Suurbritannia

See artikkel räägib Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist; Suurbritannia saare kohta vaata artiklit Suurbritannia saar; Inglismaast, Šotimaast ja Walesist koosneva piirkonna kohta vaata artiklit Suurbritannia (piirkond); varasema riigi kohta vaata artiklit Suurbritannia kuningriik

Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik

inglise United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland

korni Rywvaneth Unys Breten Veur ha Kledhbarth Iwerdhon

iiri Ríocht Aontaithe na Breataine Móire agus Thuaisceart Éireann

šoti Unitit Kinrick o Great Breetain an Northren Irland

gaeli Rìoghachd Aonaichte na Breatainne Mòire is Èireann a Tuath

kõmri Teyrnas Unedig Prydain Fawr a Gogledd Iwerddon


Suurbritannia lipp	Suurbritannia vapp

243 610 km²

puudub (de facto inglise keel)

Ametlikud keeled

inglise ning piirkonniti korni, iiri, šoti, gaeli, kõmri

Rahvaarv

64 106 779 (2013)^[1]

263,2 in/km²

naelsterling (GBP)

GBR

44

Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik (lühendnimed Suurbritannia, Ühendkuningriik, ÜK; ingliskeelne lühend UK) on riik, mis koosneb Inglismaast, Šotimaast, Walesist ja Põhja-Iirimaast. Ta asub Suurbritannia saarel, Iirimaa saarel ning hulgal väiksematel saartel Euroopa mandriosa looderanniku lähedal. Teda ümbritsevad Põhjameri, La Manche'i väin ja Atlandi ookean.

Sisukord

1 Suurbritannia kitsamas mõttes ja Ühendkuningriik
2 Majandus
- 2.1 Eksport
- 2.2 Import
3 Haldusjaotus
4 Demograafia
- 4.1 Linnad
5 Meedia
6 Transport
7 Vaata ka
8 Viited

Suurbritannia kitsamas mõttes ja Ühendkuningriik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pikemalt artiklis Suurbritannia (piirkond)

Pikemalt artiklis Ühendkuningriik

Suurbritannia kitsamas mõttes hõlmab Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi osad, mille põhiosa jääb Suurbritannia saarele. Need on Inglismaa, Šotimaa ja Wales.

Inglismaa kuningas James I, kes oli ühtlasi Šotimaa kuningas James VI, võttis 20. oktoobril 1604 oma tiitliks "Suurbritannia kuningas". Aastal 1707 ühendati Act of Union'ga Inglismaa parlament ja Šotimaa parlament. Selles dokumendis kasutati uue, ülesaarelise riigi kohta väljendeid "Ühendkuningriik" (United Kingdom) ja "Suurbritannia kuningriik" (Kingdom of Great Britain). Paljude arvates ei olnud esimene väljend ühendatud riigi nimi, vaid kirjeldus. Seetõttu kasutatakse paljudes teatmeteostes aastatel 1707–1800 eksisteerinud ülesaarelise riigi kohta nimetust "Suurbritannia Kuningriik".

Aastal 1801 ühines see kuningriik uue Act of Union'ga Iirimaa Kuningriigiga, mida Suurbritannia monarh juba valitses. Uut kuningriiki nimetati sellest ajast Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigiks (United Kingdom of Great Britain and Ireland).

Aastal 1922 said Iirimaa 32 krahvkonnast 26 iseseisvuse ning moodustasid Iiri Vaba Riigi dominiooni õigustes; ülejäänud krahvkonnad (Põhja-Iirimaa) jäid Suurbritannia koosseisu. Allesjäänud osa ühendkuningriigist nimetatakse alates 1927. aastast Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiks.

Majandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suurbritannias on maailma suuruselt kuues majandus ja Euroopas Saksamaa ja Prantsusmaa järel kolmas.

Suurbritannias oli töötus 2010. aasta andmete järgi 7,9%.^[2]

Inflatsioonitase oli 2010. aastal 3,3%.

