Bosnia ja Hertsegoviina

Bosnia ja Hertsegoviina bosnia Bosna i Hercegovina serbia Босна и Херцеговина, Bosna i Hercegovina horvaadi Bosna i Hercegovina
Bosnia ja Hertsegoviina lipp Bosnia ja Hertsegoviina vapp
Riigihümn	Intermeco
Pealinn	Sarajevo
Pindala	51 129 km²
Riigikeel(ed)	bosnia, serbia ja horvaadi
Rahvaarv	3 791 622 (2013)
Rahvastikutihedus	74,2 in/km²
Presidentuur	Mladen Ivanić (serblasest liige), Bakir Izetbegović (bosnialasest liige), Dragan Čović (esimees, horvaadist liige)
Ministrite nõukogu esimees	Denis Zvizdić
Iseseisvus	5. aprill 1992
SKT	17,133 miljardit USA dollarit (2009)
SKT elaniku kohta	4278 USA dollarit (2009)
Rahaühik	konverteeritav mark (BAM)
Ajavöönd	Kesk-Euroopa aeg
Tippdomeen	.ba
ROK-i kood	BIH
Telefonikood	387

Bosnia ja Hertsegoviina (bosnia, horvaadi ja serbia keeles Bosna i Hercegovina, kirillitsas Босна и Херцеговина) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel.

Bosnia ja Hertsegoviina piirneb põhjast, läänest ja lõunast Horvaatiaga, idast Serbiaga ning kagust Montenegroga. Merepiiri on Bosnia ja Hertsegoviinal vaid ligikaudu 20 km Aadria mere rannikul Neumi linna ümbruses, kuid arvestatavaid sadamaid sellel lõigul ei ole (merre sirutub pikk kaljune poolsaar).

Bosnia ja Hertsegoviina kaart

Loodus

Riigi kesk- ja lõunaosa on mägised, loodeosa künklik ning kirdeosa tasasema pinnamoega. Kõrgeimaks tipuks on Maglič (2386 m) Montenegro piiril Dinaari Alpides, massiivi lääneosas on levinud tugevasti karstunud lubjakivilavad rohkete koobastega. Samas on moodustatud Sutjeska rahvuspark. Maa kõrguselt teine mägi on Čvrsnica (tipp Plocno, 2228 m) Hertsegoviina (maa lõunapoolse viiendiku) põhjaosas, kolmas mägi on Prenj (tipp Zelena glava, 2115 m). Mitte palju madalamad on ka mäed tähtsamate talispordikeskuste juures: Vlašič(ka) Gromila (1969 m), Orjen (1894 m), lisaks olümpialinna Sarajevot lõunast piiravad Treskavica (2088 m), Bjelašnica (2067 m) ja Jahorina (tipp Ogorjelica, 1916 m), mille nõlvul peeti 1984. aasta taliolümpia mäesuusa-alad. Maa loodeosa kõrgem tipp on Grmeč (1605 m). Mitmed neist on järsakute tõttu tehniliselt üpris raskesti vallutatavad, eriti talvekuudel, kui lisandub laviinioht. Riigi sisemaal valitseb mõõdukas kontinentaalne kliima, mida iseloomustavad kuumad suved ning külmad, lumised talved. Bosnia ja Hertsegoviina lõunatipus valitseb vahemereline kliima. Ligi 50 % maast on kaetud metsadega. Mägialal on rohkesti maalilisi järvi, millest suurim on Buško blato (jezero, 55,8 km²) Horvaatia piiri ääres teel Spliti.

Riik

Riik on detsentraliseeritud võimuga ning koosneb kahest föderatiivsest haldusüksusest – Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsioonist (Federacija Bosne i Hercegovine, Федерација Босне и Херцеговине) ning Serblaste Vabariigist (Republika Srpska, Република Српска). Mõlemad föderatiivsed piirkonnad haldavad üheskoos Brčko ringkonda (Brčko distrikt, Брчко дистрикт).

Riik on koduks kolmele etnilisele rühmale, keda nimetatakse Bosnia ja Hertsegoviinale ainulaadselt konstitutsioonilisteks rahvasteks ehk kolmeks rahvaks, keda on mainitud riigi põhiseaduses ning kes seetõttu ei saa olla vähemused ega immigrandid. Kolmest suurima rühma moodustavad bosnialased, suuruselt teise Bosnia serblased ja kolmanda Bosnia horvaadid.

Iseseisvaks riigiks sai Bosnia ja Hertsegoviina 1990. aastatel Jugoslaavia sõja käigus, olles enne seda Jugoslaavia Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi osa. Bosnia ja Hertsegoviina on parlamentaarse demokraatliku riigikorraga riik, mis sai 2010. aasta aprillis NATO liikmekandidaadiks. Euroopa Nõukogu liige on Bosnia ja Hertsegoviina alates 24. aprillist 2002.

