1. mai
Allikas: Vikipeedia
| << Mai >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 1 | 2 | 3 | ||||
| 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 |
| 11 | 12 | 13 | 14 | 15 | 16 | 17 |
| 18 | 19 | 20 | 21 | 22 | 23 | 24 |
| 25 | 26 | 27 | 28 | 29 | 30 | 31 |
| 2015 | ||||||
1. mai on Gregoriuse kalendri 121. (liigaastal 122.) päev. Juliuse kalendri järgi 18. aprill (1901–2099).
Sisukord
Sündmused[muuda | redigeeri lähteteksti]
Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]
- 1799 – Balti kubermangudes kaotati ametlikult surmanuhtlus[1]. (Venemaa teistes osades oli see kaotatud 1753. aastal[1].)
- 1829 – Hiiumaa Suuremõisas asutati kalevivabrik.
- 1918 – Tartus avas äsjaasutatud kunstiühing Pallas esimese näituse[1].
- 1921 – Eestis kehtestati Ida-Euroopa aeg.
- 1932 – Eesti Spordileht hakkas ilmuma kaks korda nädalas (esmaspäeval ja neljapäeval)[2].
- 1937 – Tallinnas toimus 4. Eesti filatelistide päev.
- 1938 – senised Antsla, Elva, Jõgeva, Jõhvi, Kallaste, Keila, Kilingi-Nõmme, Kunda, Kärdla, Mustla, Mustvee, Mõisaküla, Sindi ja Suure-Jaani alevid nimetati ümber samanimelisteks kolmanda astme linnadeks.
- 1970 – Tartu ülikooli rektoriks sai Arnold Koop[1].
- 2003 – asutati Tervise Arengu Instituut.
- 2004 – Eesti liitus Euroopa Liiduga.
Maailmas[muuda | redigeeri lähteteksti]
- 1886 – Heinaturu mässud.
- 1840 – Suurbritannias lasti välja maailma esimene postmark, nn Black Penny.
- 1945 – kell 21:30 (teistel andmetel 21:25) teatas suuradmiral Karl Dönitz esinedes Hamburgi raadiojaamas Reichssender Hamburg saksa rahvale, et Adolf Hitler langes Berliini kaitsel ja nüüdsest on tema füüreri järglane.[3]
- 1961 – NSVL kohal lasti alla Ameerika Ühendriikide luurelennuk Lockheed U-2 ja lendur Gary Powers.
- 2004 – Euroopa Liiduga ühines 10 riiki: Eesti, Küpros, Leedu, Läti, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungari.
Sündinud[muuda | redigeeri lähteteksti]
Pikemalt artiklis Sündinud 1. mail
- 1916 – Glenn Ford, ameerika filminäitleja
- 1923 – Joseph Heller, ameerika kirjanik
- 1935 – Julian Mitchell, inglise stsenarist
- 1940 – Jüri Kukk, teadlane ja vabadusvõitleja
- 1968 – Oliver Bierhoff, saksa jalgpallur
- 1969 – Hannes Võrno, saatejuht ja meelelahutaja
- 1976 – Anna Dahlberg, rootsi murdmaasuusataja
- 1979 – Lars Berger, norra murdmaasuusataja
Surnud[muuda | redigeeri lähteteksti]
- Pikemalt artiklis Surnud 1. mail
- 1885 – Ferdinand Minding, saksa päritolu matemaatik
- 1904 – Antonín Dvořák, tšehhi helilooja
- 1936 – August Trankmann, Läti aupeakonsul Tallinnas
- 1937 – Aleksei Lelle, eesti advokaat
- 1945 – Joseph Goebbels, Saksamaa poliitik ja riigitegelane
- 1978 – Aram Hatšhaturjan, armeenia helilooja
- 1984 – Jüri Lossmann, eesti kergejõustiklane
- 1989 – Edward Ochab, poola kommunistlik poliitik ja riigitegelane
- 1994 – Ayrton Senna, vormelisõitja
- 2006 – Leonid Fiveger, juudi päritolu eesti pedagoog ja haridusjuht
- 2006 – Rauno Lehtinen, soome helilooja
- 2007 – Temira Pachmuss, Eestist pärit kirjandusteadlane, slaavi filoloog
Pühad[muuda | redigeeri lähteteksti]
Ilmarekordid[muuda | redigeeri lähteteksti]
- ...
Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]
Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: 1. mai |