SKP jaotumine
sektoritesse
(2009)^[2]
Sektor	Osakaal
Põllumajandus	0,9%
Tööstus	22,1%
Teenindus	77,1%

Tööjõu jaotumine sektoritesse
(2006)^[2]
Sektor	Osakaal
Põllumajandus	1,4%
Tööstus	18,2%
Teenindus	80,4%

Eksport[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suurbritannia suurimad ekspordiartiklid on^[2]

tööstuskaubad
kütused
kemikaalid
toit
joogid
tubakas

Suurbritannia tähtsaimad ekspordipartnerid on Ameerika Ühendriigid 14,71%, Saksamaa 11,06%, Prantsusmaa 8%, Holland 7,79%, Iirimaa 6,89%, Belgia 4,65% ja Hispaania 4% (2009).^[2]

Import[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suurbritannia suurimad impordiartiklid on^[2]

tööstuskaubad
masinad
kütused
toidukaubad

Suurbritannia tähtsaimad impordipartnerid on Saksamaa 12,87%, Ameerika Ühendriigid 9,74%, Hiina 8,88%, Holland 6,94%, Prantsusmaa 6,64%, Belgia 4,86%, Norra 4,84%, Iirimaa 4,01% ja Itaalia 3,99% (2009).^[2]

Haldusjaotus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inglismaa

Wales

Šotimaa

Põhja-Iiri

Suurbritannia jaguneb neljaks ajalooliseks osaks: Inglismaa, Šotimaa, Wales ja Põhja-Iirimaa.

Nimi	Lipp	Pindala (km²)	Rahvaarv (2010 hinnang)	Pealinn
Inglismaa		130 395	51,6 miljonit	London
Šotimaa		78 772	5,2 miljonit	Edinburgh
Wales		20 779	3,0 miljonit	Cardiff
Põhja-Iirimaa	–	13 843	1,8 miljonit	Belfast
Suurbritannia		243 789	62,1 miljonit	London

Demograafia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suurbritannia rahvastikupüramiid

Rahvaloendused toimuvad Suurbritannias iga 10 aasta järel. Viimane rahvaloendus leidis aset 2001. aastal ja selle järgi elas Suurbritannias 58 789 194 inimest. CIA järgi oli Suurbritannia 2010. aasta rahvaarv hinnanguliselt 62 348 447 inimest^[2].

90% rahvastikust elab linnades.^[2]

Suurbritannia elaniku keskmine eluiga on 79,92 aastat, kusjuures meeste keskmine eluiga on 77,84 ja naiste 82,11. Rahvastiku sündimus on 12,34 sündi 1000 elaniku kohta ja suremus 9,33 (1000 elaniku kohta).^[2]

2007. aasta andmete järgi on AIDSi nakatunud 77 000 inimest.^[2]

Linnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

London

Birmingham

Suurbritannia suurimad linnad
Koht	Linn	Elanike arv (2001)
1	London	7 172 091
2	Birmingham	970 892
3	Glasgow	629 501
4	Liverpool	469 017
5	Leeds	443 247
6	Sheffield	439 866
7	Edinburgh	430 082
8	Bristol	420 556
9	Manchester	394 269
10	Leicester	330 574

Meedia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pikemalt artiklis Suurbritannia meediasüsteem

Transport[muuda | redigeeri lähteteksti]

Londoni Heathrow' lennujaam

Lennundus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suurbritannias on 505 lennujaama, millest 306 hoovõturajad asfalteeritud. Lennuvälju, mille lennurada on pikem kui 3047 m, on 9. Helikopterite maandumisväljakuid on 11.^[2]

Suurbritannia suurim lennujaam on Londoni Heathrow' lennujaam, mis aastal 2009 teenindas 66 036 957 reisijat. Rahvusvaheliste reisijate arvu poolest on Heathrow maailma suurim.

Suurbritannia rahvuslik lennufirma on British Airways, reisijate arvult suurim on easyJet.