1931

12. mai – Riigikogu võttis vastu pedagoogiumide seaduse: senise viie õpetajate seminari asemel jäetakse alles kaks^[2].
28. mai – Riias toimus Eesti-Läti jalgpallimaavõistlus, mille Eesti võitis 1:0^[1].

6. juuni – Tallinnas avati mälestussammas 1905. aasta Uue turu veretöö ohvrite mälestamiseks^[2].
6. juuni – Tallinnas toimus Tallinna Spordi jalgpallimeeskonna ja Berliini Preusseni vahel matš, mille Tallinn võitis 3:0^[1].
9. juuni – valitsus kinnitas sihtasutuse Eesti Kultuurfilm põhikirja.
9. juuni – Tallinnas toimus Eesti-Leedu maavõistlus jalgpallis, mille Eesti võitis 4:1. See oli ühtlasi Eesti 50. maavõistlus ja pärast seda matši kinkis riigivanem Konstantin Päts oma lemmikmängijale Leonhard Kassile portsigari^[1].
14. juuni – Tallinnas toimusid kergejõustikuvõistlused, kus kaasa tegi Soome kergejõustiku paremik^[1].
17. juuni – Helsingis toimus Eesti-Soome maavõistlus jalgpallis, mille Eesti kaotas 1:3^[1].
21. juuni – toimus esimene üle-Eestiline klassiturniir males, mis sai Eesti meistrivõistluste eelturniiriks. Klassiturniiri võitis Gunnar Friedemann^[1].
22. juuni – Eestis toimus esimene mootorrataste tähesõit (505 km), mille finiš oli Narva-Jõesuus. Tähesõidust võttis osa 72 ekipaaži (sh 17 sõitjat Soomest) ja võistluse võitis Elmar Prüüs^[1].
29. juuni – Vilniuses toimus Eesti-Poola-Läti kolmikmaavõistlus kergejõustikus, kus Eesti jäi viimaseks^[1].
Juunis hakkas tööle Eesti Kiviõli uus õlivabrik^[2]

10. juuli – loodi Põllutöökoda^[2].
19. juuli – riigivanem Konstantin Päts sõitis eravisiidile Soome.
25. juuli – üle Tallinna lendab taas (varem 24. september 1930) polaarekspeditsioonile suunduv Saksa õhulaev "Graf Zeppelin"^[2].
26. juuli – avati Lohusuu lahingu mälestussammas.
27. juuli – kell 17.00 süütas välk Oleviste kiriku tornikiivri. Kustutustööd lõppesid järgmisel päeval.

23. september – Felix Moor tegi raadioreportaaži Oleviste kiriku torni tipust, kus tehti 27. juulil pikselöögist puhkenud põlengu järgset remonti.

31. oktoober – liiklust alustati 88 km pikkusel laiarööpmelisel Tartu-Petseri raudteeliinil^[2].
Oktoobris hakkas ilmuma Eesti Entsüklopeedia

1. detsember – liiklust alustati 96 km pikkusel kitsarööpmelisel Rapla-Virtsu raudteel^[2].
13. detsember – algasid Põllutöökoja valimised.
Detsembris hakkas ilmuma Eesti Kirjanduse Seltsi väljaantav populaarteaduslik raamatusari "Elav Teadus"^[2].

Sündinud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pikemalt artiklis Sündinud 1931

11. jaanuar – Sulev Nõmmik, eesti näitleja
16. jaanuar – Johannes Rau, saksa poliitik
1. veebruar – Boriss Jeltsin, vene poliitik
2. märts – Mihhail Gorbatšov, Nõukogude Liidu poliitik ja viimane riigipea
11. märts – Leo Laks, eesti ajaloolane ja tõlkija
28. märts – Vaino Väljas, eesti poliitik ja diplomaat
1. aprill – Ita Ever, eesti näitleja
5. juuni – Helgi Vihma, eesti keeleteadlane
23. juuni – Ola Ullsten, rootsi poliitik
26. juuni – Arvo Ots, eesti energeetikateadlane
27. juuni – Martinus Veltman, hollandi füüsik, Nobeli füüsikaauhinna laureaat
17. juuli – Caroline Graham, inglise näitekirjanik, stsenarist ja kirjanik
7. september – Enno Hallek, väliseesti maalikunstnik
8. oktoober – Julian Semjonov, vene kirjanik, stsenarist ja ajakirjanik
19. oktoober – John le Carré, inglise kirjanik
5. november – Charles Taylor, Kanada filosoof
21. november – Arno Annus, eesti tehnikateadlane
14. detsember – Vladimir-Georg Karassev-Orgusaar, Eesti filmilavastaja ja publitsist

Pikemalt artiklis Surnud 1931

↑ ^1,00 ^1,01 ^1,02 ^1,03 ^1,04 ^1,05 ^1,06 ^1,07 ^1,08 ^1,09 ^1,10 ^1,11 ^1,12 ^1,13 ^1,14 ^1,15 ^1,16 ^1,17 ^1,18 ^1,19 ^1,20 ^1,21 ^1,22 ^1,23 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
↑ ^2,00 ^2,01 ^2,02 ^2,03 ^2,04 ^2,05 ^2,06 ^2,07 ^2,08 ^2,09 ^2,10 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 224–225