 | |||
| 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 11 |
| 12 | 13 | 14 | 15 | 16 | 17 | 18 |
| 19 | 20 | 21 | 22 | 23 | 24 | 25 |
| 26 | 27 | 28 | 29 | 30 | 31 | |
| 2015 | ||||||
1. jaanuar on Gregoriuse kalendri esimene päev. Aasta lõpuni on jäänud 364 päeva, liigaastal 365 päeva. Juliuse kalendris 19. detsember (1901–2099). Rooma kalendris jaanuari kalendid.
Sisukord
Sündmused[muuda | redigeeri lähteteksti]
Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]
- 1871 – Tallinna Kaarli kirik õnnistati sisse[1].
- 1897 – Saadjärve juures asutati esimene maaspordiselts[2].
- 1906 – selle päeva hommikul toimus Läänemaal Velisel karistussalga ja talupoegade vahel kokkupõrge, milles hukkus 5 ja raskesti sai haavata 10 talupoega[3]. Sellest päevast algas Eestis karistussalkade tegevus[3].
- 1919 – Vabadussõda. Punaarmee pealetung Viru rindel, anastati Aegviidu.
- 1919 – Vabadussõda. Punaarmee pealetung lõunarindel, vallutati Tõrva.
- 1924 – Rakvere mõis ja Rakvere Vallimägi ühendati Rakverega.
- 1927 – Eesti poksija Ervin Klausner kaotas Brasiilias oma esimese matši, kui Portugalist pärit Jose Santa lõi ta teises raundis nokauti[4].
- 1928 – rahareformiga tuli kasutusele Eesti kroon.
- 1929 – hakkas kehtima meetermõõdustik.
- 1933 – majanduskriis on haripunkti jõudmas: registreeritud töötuid on 26 000[1]. Töötute abistamiseks hakati kõikidelt tööstus- ja kaubandusettevõtetelt nõudma nn kriisimaksu[1].
- 1933 – Iisaku kogudus heideti Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirikust välja[5].
- 1937 – jõustus "Perekonnanimede korralduse seadus"[1].
- 1935 – soomlased avaldasid kõigi aegade amatöörmaadlejate maailma edetabeli, milles eestlastel oli kaks esikohta: parim kärbeskaallane Eduard Pütsep ja raskekaallane Kristjan Palusalu. Peale selle hinnati elukutselistest parimaks Georg Lurich Aleksander Abergi ees[4].
- 1938 – jõustus uus põhiseadus.
- 1938 – jõustus uus Ülikoolide seadus, asutati Tartu Ülikooli majandusteaduskond, Tallinna Tehnikainstituut nimetati Tallinna Tehnikaülikooliks.
- 1938 – lõppes maa jagamine riigi maatagavarast Maaseaduse alusel.
- 1942 – Soomest saabus Tallinna 400 eesti sõjavangi, nende hulgas Kristjan Palusalu[6].
- 1945 – Eestis elas 854 000 elanikku, millest eestlasi 831 000 ehk 97,3%.
- 1952 – tegevust alustas ENSV Riiklik Nukuteater.
- 1959 – töönduskooperatsioon korraldati ümber; selle käigus läksid vastavad ettevõtted riigi kätte[1].
- 1961 – toimus rahareform, mille käigus 1947. a rahatähed vahetati välja kursiga 10:1[1].
- 1979 – Eesti Televisioonis esilinastus telemängufilm "Siin me oleme".[7]
- 1995 – kinnitati 1994. aasta 18. juulil sõlmitud Baltimaade ja Euroopa Liidu vaheline vabakaubandusleping.
- 2011 – Eestis hakkas kehtima euro.
- 2014 – Elron võttis üle kõik Edelaraudtee rongiliinid Stadler FLIRT diiselrongidega.
Maailmas[muuda | redigeeri lähteteksti]
- 153 eKr – tähistati esimest korda uusaastat.
- 45 eKr – hakkas kehtima Juliuse kalender.
- 404 – toimus viimane teadaolev gladiaatorite võitlus Roomas .
- 532 – algas Nikaia revolutsioon Bütsantsis.
- 630 – Muhamed asus oma sõjaväega teele Meka poole.
- 756 – langobardid alustasid Rooma piiramist.
- 990 – Juliuse kalender hakkas kehtima Kiievi-Venemaal.
- 1438 – Albrecht II Habsburg sai Ungari kuningaks.
- 1502 – avastati jõgi, mille äärde rajati Rio de Janeiro.
- 1527 – horvaadi aadlikud valisid Ferdinand I Horvaatia kuningaks, riigi sisuline liidendamine Austriaga.
- 1622 – Gregoriuse kalendris kuulutati 1. jaanuar aasta esimeseks päevaks.
- 1651 – Charles II krooniti Šotimaa kuningaks.
- 1700 – Venemaa võttis kasutusele Juliuse kalendri.
