Uganda
 |
Selles artiklis on õigekeele- või stiilivigu. Palun aita artiklit keeleliselt parandada. |
| Uganda Vabariik
inglise Republic of Uganda suahiili Jamhuri ya Uganda |
|||||
|
|||||
 |
|||||
| Riigihümn | Oh Uganda, Land of Beauty | ||||
| Pealinn | Kampala | ||||
| Pindala | 236 040 km² | ||||
| Riigikeel(ed) | inglise ja suahiili | ||||
| Rahvaarv | 34 856 813 (2014)[1] | ||||
| Rahvastikutihedus | 147,7 in/km² | ||||
| President | Yoweri Kaguta Museveni | ||||
| Peaminister | Ruhakana Rugunda | ||||
| Iseseisvus | 9. oktoober 1962 | ||||
| Rahaühik | šilling (UGX) | ||||
| Ajavöönd | maailmaaeg +3 | ||||
| Tippdomeen | .ug | ||||
| ROK-i kood | UGA | ||||
| Telefonikood | 256 | ||||
Uganda on merepiirita riik Ida-Aafrikas, mis piirneb idast Kenya, põhjast Lõuna-Sudaani, läänest Kongo DV, lõunast Rwanda, Tansaaniaga. Selle rannikut ümbritseb lõunast Victoria järv.
Iseseisvumisest 1962 saadik kuulub Uganda Briti Rahvaste Ühendusse.
Sisukord
Loodus[muuda | redigeeri lähteteksti]
Riik asub laial avatud platool, mille kõrgus on 900–1500 m merepinnast.
Aluspõhja moodustavad vanad kristallkivimid.
Ugandas on palju järvi ja soid, mis katavad 15% pindalast. Victoria järve ja Kyoga järve vesi voolab Niiluse ülemjooksu lisajõgedesse.
Läänepiiril on suur org ja Ruwenzori mäestik, mida seostatakse uinunud vulkaanidega. Mäestiku kõrgeim tipp on Margherita mägi (5109 m). Selles orus asuvad Rutanzige järv, George'i järv ja Alberti järv. Idas lõpeb Uganda platoo samalaadse oruga. Sealses mäestikus asub kõrge vulkaan Elgoni mägi (4321 m). Põhjas laskub platoo laugjalt Lõuna-Sudaani ja As-Suddi soo poole.
Et Uganda asub kahel pool ekvaatorit, siis sajab Ugandas igal pool peale piiriäärsete põhja- ja idapiirkondade väga palju vihma. Vihmaperiood kestab 9–11 kuud. Kõige vihmasem aastaaeg on märtsist juunini. Victoria järve ümbruses ja Lääne-Uganda mägedes on sademeid 150 cm aastas, mis võimaldab põllumeestel aastaringi toiduvilja kasvatada.
Ruwenzori mägedes ja kõrgetel vulkaanidel on igilumi.
Suuremas osas riigist on temperatuurid kõrge asendi tõttu rohkem troopilised kui ekvatoriaalsed. Pealinna Kampala keskmine temperatuur on 22 kraadi.
Kunagi olid suurem osa Lõuna-Ugandast ja mägede madalamad nõlvad kaetud troopiliste vihmametsadega. Neid raiuti põllumaa saamiseks ning praeguseks on alles vaid mõned hajusad metsaalad. Põhja pool, kus sademeid on vähem, on kõrged rohuse alustaimestikuga puistud. Ruwenzori mäestikus ja Elgoni mäel on omapärased hiigeltaimed.
Loomastik oli kunagi arvukas ja mitmekesine, kuid vihmametsade maharaiumine pagendas nad rohumaadele. Metsloomadele on ka jahti peetud, et saada liha ja trofeesid. Loomade kaitseks on rajatud mõned rahvuspargid. Kõige suurem rahvuspark on Kabalega (varem Murchison Falls) kummalgi pool Victoria Niiluse jõge. Seal elavad elevandikarjad.
