Seišellid

Seišelli Vabariik inglise Republic of Seychelles prantsuse République des Seychelles seišellikreooli Repiblik Sesel
Seišellide lipp Seišellide vapp
Riigihümn	Koste Seselwa
Pealinn	Victoria
Pindala	455 km²
Riigikeel(ed)	inglise, prantsuse ja seišellikreooli
Rahvaarv	90 945 (2010)
Rahvastikutihedus	199,9 in/km²
President	James Michel
Iseseisvus	29. juuni 1976
Rahaühik	ruupia (SCR)
Ajavöönd	maailmaaeg +4
Tippdomeen	.sc
ROK-i kood	SEY
Telefonikood	248

Seišellid on saareriik India ookeanis Madagaskarist põhja ja kirde pool. Hõlmab umbes 115 saart (riigi põhiseaduses on loetletud 155 saart), millest 33 on asustatud. Suurim saar on Mahé, millel elab ligi 80% rahvastikust. Naabermaad on läänes Kenya ja Tansaania ning Sansibar, edelas Komoorid ja Mayotte, lõunas Madagaskar ja Réunion, kagus Mauritius ning kirdes Maldiivid.

Loodus

Seišellid koosnevad kahest suurest saarterühmast. Kirdeosas asub saarterühm Inner Islands, millest suurema osa moodustavad Graniidisaared, ning edela- ja keskosa hõlmavad Korallisaared ehk Outer Islands. Rannajoon on 491 km pikkune.

Inner Islandsi saarterühmas on kokku 42 saart, neist kaks on korallsaared, ülejäänud graniitsaared. Suuremad saared on Mahé (155 km²), Praslin (38,8 km²), Silhouette (20,7 km²), La Digue (10 km²), Félicité. Graniidisaared on tekkelt väga vanad ning asuvad suhteliselt lähestikku. Pinnas on neil viljakam ja elustik liigirohkem kui Korallisaartel.

Korallisaared (Lõuna korallisaared, Amirandid, Aldabra saared, Alphonse'i saared ja Farquhari saared) paiknevad üksteisest kaugel ning on madalad (4…8 meetrit), neil domineerivad lubjakivi ja õhukesed kuivad mullad.

Amirantide hulka kuulub 26 korallsaart, Farquhari saari on 13 ja Aldabra saari 67.

Seišellide kõrgeim tipp on Seychellois (905 meetrit) Mahé saarel.

Kliima

Kliima on troopiline. Keskmine temperatuur on 26–28 °C, sademeid keskmiselt 2400, mägedes kuni 4000 mm aastas. Vihmaperiood kestab detsembrist märtsini. Maist oktoobrini on kuivaperiood. Kontrastid aastaaegade vahel on väikesed.

Taimestik

Aastal 2000 katsid metsad 67% riigi territooriumist, peamiselt suuremate saarte siseosas. Saartel leidub palju endeemseid taime- ja loomaliike.

Graniidisaartel kasvab umbes 75 endeemset taimeliiki ning Aldabra saartel lisaks umbes 25 liiki.

Levinud on mitmesugused palmid, pandanid, sõnajalgpuud, orhideed, viigipuud. Mahé saarel kasvab muu hulgas väljasuremisohus meduuspuu ja kohalik lihasööjataim.

UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvad Aldabra atoll ja Praslini saarel asuv palmimetsareservaat Vallée de Mai.

Loomastik

Saartel leidub kuus liiki imetajaid; kõik on käsitiivalised, neist neli liiki on ohustatud.

Linnuliike on 239, sealhulgas 16 ohustatud liiki (teiste hulgas seišelli tuuletallaja, sultantait ja seišelli päll). Lindude hulgas on veel seišelli sinituvi, malagassi turteltuvi, seišelli kaeluspapagoi, mitmesugused värvulised, tiirud ja fregattlinnud.

Roomajaid on saartel 38 ja kahepaikseid 12 liiki. Tuntud on hiidkilpkonnad.

Rahvastik

Seišellid on rahvaarvult Aafrika kõige väiksem riik. Saarel puuduvad põliselanikud, rahvastik on pärit peamiselt Aafrikast, Aasiast ja Euroopast. Peaaegu kogu rahvastik elab Graniidisaarte kuuel suuremal saarel.

Kõneldakse inglise, prantsuse ja seišelli (prantsuse kreooli) keelt.

92% täiskasvanutest on kirjaoskajad.

87% rahvastikust on katoliiklased.

Riik

Seišellide põhiseadus kehtib alates aastast 1993. Põhiseaduse vastuvõtmise päev (18. juuni) on Seišellide rahvuspüha.

Seišellid on presidentaalne vabariik. Riigipea on viieks aastaks valitud president, kes on ühtlasi ka valitsusjuht. Presidendi nimetatud valitsus peab saama heakskiidu parlamendilt.

Seišellide parlament on ühekojaline 34-kohaline Rahvuskogu (National Assembly, Assemblée nationale), mis valitakse viieks aastaks. 25 parlamendiliiget valitakse ühemandaadilistest ringkondadest ja 9 liiget proportsionaalselt vastavalt parteide saadud häältele. Valimisõiguse saavad kodanikud 17-aastaselt.

Suuremad parteid on endine ainupartei ja praegune võimulolev vasakpoolne Seišellide Progressiivne Rahvarinne ning liberaalne Seišellide Rahvuspartei.

Eelmised presidendivalimised toimusid 2006. ja parlamendivalimised 2007. aastal.

Seišellid kuuluvad Rahvaste Ühendusse.