Ajalugu

 Pikemalt artiklis Bosnia ja Hertsegoviina ajalugu keskajal

Esimestel sajanditel pKr oli Bosnia Rooma riigi osa Illüüria provintsina. Pärast Rooma riigi langemist pretendeerisid Bosniale Bütsants ja Rooma riigi järglased Läänes. Slaavlased asusid piirkonda elama 7. sajandil. 9. sajandil jagasid Bosnias võimu Serbia ja Horvaatia kuningriik. 11. ja 12. sajandil oli piirkond Ungari kuningriigi võimu all. Keskaegne Bosnia kuningriik sai iseseisvaks umbes aastal 1200. Riigi sõltumatus säilis 1463. aastani, mil piirkonna vallutas Osmani impeerium.

Türgi võimu all pöördusid paljud bosnialased Osmani impeeriumi sisepoliitika tõttu kristlusest islamisse. Enne Osmani impeeriumi vallutusi olid Bosia elanikud valdavalt bogomiilide ja Kreeka-Rooma kiriku usutunnistuse järgijad.

1875. aastal toimus Bosnias osmanitevastane ülestõus, millesse sekkus ka õigeusklike kaitse ettekäändel Venemaa keisririik. San Stefano rahulepinguga tunnistas Osmani impeerium Bosnia ja Hertsegoviina iseseisvust, kuid 1879. aastal toimunud Euroopa suurriikide Berliini kongressil määrati Bosnia tegelikult Austria-Ungari Habsburgide valitsemise alla. Sellal kui Bosnia elanikud nautisid Austria-Ungari alamate hüvesid, taotlesid slaavlased Serbias ja mujal lõunaslaavlaste riigi loomist.

Esimene maailmasõda algas siis, kui Bosnia serbia rahvuslane Gavrilo Princip tappis Sarajevos ertshertsog Franz Ferdinandi. Pärast sõda sai Bosniast lõunaslaavlaste riigi Jugoslaavia osa. Teise maailmasõja ajal kuulus Bosnia Horvaatia riigi koosseisu. Külma sõja ajal moodustati Josip Broz Tito juhtimisel kommunistlik Jugoslaavia liitriik, millesse Bosnia kuulus liiduvabariigina oma keskaegsetes piirides.

Oktoobris 1991 kuulutas Bosnia välja suveräänsuse. Sellele järgnes veebruaris 1992 iseseisvusreferendum. Bosnia serblased reageerisid Serbia toetusel relvastatud vastupanuga, püüdes Bosniat ja Hertsegoviinat etnilisi piire mööda tükeldada ning serblaste alad ühendada (Suur-Serbia). Märtsis 1994 loobusid bosnialased ja horvaadid omavahelisest võitlusest ning leppisid kokku Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsiooni moodustamises. 21. novembril 1995 kirjutasid vaenupooled USA Ohio osariigis Daytonis alla vaherahule, mis lõpetas kolm aastat kestnud kodusõja. Lõplikule leppele kirjutati alla Pariisis 14. detsembril 1995). Daytoni lepe jagab Bosnia ja Hertsegoviina enam-vähem võrdselt Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsiooni ning Serblaste Vabariigi vahel.

Vaata ka

• Bosnia ja Hertsegoviina riigipeade loend
• Bosnia
• Serbia ja horvaadi kirjandus
• Bosnia ja Hertsegoviina Eurovisiooni lauluvõistlusel
• Bosnia ja Hertsegoviina linnade loend
• Bosnia ja Hertsegoviina jalgpalli kõrgliiga
• Bosnia banaat
• Bosnia ejalet
• Bosnia ja Hertsegoviina muusika

Välislingid

 Bosnia ja Hertsegoviina – kasutusnäited, päritolu, sünonüümid ja tõlked Vikisõnastikus

Euroopa maad

Iseseisvad riigid: Albaania | Andorra | Armeenia¹  | Aserbaidžaan¹ | Austria | Belgia | Bosnia ja Hertsegoviina | Bulgaaria | Eesti | Gruusia¹ | Hispaania | Holland | Horvaatia | Iirimaa | Island | Itaalia | Kasahstan² | Kosovo | Kreeka | Küpros¹ | Leedu | Liechtenstein | Luksemburg | Läti | Makedoonia | Malta | Moldova | Monaco | Montenegro | Norra | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Rootsi | Rumeenia | Saksamaa | San Marino | Serbia | Slovakkia | Sloveenia | Soome | Suurbritannia | Šveits | Taani | Tšehhi | Türgi² | Ukraina | Ungari | Valgevene | Vatikan | Venemaa²

 Sõltuvad alad: Ahvenamaa | Akrotiri ja Dhekelia¹ | Gibraltar | Guernsey | Fääri saared | Jan Mayen | Jersey | Man | Svalbard

 Tunnustamata riigid ja okupeeritud alad: Abhaasia¹ | Lõuna-Osseetia¹ | Põhja-Küpros¹ | Transnistria

¹ loodusgeograafiliselt asub Aasias       ² suurem osa territooriumist Aasias

 Aafrika maad | Aasia maad | Austraalia ja Okeaania maad | Ameerika maad | Euroopa maad