- 1707 – João V sai Portugali kuningaks.
- 1772 – Londonis tulid müügile esimesed reisitšekid.
- 1788 – avaldati ajalehe The Times esimene number.
- 1801 – Suurbritannia ja Iirimaa ühinesid Ühendkuningriigiks.
- 1801 – Giuseppe Piazzi avastas esimese asteroidi 1 Ceres.
- 1804 – lõppes Prantsusmaa ülemvõim Haitil.
- 1806 – Prantsusmaal tühistati vabariiklik kalender.
- 1808 – keelustati orjade sissetoomine Ameerika Ühendriikidesse.
- 1860 – Pariis jagati kahekümneks piirkonnaks.
- 1863 – Abraham Lincoln kuulutas välja Ameerika Riikide Konföderatsiooni orjade vabastamise (USAs vabastati orjad 1865).
- 1874 – New Yorgiga liideti Bronx.
- 1877 – Kuninganna Victoria kuulutati Delhis India keisrinnaks.
- 1880 – alustati Panama kanali ehitamist.
- 1892 – Ellise saar hakkas vastu võtma Ameerika Ühendriikidesse sisserändajaid.
- 1893 – Jaapan võttis kasutusele Gregoriuse kalendri.
- 1893 – New Yorgiga liideti Brooklyn.
- 1899 – lõppes Hispaania ülemvõim Kuubal.
- 1899 – New Yorgiga liideti Queens ja Staten Island.
- 1900 – Roomas toimus Giacomo Puccini ooperi "Tosca" esietendus.
- 1901 – Nigeeria sai Suurbritannia protektoraadiks.
- 1901 – rajati Austraalia Liit.
- 1911 – Austraalia Põhjaterritoorium eraldati Lõuna-Austraalia osariigist.
- 1913 – mandri-Hiinas rajati Hiina Vabariik.
- 1916 – sakslased loovutasid Briti sõjajõududele Kameruni.
- 1919 – Edsel Ford sai Ford Motor Company juhiks.
- 1919 – Alcatrazi saarel avati föderaalvangla.
- 1933 – jagati Burkina Faso Prantsuse Sudaani, Elevandiluuranniku ja Nigeri vahel.
- 1937 – Anastasio Somosa sai Nicaragua presidendiks.
- 1939 – toimus esimene Viini uusaastakontsert.
- 1942 – Teise maailmasõja liitlasvägesid nimetati esimest korda ametlikult United Nations.
- 1956 – lõppes Suurbritannia ja Egiptuse protektoraat Sudaani üle.
- 1959 – Kuubal kukutati Fulgencio Batista Fidel Castro poolt.
- 1960 – Kamerun sai iseseisvaks.
- 1960 – Samoa sai iseseisvaks.
- 1964 – Rodeesia ja Njassamaa liit tühistati.
- 1970 – algas Unixi ajaarvamine.
- 1971 – USA-s keelati sigarettide reklaam televisioonis.
- 1979 – Ameerika Ühendriigid ja Hiina sõlmisid diplomaatilised suhted.
- 1981 – Belau sai omavalitsuse.
- 1981 – Kreeka astus Euroopa Ühendusse.
- 1983 – ARPANET võttis kasutusele Interneti protokolli, pannes alguse Internetile.
- 1984 – Brunei sai täieliku iseseisvuse.
- 1984 – Hispaania ja Portugal astusid Euroopa Ühendusse.
- 1984 – telekommunikatsioonifirma AT&T jagati 26 osaks.
- 1986 – Aruba sai iseseisvaks.
- 1992 – George H. W. Bush esines esimese USA presidendina Austraalia parlamendi ees.
- 1993 – Tšehhoslovakkia lagunes Slovakkiaks ja Tšehhiks.
- 1994 – jõustus NAFTA leping.
- 1995 – jõustus Maailma Kaubandusorganisatsiooni leping
- 1995 – Austria, Soome ja Rootsi võeti Euroopa Liitu.
- 1996 – Curaçao sai piiratud omavalitsuse.
- 1998 – kõigis California baarides ja restoranides keelati suitsetamine.
- 1999 – võeti kasutusele euro.
- 2002 – hakkasid kehtima euro pangatähed ja mündid.
- 2003 – Luís Inácio Lula da Silva sai Brasiilia presidendiks.