Metsad hõlmavad üle neljandiku Uganda pindalast. Suurem osa neist on siiski hõredad metsad, kus puuvõrad katavad 10-25% maapinnast. Metsad paiknevad riigi kesk- ja lõunaosas ning jõeorgudes. Keskosas domineerivad hõredad savannimetsad, lõuna suunas muutuvad metsad tihedamaks ja lopsamaks ning otsapidi ulatub riik vihmametsavööndisse. Savannis domineerivad akaatsia erinevad liigid, teised levinud puuliigid on baobab, eebenipuu, mahagon. Metsast varutakse suur osa riigis kasutatavast küttest. 1990-ndate keskel kasutati üle 75% riigi energiavajaduse rahuldamiseks puitu ja puusütt. Nüüdseks on puidu roll nafta ja maagaasi laialdasema kasutuselevõtu tõttu ilmselt vähenenud. Märkimisväärset rolli etendab ka kummiaraabiku kogumine akaatsialt – see on üks tähtsamaid ekspordiartikleid ning Uganda asub selle tootmisel maailmas juhtpositsioonil. Viimasel ajal on põllumaade laiendamise tõttu metsade pindala vähenenud. Seetõttu on valitsus astunud mitmeid samme metsaraie piiramiseks ja reguleerimiseks.
Riigi edelaosas asub Mgahinga gorillade rahvuspark.
Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]
1877. aastal jõudsid Ugandasse kristlikud misjonärid. 1894. aastast oli tänapäeva Uganda Suurbritannia protektoraat. Tänapäeva piirides on Uganda alates 1914. aastast. 1962. aastal sai Uganda iseseisvuse, riiki juhtis peaminister Milton Obote. 1963. aasta põhiseadus lõi presidendiameti. Presidendiks määrati kuningas Edward Mutesa II. Aastail 1971–1979 valitses riiki diktaator Idi Amin, kes tuli võimule sõjaväelise riigipöördega. 1980. aastal tõusis võimule taas Milton Obote, kelle ajal repressioonid ja kodusõda jätkusid. Obote kõrvaldati võimult sõjaväelise riigipöördega 1985. aastal.
1987. aastast kestab riigis relvakonflikt Yoweri Museveni juhitava keskvalitsuse ja usuliselt motiveeritud relvarühmituse Issanda Vastupanuarmee vahel, milles on hukkunud üle 10 000 ja oma kodu kaotanud üle 80 000 inimese.
Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]
Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]
Antigua ja Barbuda · Austraalia · Bahama · Bangladesh · Barbados · Belize · Botswana · Brunei · Dominica · Fidži · Ghana · Grenada · Guyana · India · Jamaica · Kamerun · Kanada · Keenia · Kiribati · Küpros · Lesotho · Lõuna-Aafrika Vabariik · Malaisia · Malawi · Maldiivid · Malta · Mauritius · Mosambiik · Namiibia · Nauru · Nigeeria · Pakistan · Paapua Uus-Guinea · Rwanda · Saalomoni Saared · Saint Kitts ja Nevis · Saint Lucia · Saint Vincent ja Grenadiinid · Sambia · Samoa · Seišellid · Sierra Leone · Singapur · Sri Lanka · Suurbritannia · Svaasimaa · Tansaania · Tonga · Trinidad ja Tobago · Tuvalu · Uganda · Uus-Meremaa · Vanuatu
Iseseisvad riigid: Alžeeria | Angola | Benin | Botswana | Burkina Faso | Burundi | Djibouti | Egiptus | Ekvatoriaal-Guinea | Elevandiluurannik | Eritrea | Etioopia | Gabon | Gambia | Ghana | Guinea | Guinea-Bissau | Kamerun | Keenia | Kesk-Aafrika Vabariik | Komoorid | Kongo Vabariik | Kongo Demokraatlik Vabariik | Lesotho | Libeeria | Liibüa | Lõuna-Aafrika Vabariik | Lõuna-Sudaan | Madagaskar | Malawi | Mali | Maroko | Mauritaania | Mauritius | Mosambiik | Namiibia | Niger | Nigeeria | Roheneemesaared | Rwanda | Sambia | São Tomé ja Príncipe | Senegal | Seišellid | Sierra Leone | Somaalia | Sudaan | Svaasimaa | Zimbabwe | Tansaania | Togo | Tšaad | Tuneesia | Uganda
Sõltuvad alad: Briti India ookeani ala | Ceuta | Chafarinase saared | Kanaari saared | Madeira | Mayotte | Melilla | Peñón de Alhucemas | Peñón de Vélez de la Gomera | Réunion | Saint Helena
Tunnustamata riigid ja okupeeritud alad: Edela-Somaalia | Jubaland | Lääne-Sahara | Puntland | Somaalimaa
