Põldlõoke

Allikas: Vikipeedia
Põldlõoke
Alauda arvensis 2.jpg
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Linnud Aves
Selts: Värvulised Passeriformes
Sugukond: Lõolased Alaudidae
Perekond: Lõoke Alauda
Liik: Põldlõoke
Ladinakeelne nimetus
Alauda arvensis
L. 1758
Alauda arvensis

Põldlõoke (Alauda arvensis) on linnuliik värvuliste seltsist lõolaste sugukonnast. Kui elate põllu- või karjamaa serval, võib põldlõoke teha lennutiire ka teie aia kohal. Nad on tuntud oma erilise laulu – lõõritamise poolest, mida esitavad õhus paigallennul või end järjest kõrgemale kerides hommikust õhtuni. Pikkus on 18 cm.

Välimus[muuda | muuda lähteteksti]

Põldlõoke on 16–18 cm suurune ja kaalub keskmiselt 35 g. Ülapool on pruun, kuid sulgedel on heledad servad. Alapool on kreemjasvalge pruunide tähnidega. Eestis on põldlõoke tavaline haudelind, tema pesitsusaegset arvukust hinnatakse 400 000 – 700 000 paarile, talvist arvukust 1–10 isendile [2]. Põldlõoke sarnaneb tuttlõokesega, kuid suletutt tema peas on lühem.

Levik[muuda | muuda lähteteksti]

Põldlõoke on levinud kogu Euroopas (v.a Islandil), osas Põhja-Aafrikast, Aasias Põhja-Siberi ja Jaapanini. Ta on avamaastike asukas, keda ei kohta linnastunud piirkondades. Põldlõoke on enamasti paigalind. Vaid põhjas ning idas pesitsevad põldlõokesed rändavad sügisel lõunasse ja läände. Eestis on põldlõoke kohal kohe pärast lume sulamist.

Toitumine[muuda | muuda lähteteksti]

Põldlõoke toitub putukatest, ussikestest ja seemnetest.

Sümboolika[muuda | muuda lähteteksti]

Põldlõoke valiti 1960. aastal Taani rahvuslinnuks. Ta on ka Jaapani Kumamoto ja Ibaraki prefektuuri tunnuslind.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. BirdLife International (2009). "Alauda arvensis." IUCNi punase nimistu ohustatud liigid. IUCN 2011.
  2. 2,0 2,1 "Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008". Hirundo, 1/2009. Eesti Ornitoloogiaühing. (PDF)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]