Sündinud[muuda | redigeeri lähteteksti]
Pikemalt artiklis Sündinud 1. jaanuaril
- 1431 – Aleksander VI, paavst
- 1449 – Lorenzo de' Medici, Firenze valitseja
- 1467 – Zygmunt I, Poola kuningas
- 1484 – Huldrych Zwingli, Šveitsi protestantlik usujuht
- 1618 – Bartolomé Esteban Murillo, hispaania maalikunstnik
- 1714 – Kristijonas Donelaitis, leedu luuletaja
- 1806 – Lionel Kieseritzky, baltisaksa päritolu maletaja
- 1823 – Sándor Petőfi, ungari luuletaja ja revolutsionäär
- 1854 – James George Frazer, šoti antropoloog
- 1863 – Pierre de Coubertin, kaasaegsete olümpiamängude algataja
- 1865 – Gustav Wulff-Õis, eesti luuletaja
- 1879 – Edward Morgan Forster, inglise kirjanik
- 1886 – Anna Altleis, eesti näitleja
- 1887 – Wilhelm Canaris, Saksamaa sõjaväelane
- 1887 – Dimitri Uznadze, gruusia psühholoog ja filosoof
- 1894 – Satyendranath Bose, India füüsik
- 1895 – Edgar Hoover, FBI direktor
- 1905 – Stanisław Mazur, Poola matemaatik
- 1909 – Stepan Bandera, ukraina rahvuslane
- 1909 – John Glenn, USA sõjaväelendur, astronaut ja poliitik
- 1912 – Aleksander Gavrilov, Eesti arst
- 1912 – Boriss Gnedenko, ukraina päritolu matemaatik
- 1912 – Kim Philby, spioon
- 1915 – Eduard Ertis, eesti kirjandusteadlane
- 1917 – Paul Kees, eesti pedagoogikateadlane
- 1919 – Daniil Granin, vene kirjanik
- 1919 – Jerome David Salinger, USA kirjanik
- 1920 – Ilmar Mikiver, eesti ajakirjanik ja kirjanik
- 1921 – Ilmar Torn, eesti graafik
- 1924 – Jacques Le Goff, prantsuse ajaloolane
- 1925 – Veniamin Basner, vene helilooja
- 1926 – Kalju Leht, eesti kirjandusloolane ja pedagoogikateadlane
- 1927 – Maurice Béjart, koreograaf
- 1927 – Karl Muru, eesti kirjandusloolane
- 1928 – Vello Viisimaa, eesti opereti- ja estraadinäitleja
- 1929 – Ustus Agur, eesti informaatik
- 1944 – Mati Unt, eesti kirjanik ja lavastaja
- 1946 – David Lynch, USA filmirežissöör
- 1948 – Pavel Gratšov, Nõukogude Liidu ja Venemaa sõjaväelane, Venemaa poliitik
- 1949 – Sirje Helme, eesti kunstiteadlane
- 1954 – Jevgeni Kogan, Eesti ja Nõukogude Liidu poliitik
- 1956 – Christine Lagarde, Prantsusmaa poliitik
- 1957 – Urmas Arumäe, eesti advokaat
- 1959 – Kajar Pruul, eesti kirjandusloolane
- 1960 – Toomas Vitsut, Eesti poliitik
- 1967 – Riho-Bruno Bramanis, eesti käsipallur
- 1969 – Rauno Pehka, eesti korvpallur
Surnud[muuda | redigeeri lähteteksti]
- Pikemalt artiklis Surnud 1. jaanuaril
- 379 – Basileios Suur, teoloog
- 1515 – Louis XII, Prantsusmaa kuningas
- 1748 – Johann Bernoulli, Šveitsi matemaatik
- 1782 – Johann Christian Bach, saksa helilooja
- 1894 – Heinrich Hertz, saksa füüsik
- 1953 – Hank Williams, ameerika kantrilaulja
- 1967 – Alfried Krupp von Bohlen und Halbach, saksa tööstur
- 1972 – Maurice Chevalier, prantsuse näitleja ja laulja
- 1995 – Eugene Paul Wigner, USA füüsik
- 1997 – Ustus Agur, eesti informaatik
Pühad ja traditsioonid[muuda | redigeeri lähteteksti]
- Gregoriuse kalendri järgi uusaasta; kell 00.00 ilutulestik
- Viini uusaastakontsert
- Issanda ümberlõikamise püha
- Õigeusu kirikus Basileios Suure mälestuspäev
- Haiti iseseisvus- ja kangelaste päev
- Hiina Vabariigi asutamise aastapäev (Taiwan)
- Sudaani iseseisvuspäev
- Kuuba vabaduspäev (vabanemine Hispaania võimu alt 1899)
- Slovakkias vabariigi aastapäev
- Samoa iseseisvuspäev
- Kwanzaa viimane päev
- Konsulite ametiaasta algus.
Ilmarekordid[muuda | redigeeri lähteteksti]
- ...
Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 143
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 159
- ↑ 3,0 3,1 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 168
- ↑ 4,0 4,1 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
- ↑ V. Kuljuse "usulahk". Rahvaleht, 12. jaanuar 1933, nr. 5, lk. 4.
- ↑ Saabus 400 eestlast-sõjavangi. Eesti Sõna, 3. jaanuar 1942, nr. 1, lk. 6.
- ↑ https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?10074
Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: 1. jaanuar |
