Ročinma

Ročinman Kunigahuz
Konungariket Sverige

Flag	Valdkundznam
Pälidn	Stokhol'm
Eläjiden lugu (2014)	9,723,809 ristitud
Pind	450,295 km²
Kel'	ročin
Valdkundan pämez'	Karl XVI Gustav
Päministr	Stefan Löven
Religii	ateizm, hristanuskond
Valüt	ročinman kron (SEK)
Internet-domen	.se
Telefonkod	+46
Aigvö	tal'vel UTC+1, kezal UTC+2

Ročinma (roč.: Sverige), täuz' oficialine nimituz — Ročinman Kunigahuz (roč.: Konungariket Sverige), om valdkund Pohjoiževropas, Skandinavijan pol'sarel. Vspäi 1995 EÜ:n ühtnii. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Stokhol'm.

Ročinma ei mülü nimiččihe sodaühtištusihe.

Istorii

Ühtenzoittud ročin kunigahuz om olmas 12. voz'sadan augotišespäi.

Vozil 1814-1905 Ročinma oli Ročinman da Norvegijan Ühtnendan palaks.

Geografijan andmused

Ročinman topografine kart.

Ročinma om mavaldkundröunoiš Norvegijanke päivlaskmas (röunan piduz — 1666 km) da Suomenmanke pohjoižpäivnouzmas (545 km). Ühthine röunoiden piduz — 2211 km. Baltijan meren randanpird om 3218 km. Valdkundan pind — 450 295 km².

Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Kebnekaise-mägi (2106 m). Järved ottas läz 10% man territorijad, Venern (5545 km²) da Vettern (1898 km²) oma surembaižed niišpäi. Kaik om läz 4 tuhad järvid 1 nellikkilometrad suremba. Joged tobmas lanktas Botnižhe lahthe.

Klimat om ven kunigahusen tobmas palas kacmata pohjoižhe sijadushe, Gol'fstim-merijoksmuz pehmitab sidä.

Londuseližed pävarad oma metallad (raudkivend, vas'k, hahktin, cink, kuld, hobed, vol'fram, urankivend), arsen, mec, gidroenergii.

Politine sistem

Ročinman parlamentan pert' Stokhol'mas.

Ohjandusen form om unitarine parlamentine konstitucine monarhii. Valdkundan pämez' om Karl XVI Gustav-kunigaz vspäi 1973, hän om ezitajan valdatusidenke. Radonoigendai tobmuz om ohjastusel päministranke, ministrišt pidab vastusid parlamentan edes. Pidab parlamentan ühtnijoiden äniden enambuz vahvištamha znamasižid pätandoid. Sodaväged alištudas ohjastusele.

Parlament om üks'kodine Riksdag 349 ezitajanke. Kaik rahvaz valičeb sen ühtnijoid nelläks vodeks.

Valičendad parlamentha oleldas sügüz'kun koumandel pühäpäiväl, ühten aigan sijaližiden valičendoidenke agjoiden parlamentoihe — landstag:oihe. Mugomad järgvaličendad oliba vl 2014 sügüz'kun 14. päiväl.

Administrativiž-territorialine jagand

   Kacu kirjutuz: Ročinman administrativiž-territorialine jagand.

Ročinma alajagase 21 agjaha (roč. län). Agjad alajagase 290 kommunha (vl 2008) (roč. kommun).

Eläjad

Ročinmas elädas ročilaižed.

Toižed sured lidnad (enamba 140 tuh. rist., surembaspäi penembha): Göteborg, Mal'mö, Uppsal. Kaik om 133 lidnkommunad valdkundas, 19 niišpäi oma enamba mi 50 tuh. eläjidenke.

Vl 2012 eläjiden lugu oli 9 555 893 ristitud.

Rahvahanižanduz

Ülänacionaližiden korporacijoiden läz pol'sadad oma Ročinman rezidentikš.

Ročinman päeksport om mašiništ tegimišton täht da koditehnik (läz 10%), bumag kirjutamha (8%), telefonmašiništ (6%), kivivoi (6%), likkuimed (lumiavtod, gol'favtod) da niiden palad (6%), zelläd (5% — penicillin, streptomicin); toine eksport — teraz da raudkivend (4%), tehnik teiden sauvomha (2%), mebel' (1%).

Irdkosketused

• Ročin Kunigahusen oficialine sait. (angl.)
• Ročinman parlamentan oficialine sait. (roč.)