Haldusjaotus

Seišellid on jagatud 25 ringkonnaks. Mahé saarel on 22 ringkonda, neist 8 pealinna Victoria linnastus. Kaks ringkonda on Praslini ja üks La Digue'i saarel ja selle lähisaartel. Ülejäänud saared ei kuulu ühtegi ringkonda.

Mahé

• Victoria
  • Bel Air
  • La Rivière Anglaise
  • Les Mamelles
  • Mont Buxton
  • Mont Fleuri
  • Plaisance
  • Roche Caiman
  • Saint Louis
• Maaringkonnad
  • Anse aux Pins
  • Anse Boileau
  • Anse Étoile
  • Au Cap
  • Anse Royale
  • Baie Lazare
  • Beau Vallon
  • Bel Ombre
  • Cascade
  • Glacis
  • Grand'Anse
  • Pointe La Rue
  • Port Glaud
  • Takamaka

Praslin

• Baie Sainte Anne
• Grand'Anse

La Digue

• La Digue

Majandus

Seišellid on maailma väikseim riik, millel on oma raha (Seišelli ruupia).

Tähtsamad majandusharud on turism ja kalapüük, ka pangandus. Aastal 2008 tootsid teenused hinnanguliselt ligi 70% sisemajanduse kogutoodangust; tööstuse osakaal oli umbes 28 ja põllumajanduse osakaal ligi 2%. Turismi alal töötab umbes 30% tööjõust. Tööstusharudest on olulisemad toiduainetetööstus, laevaehitus ja mööblitööstus. Lisaks maitsetaimedele kasvatatakse muu hulgas bataati ja banaani; loomadest kasvatatakse eelkõige kodulinde.

Eksporditakse muu hulgas kala, kaneeli, vanilli, nelki, teed ja koprat. Peamised ekspordipartnerid on Suurbritannia, Prantsusmaa ja Mauritius.

Imporditakse peamiselt masinaid ning kütuseid. Peamised impordipartnerid on Saudi Araabia, Saksamaa ja Prantsusmaa.

Maanteid on 458 km. Seišellidel on vasakpoolne liiklus.

Saartel on 15 lennujaama. Seišellide rahvusvaheline lennujaam asub pealinna Victoria lähedal.

Ajalugu

Portugallaste tehtud kaartidel on Seišelle kujutatud 1505. aastal, kuid araablased tundsid saari juba varem. 1502. aastal külastas saari Vasco da Gama. Saared olid mereröövlite valduses 18. sajandini, mil briti ja prantsuse väed nad sealt minema ajasid. 1756 võtsid prantslased saared enda valdusse. Napoleoni sõdade ajal vallutasid saared britid. 1903 sai Seišellidest Suurbritannia kroonikoloonia.

Kultuur

Üks tuntumaid Seišellide kirjanikke oli Antoine Abel, kes kirjutas prantsuse ja seišellikreooli keeles.

Vaata ka

• Seišellide riigipeade loend
• Seišellikreooli kirjandus

Välislingid

 Seišellid – kasutusnäited, päritolu, sünonüümid ja tõlked Vikisõnastikus

 Seišellid – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis

Rahvaste Ühenduse maad

Antigua ja Barbuda · Austraalia · Bahama · Bangladesh · Barbados · Belize · Botswana · Brunei · Dominica · Fidži · Ghana · Grenada · Guyana · India · Jamaica · Kamerun · Kanada · Keenia · Kiribati · Küpros · Lesotho · Lõuna-Aafrika Vabariik · Malaisia · Malawi · Maldiivid · Malta · Mauritius · Mosambiik · Namiibia · Nauru · Nigeeria · Pakistan · Paapua Uus-Guinea · Rwanda · Saalomoni Saared · Saint Kitts ja Nevis · Saint Lucia · Saint Vincent ja Grenadiinid · Sambia · Samoa · Seišellid · Sierra Leone · Singapur · Sri Lanka · Suurbritannia · Svaasimaa · Tansaania · Tonga · Trinidad ja Tobago · Tuvalu · Uganda · Uus-Meremaa · Vanuatu

Aafrika maad

Iseseisvad riigid: Alžeeria | Angola | Benin | Botswana | Burkina Faso | Burundi | Djibouti | Egiptus | Ekvatoriaal-Guinea | Elevandiluurannik | Eritrea | Etioopia | Gabon | Gambia | Ghana | Guinea | Guinea-Bissau | Kamerun | Keenia | Kesk-Aafrika Vabariik | Komoorid | Kongo Vabariik | Kongo Demokraatlik Vabariik | Lesotho | Libeeria | Liibüa | Lõuna-Aafrika Vabariik | Lõuna-Sudaan | Madagaskar | Malawi | Mali | Maroko | Mauritaania | Mauritius | Mosambiik | Namiibia | Niger | Nigeeria | Roheneemesaared | Rwanda | Sambia | São Tomé ja Príncipe | Senegal | Seišellid | Sierra Leone | Somaalia | Sudaan | Svaasimaa | Zimbabwe | Tansaania | Togo | Tšaad | Tuneesia | Uganda

 Sõltuvad alad: Briti India ookeani ala | Ceuta | Chafarinase saared | Kanaari saared | Madeira | Mayotte | Melilla | Peñón de Alhucemas | Peñón de Vélez de la Gomera | Réunion | Saint Helena

 Tunnustamata riigid ja okupeeritud alad: Edela-Somaalia | Jubaland | Lääne-Sahara | Puntland | Somaalimaa

 Aafrika maad | Aasia maad | Austraalia ja Okeaania maad | Ameerika maad | Euroopa maad