Briti impeerium
| Briti impeerium | |||
| 16. sajandi lõpp–20. sajandi II pool | |||
|
|||
 |
|||
| Valitsusvorm | absoluutne monarhia | ||
| Pealinn | London | ||
| Pindala | 33,7 miljonit ruutkilomeetrit | ||
| Rahvaarv | 458 miljonit (1922) | ||
| Riigikeeled | inglise keel | ||
Briti impeerium oli Suurbritannia poolt hallatav suurriik, mille koosseisu kuulusid dominioonid, kolooniad, protektoraadid, Rahvasteliidu mandaadid ja muud sõltuvad territooriumid.
Sisukord
Impeeriumi kujunemine[muuda | redigeeri lähteteksti]
Impeeriumi tekkeperioodiks kujunes 16. sajandi lõpp ja 17. sajandi algus, mil Inglismaa rajas ülemere kolooniad ja kaubasadamad. Briti impeerium oli oma kõrgajal suurim impeerium maailmas. 1922. aastal elas suurriigi territooriumil 458 miljonit inimest (neljandik maailma elanikkonnast) [1] ja selle kogupindala oli suurem kui 33,7 miljonit ruutkilomeetrit (peaaegu 25% Maa maismaa pindalast)[2].
Suurte maadeavastuste perioodil, 15. ja 16. sajandil, avastasid Portugal ja Hispaania laialdasi territooriume väljaspool Euroopat ning lõid suured ülemere impeeriumid. Nende riikide edu kannustas ka Inglismaad, Prantsusmaad ja Hollandit oma kolooniate rajamisele Ameerikas ja Aasias.[3]
17. ja 18. sajand[muuda | redigeeri lähteteksti]
17. ja 18. sajandil toimunud mitmed Hollandi ja Prantsusmaa vahelised sõjad nõrgestasid neid niivõrd, et Inglismaa (alates 1707. a Suurbritannia) sai domineerivaks koloniaaljõuks Põhja-Ameerikas ja Indias.
Pärast kolmeteistkümne koloonia kaotamist Ameerika iseseisvussõja järel 1783. aastal pööras Suurbritannia oma tähelepanu Aafrikale, Aasiale ja Vaiksele ookeanile.
19. sajand[muuda | redigeeri lähteteksti]
19. sajandi alguses järgnenud Napoleoni Prantsusmaa lüüasaamise järel sai Suurbritanniast peaaegu konkurentsitu suurjõud ning ta asutas uusi kolooniad üle kogu maailma. Osad eurooplastega asustatud kolooniad said laialdasemaid autonoomseid õigusi ning mõnest moodustati dominioonid.
Saksamaa ja Ameerika Ühendriikide esiletõusuga kaotas Briti impeerium 19. sajandi lõpuks oma juhtiva koha maailma majanduses.
20. sajand[muuda | redigeeri lähteteksti]
20. sajandi alguse sõjalised ja majanduslikud pinged Suurbritannia ja Saksamaa vahel olid peamisteks põhjusteks I maailmasõja puhkemisel. Sõda kurnas tugevalt Briti impeeriumi ning kuigi selle mõõtmed saavutasid oma suurima ulatuse vahetult pärast sõda, polnud impeerium enam kõikvõimas industriaalne ja sõjaline jõud. Rahvasteliitu kuulusid iseseisvate riikidena Austraalia, Iiri Vaba Riik, India, Kanada, Lõuna-Aafrika Liit ja Uus-Meremaa.
II maailmasõja ajal okupeeris Jaapan Suurbritannia Kagu-Aasia kolooniad, mis kahjustas impeeriumi prestiiži ja kiirendas selle langust, vaatamata liitlaste võidule sõja lõpus. India – kõige väärtuslikum ja rahvarohkem impeeriumi koloonia – saavutas iseseisvuse kaks aastat pärast sõja lõppu.
II maailmasõja lõpu järel sai alguse ulatuslik Euroopa riikide dekoloniseerumine ning enamik Briti impeeriumi kolooniaid (India jne) iseseisvus. Protsess lõppes Hongkongi üleandmisega Hiina Rahvavabariigile 1997. aastal.
Impeeriumi jäänukina on 14 ülemere territooriumi on jäänud Suurbritannia poolt hallatavaks. Paljud iseseisvunud kolooniad kuuluvad tänapäeval Rahvaste Ühendusse. Nendest 16 riiki tunnistavad Inglismaa kuningannat oma riigipeana.
Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]
Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]
- ↑ Maddison 2001, pp. 98, 242.
- ↑ Ferguson 2004, p. 15.
- ↑ Ferguson 2004, p. 2.
Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]
- Maddison, Angus (2001). The World Economy: A Millennial Perspective. Organisation for Economic Co-operation and Development. ISBN 92-64-18654-9.
- Ferguson, Niall (2004). Colossus: The Price of America's Empire. Penguin. ISBN 1-59420-013-0.
- Ferguson, Niall (2004). Empire. Basic Books. ISBN 0-465-02329-0.
