Sjerra Leone
Flag |
Valdkundznam |
| Pälidn | Fritaun |
| Eläjiden lugu (2014) | 5,743,725[1] ristitud |
| Pind | 71,740 km² |
 |
|
| Kel' | anglijan |
| Valdkundan pämez' | Ernest Bai Koroma |
| Päministr | eile olmas |
| Religii | islam, paganuz, hristanuskond |
| Valüt | Sjerra Leonen leone (SLL) |
| Internet-domen | .sl |
| Telefonkod | +232 |
| Aigvö | UTC+0 |
Sjerra Leone, täuz' oficialine nimituz — Sjerra Leonen Tazovaldkund (angl. Republic of Sierra Leone), om valdkund Päivlaskmaižes Afrikas, Atlantižen valdmeren randal. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Fritaun.
Südäiolend
Istorii[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]
Vl 1961 sulakun 27. päivän Sjerra Leone tedištoiti ičeze ripmatomudes Sures Britanijaspäi.
Vozil 1967-1968 sodakukerdusiden pord oli valdkundas. Vozil 1991-2002 rahvahanikoiden soda oli (läz 75 tuh. rist. oli riktud).
Jäl'gmaine Konstitucii[2] üdessünduti äjiden partijoiden sistemad. Se oli hüvitadud parlamental, sid' tuli väghe vl 1991 redukun 1. päivän.
Geografijan andmused[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]
Sjerra Leone om mavaldkundröunoiš Gvinejanke pohjoižes da päivnouzmas (röunan piduz — 652 km), Liberijanke suvipäivnouzmas (306 km). Ühthine röunoiden piduz — 958 km. Valdmererandanpird om 402 km suvipäivlaskmas da päivlaskmas.
Mererandaline tazangišt vajehtab 600-metraižhe mägištho man südäimehe. Sen kaikiš korktemb čokkoim om Bintimani (Loma Mans), 1948 m valdmeren pindan päl. Päjoged oma Sur' Skarsies (Kolente), Pen' Skarsies (Kab), Rokel, Džong, Mabole, Sev, Moa da Makon.
Klimat om subekvatorialine, räk da luja neps. Vihmsezonan aigan (semendku-reduku) paneb sadegid 4000-4500 mm mererandpolel da 2000-2500 mm man südäimes. Kuiv sezon vedase kül'mkuspäi sulakuhusai, sen aigan kuiv harmatan-tullei puhub Saharaspäi da tob räkäd. Valdmererandal kesklämuz om +24...+27°C, man südäimes +20...+23°C.
Londuseližed päresursad — almazad, boksitad, titankivend; toižed — cirkonii, kala.
Politine sistem[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]
Ohjandusen form om unitarine konstitucine prezidentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan pämez' om prezident, hän-žo armijan päkäsknik da ohjastusen pämez'. Prezident paneb varaprezidentad da ohjastusen ministrid radsijha (ministrid — parlamentan nevondan mödhe). Kaik rahvaz valičeb prezidentad 5 vodeks, kahtenden strokun om voimuz. Ku kandidat otab penemb mi 55%, toine valičemižtur tegese.
Parlament om üks'kodine, Ezitajiden Kodi (angl.: House of Representatives), 124 ühtnijanke: kaik rahvaz valičeb 112 heišpäi, völ 12 ühtnijoid ümbrikod (päiči kahtid pälidnaižid) pandas radsijha. Valdatusiden strok om 5 vot ezmäižen ištundaspäi.
Prezidentan da parlamentan päjärgvaličendad oliba vl 2012 kül'mkun 17. päivän. Ernest Bai Koroma om nügüdläine prezident, sai 58,7 % (se om hänel kahtenz' strok).
Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]
Kacu kirjutuz: Sjerra Leonen administrativiž-territorialine jagand.
Valdkund alajagase 3 agjaha da 1 pälidnaižhe territorijha. Kaik ned alajagase 14 ümbrikho (angl.: district), edemba — 149 veikundha (angl.: chiefdom).
Eläjad[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]
Sjerra Leones elädas sjerraleonelaižed. Kaik om 15 igähišt rahvahad.
Sjerra Leonen toižed sured lidnad (enamba 100 tuh. ristitud, 2010, surembaspäi penembha): Bo, Kenem, Makeni.
Ižanduz[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]
Vl 2012 Sjerra Leonen päeksport oli almazad (29%), alüminii (14%), kakao (12%), meriastjad kaluištonke (10%), titan (8%); toine eksport — cirkonii, kofe, kala, avtorenghad.
Homaičendad[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]
- ↑ Vl 2014 heinkun Sjerra Leonen ristitišton endustuz. — Mail'man faktoiden kirj (Cia.gov). (angl.)
- ↑ Sjerra Leonen Tazovaldkundan Konstitucii 1991. — Sierra-leone.org. (angl.)
Irdkosketused[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]
- Sjerra Leonen prezidentan oficialine sait. (angl.)
- Sjerra Leonen Tazovaldkundan parlamentan oficialine sait. (angl.)
| Afrikan valdkundad | ||
 |
||
|
1 Om Azijas mugažo. |
