Luksemburg

See artikkel räägib praegusest riigist; Saksa-Rooma riigi osariigi kohta vaata artikleid Luksemburgi krahvkond ja Luksemburgi hertsogkond

---

Luksemburgi Suurhertsogiriik prantsuse Grand-Duché de Luxembourg saksa Großherzogtum Luxemburg letseburgi Groussherzogdem Lëtzebuerg
Luksemburgi lipp Luksemburgi vapp
Riigihümn	Ons Hémécht
Pealinn	Luxembourg
Pindala	2586 km²
Riigikeel(ed)	prantsuse, saksa ja letseburgi
Rahvaarv	502 200 (2010)
Rahvastikutihedus	194,2 in/km²
Suurhertsog	Henri
Peaminister	Xavier Bettel
Iseseisvus	1839
SKT elaniku kohta	84 700 USA dollarit (2011)
Rahaühik	euro (EUR)
Usund	katoliiklus
Ajavöönd	Kesk-Euroopa aeg
Tippdomeen	.lu
Telefonikood	352

Luksemburg on merepiirita väikeriik Kesk-Euroopas. Teda ümbritsevad Prantsusmaa, Belgia ja Saksamaa.

Riik

Haldusjaotus

Luksemburg on jaotatud 105 vallaks. Vallad jagunevad 12 kantonisse, millel puudub halduslik funktsioon. 2015. aastani oli riigi haldusjaotus kolmetasandiline: lisaks vallatasandile kuulusid 12 kantonit kolme ringkonna koosseisu.

Kantonid jagunesid järgmistesse ringkondadesse:

Diekirchi ringkond Clervaux' kanton (2) Diekirchi kanton (3) Redange'i kanton (9) Viandeni kanton (11) Wiltzi kanton (12) Grevenmacheri ringkond Echternachi kanton (4) Grevenmacheri kanton (6) Remichi kanton (10) Luxembourgi ringkond Capelleni kanton (1) Esch-sur-Alzette'i kanton (5) Luxembourgi kanton (7) Merschi kanton (8)

Rahvastik

Luksemburgi etiniline koosseis (2000):

• luksemburglased 63,1%
• portugallased 13,3%
• prantslased 4,5%
• itaallased 4,3%
• sakslased 2,3%
• teised EL-i rahvused 7,3%
• muud 5,2%.

Suuremad linnad

Luxembourg

Jrk	Linn	Kanton	Elanike arv (2005)
1	Luxembourg	Luxembourg	76 420
2	Esch-sur-Alzette	Esch-sur-Alzette	28 000
3	Differdange	Esch-sur-Alzette	19 005
4	Dudelange	Esch-sur-Alzette	17 618
5	Ettelbruck	Diekirch	7364

Majandus

Luksemburg liitus eurotsooniga 1999. aastal ja euro võeti kasutusele 2002. aastal.

Luksemburgis on Liechtensteini ja Katari järel maailma kõrgeim SKP elaniku kohta.

2011. aastal oli töötus 6%.

SKT ja tööjõu jaotumine sektoritesse

Sektor	SKT (2007)	Tööjõud (2006)
Põllumajandus	0,4%	2,2%
Tööstus	13,6%	17,2%
Teenindus	86%	80,6%

Väliskaubandus

Luksemburgi suurimad ekspordiartiklid on masinad ja seadmed, terastooted, kemikaalid, kummitooted ja klaas. Tähtsaimad ekspordipartnerid olid 2010. aastal Saksamaa (22,3%), Prantsusmaa (15,5%), Belgia (12,1%), Suurbritannia (9,2%), Itaalia (7,2%) ja Holland (4,1%).

Luksemburgi suurimad impordiartiklid on mineraalid, metall, toiduained ja kvaliteetsed tarbekaubad. Tähtsaimad impordipartnerid olid 2010. aastal Belgia (31,4%), Saksamaa (25,1%), Prantsusmaa (11,6%), Hiina (9,2%) ja Holland (5,2%).

Vaata ka

• Luksemburgi jalgpallikoondis
• Luksemburgi linnade loend
• Luksemburg Eurovisiooni lauluvõistlusel
• Luksemburgi veinid

Välislingid

 Luksemburg – kasutusnäited, päritolu, sünonüümid ja tõlked Vikisõnastikus

 Luksemburg – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis

Euroopa Liidu riigid

Austria | Belgia | Bulgaaria | Eesti | Hispaania | Holland | Horvaatia | Iirimaa | Itaalia | Kreeka | Küpros | Leedu | Luksemburg | Läti | Malta | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Rootsi | Rumeenia | Saksamaa | Slovakkia | Sloveenia | Soome | Suurbritannia | Taani | Tšehhi | Ungari

Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni riigid

Albaania | Ameerika Ühendriigid | Belgia | Bulgaaria | Eesti | Hispaania | Holland | Horvaatia | Island | Itaalia | Kanada | Kreeka | Leedu | Luksemburg | Läti | Norra | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Rumeenia | Saksamaa | Slovakkia | Sloveenia | Suurbritannia | Taani | Tšehhi | Türgi | Ungari

Euroopa maad

Iseseisvad riigid: Albaania | Andorra | Armeenia¹  | Aserbaidžaan¹ | Austria | Belgia | Bosnia ja Hertsegoviina | Bulgaaria | Eesti | Gruusia¹ | Hispaania | Holland | Horvaatia | Iirimaa | Island | Itaalia | Kasahstan² | Kosovo | Kreeka | Küpros¹ | Leedu | Liechtenstein | Luksemburg | Läti | Makedoonia | Malta | Moldova | Monaco | Montenegro | Norra | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Rootsi | Rumeenia | Saksamaa | San Marino | Serbia | Slovakkia | Sloveenia | Soome | Suurbritannia | Šveits | Taani | Tšehhi | Türgi² | Ukraina | Ungari | Valgevene | Vatikan | Venemaa²

 Sõltuvad alad: Ahvenamaa | Akrotiri ja Dhekelia¹ | Gibraltar | Guernsey | Fääri saared | Jan Mayen | Jersey | Man | Svalbard

 Tunnustamata riigid ja okupeeritud alad: Abhaasia¹ | Lõuna-Osseetia¹ | Põhja-Küpros¹ | Transnistria

¹ loodusgeograafiliselt asub Aasias       ² suurem osa territooriumist Aasias

 Aafrika maad | Aasia maad | Austraalia ja Okeaania maad | Ameerika maad | Euroopa maad

0v · a · r0 Saksa Liidu liikmed (1815–1866)