Saudan Arabii
Flag |
Valdkundznam |
Pälidn | Rijad |
Eläjiden lugu (2013) | 29 994 272[1][2] ristitud |
Pind | 2 149 690[3] km² |
Kel' | araban |
Valdkundan pämez' | Salman ibn Abdul Aziz |
Päministr | hän-žo |
Religii | islam |
Valüt | saudan rial (SR) (SAR) |
Internet-domen | .sa, السعودية. |
Telefonkod | +966 |
Aigvö | UTC+3 |
Saudan Arabii, täuz' oficialine nimituz — Saudan Arabijan Kunigahuz (arab. المملكة العربية السعودية, vepsän transkripcii: al' Mamläkatu al' Arabijatu as Saudijatu), om surembaine valdkund Arabijan pol'sarel. Se sijadase Suvipäivlaskmpol'žen Azijan territorijal. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Rijad.
Saudan Arabii om araban kahtenz' valdkund ičeze ristitišton lugun mödhe (Alžiran jäl'ghe).
Südäiolend
Istorii[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]
Vl 1932 sügüz'kun 23. päiväl nügüd'aigaižen valdkundan aluz oli pandud.
Saudan Arabijan päkäskuz om valdkundan konstitucijaks[4]. Se om vahvištadud kunigahal da publikoitud vl 1992 vilukun 31. päiväl.
Geografijan andmused[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]
Saudan Arabii röunatab Iordanijanke (röunan piduz — 731 km), Irananke (811 km) da Kuveitanke (221 km) pohjoižes, Kataranke (87 km) da Araban Ühtenzoittud Emiratoidenke (457 km) päivnouzmas, Omananke suvipäivnouzmas (658 km) da Jemenanke suves (1307 km). Ühthine röunoiden piduz om 4272 km. Saudan Arabijan randad lainištab Persijan laht pohjoižpäivnouzmas da Rusked meri päivlaskmas. Ühthine randanpird — 2640 km.
Mäged oma man päivlaskmal, letkesižed rahvahatomad mad oma valdkundan päivnouzmpolel. Kaikiš korktemb čokkoim om Džabal' Savd-mägi (3133 m). Kaikiš madalamb om valdmeren tazopind. Surid kaikenaigaižid jogid ei ole, no om äi ojandehid. Mecoid ei ole olmas. Maižandusele sättujan territorijan pind om 1,8%.
Londuseližed pävarad oma kivivoi, londuseline gaz, raudkivend, vas'k, kuld.
Politine sistem[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]
Ohjandusen form om unitarine islamine absolütine monarhii. Valdkundan pämez' om kunigaz. Kaik koume tobmuden sarakod alištudas hänele. Kunigaz paneb kaikid niiden ülembaižiden organoiden ühtnijoid radnikusele. Nügüdläine kunigaz om Salman ibn Abdul Aziz vs 2015 vilukun 23. päiväspäi, hän-žo om päministraks. Radonoigendai tobmuz om Ministriden Nevondkund (ministrišt) sen ezimehenke. Kaik ministrad oma kunigahan heimolaižed. Vaiše kunigahale sab vahvištada valdkundan käskusid i vaiše islaman šariatan da Koranan ramuziš.
Käskusenandai tobmuz om Konsul'tativine Suim (arab. Medžlis aš Šura) (parlamentan sijas) 150 ühtnijanke (kaikid heid kunigaz paneb radsijihe 4 vodeks, vspäi 2011 voib naižid-ki).
Käskuzkundaline tobmuz om religiozižiden käskuzkundoiden sistem šariatanke oiktusiden aluseks. Sen pä om Ülembaine käskuzkundaline nevondkund (12 ristitud).
Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]
Kacu kirjutuz: Saudan Arabijan administrativiž-territorialine jagand.
Administrativiž-territorialižikš Saudan Arabii alajagase 13 agjaha (vai provincijha, arab. mintakah).
Eläjad[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]
Saudan Arabijas elädas arabalaižed (saudalaižed).
Saudan Arabijan lidnad-millionerad (2013[5]): Rijad (pälidn), Džidd, Mekk, Medin, Dammam, Taif.
Ižanduz[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]
Saudan Arabii tegeb kivivoin üks' kaikiš suriš eksportoišpäi mail'mas. Kivivoi da sen produktad ottas ühesa kümnendest valdkundan eksportad. Vl 2012 AÜV, Kitai, Japonii, Suvikorei da Indii oliba pätorguindühtnijoikš (60% eksportad da pol'importad).
Homaičendad[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]
- ↑ Kingdom of Saudi Arabia – Central Department of Statistics & Information: 2013. — Cdsi.gov.sa. (angl.)
- ↑ Sidä kesked läz 5,6 mln. verazmaižid radnikoid.
- ↑ Saudan Arabijan pind. — Mail'man faktoiden kirj (Cia.gov). (angl.)
- ↑ Saudan Arabijan päkäskusen tekst Vikiaitas. (angl.)
- ↑ Facts About Kingdom. — Central Department of Statistics and Informations (Cdsi.gov.sa). (angl.)
Irdkosketused[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]
- Saudan Arabijan ohjastusen oficialine sait. (arab.)
- Saudan Arabijan ohjastusen informacine portal. (angl.)
- Saudan Arabijan Konsul'tativižen Suiman oficialine sait. (arab.) (angl.)
Azijan valdkundad | ||
Afganistan | Araban Ühtenzoittud Emiratad (AÜE) | Armenii | Azerbaidžan1 | Bahrein | Bangladeš | Brunei | Butan | Egipt2 | Filippinad | Gruzii1 | Indii | Indonezii3 | Iordanii | Irak | Iran | Izrail' | Japonii | Jemen2 | Kambodž | Kazahstan1 | Katar | Kipr1 | Kirgizstan | Kitai | Korejan Rahvahaliž-Demokratine Tazovaldkund | Korejan Tazovaldkund | Kuveit | Laos | Livan | Malaizii | Mal'divan Sared | Mjanmar | Mongolii | Nepal | Oman | Pakistan | Päivnouzmaine Timor | Saudan Arabii | Singapur | Sirii | Šrilank | Tadžikistan | Tailand | Turkanma1 | Turkmenistan | Uzbekistan | Venäma1 | Vjetnam | ||
1 Om Evropas mugažo. 2 Om Afrikas mugažo. 3 Om Valdmerimaiš mugažo. |