1936

Sündinud 1936 • Surnud 1936 • Viimased sündmused maailmas • Aasta päevad

◄ | 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand  
◄ | 1900. aastad | 1910. aastad | 1920. aastad | 1930. aastad | 1940. aastad | 1950. aastad | 1960. aastad | ►
◄◄ | ◄ | 1932 | 1933 | 1934 | 1935 | 1936 | 1937 | 1938 | 1939 | 1940 | ► | ►►

1936. aasta (MCMXXXVI) oli 20. sajandi 36. aasta.

Sündmused maailmas

Jaanuar

• 1. jaanuar – Türgi valitsus saatis maalt välja 160 Vene valgekaartlast.
• 28. jaanuar – maeti Ühendkuningriigi kuningas ja India keiser George V.

Veebruar

• 6. veebruar – avati IV taliolümpiamängud Garmisch-Partenkirchenis, Saksamaal
• 16. veebruar – Rotterdamis arreteeriti Artur Sirk.

Märts

• ...

Aprill

• ...

Mai

• ...

Juuni

• ...

Juuli

• 7. juuli – Suurbritannias Vickers-Armstrongi tehastes lasti vette ja said nime Eesti allveelaevad Kalev ja Lembit.

August

• 1. august – avati XI nüüdisaegsed olümpiamängud Berliinis, Saksamaal

September

• ...

Oktoober

• 6. oktoober – Eesti saadik Karl Tofer esitas oma volitused Saksa riigikantsler Adolf Hitlerile.
• 23. oktoober – Eesti saadik Oskar Öpik esitas oma volitused Leedu presidendile Antanas Smetonale.

November

• 2. november – tööd alustas BBC televisioon.
• 30. november – põles maha Londoni 1851. aasta maailmanäituseks ehitatud Kristallpalee.

Detsember

• ...

Sündmused Eestis

• 8. jaanuar – Riigivanem Konstantin Päts kirjutas alla rahvahääletuse korraldamise otsusele.
• 13. jaanuar – siseminister kinnitas Evangeeliumi Prii Usuühingute Liidu põhikirja.
• 23. jaanuar – siseminister kinnitas Seitsmenda Päeva Adventusuühingute Eesti Liidu põhikirja.
• 23. jaanuar – toimus Eesti Olümpiakomitee korraline koosolek, kus otsustati, et Berliini olümpiale saadetakse kuni 40 sportlast. Ühtlasi valiti Eesti uueks esindajaks ROKis Joakim Puhk.
• 25. jaanuar – toimus Eesti-Läti 13. korvpallimaavõistlus, mis jäi viiki 32:32.
• 27. jaanuar – Nikolai Grünthal valiti Petseri linnapeaks.
• 30. jaanuar – Tallinna linnapea Jaan Soots avas Härjapea kanalisatsioonikollektori.

• 1. veebruar – Eesti jalgpalli rahvusmeeskonna treeneriks sai Bernhard Rein.
• 2. veebruar – Eesti meistrivõistlused vabamaadluses olid esimest korda maakohas: Kohilas.
• 3. veebruar – Eesti maadlejad Erm Lund ja Peeter Mürk täitsid esimestena tõstjatena Berliini olümpianormi.
• 6. veebruar – algasid Garmisch-Partenkircheni taliolümpiamängud. Eestit esindas viis sportlast.
• 8. veebruar – toimus esimene K. Pätsi nimeline Tallinn-Valkla-Tallinn teatesuusatamine, kus osales 13 meeskonda; võitis võistkond Harju malev.
• 16. veebruar – Eesti Jalgpalli Liidu esindajatekogu aastakoosolek: muu hulgas loobuti Eesti jalgpallikoondise saatmisest Berliini olümpiamängudele, samuti nimetati Jalgpalli olümpiafond ümber kasvatusfondiks.
• 17. veebruar – looduskaitseinspektor Gustav Vilbaste astus ametisse.
• 23.–25. veebruar – rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks.
• 23. veebruar – Angerburgis toimusid Euroopa meistrivõistlused jääpurjetamises, kus klassis Monotüüp XV said eestlased kolmikvõidu.

• 9. märts – Saksa saadik Hans Frohwein esitas oma volitused Riigivanem Konstantin Pätsile.
• 20. märts – lasti käibele esimesed Konstantin Pätsi näopildiga postmargid.

• 1. aprill – Otepää alev sai Otepää linnaks.
• 2. aprill – tõstja Arnold Luhaäär täitis Berliini olümpia normi.
• 6. aprill – moodustati piimaühisuste keskliit Võieksport.
• 20. aprill – algasid Meierite Koja nõukogu valimised.
• 22. aprill – siseminister kinnitas Vanausuliste Usuühingute Liidu Eestis põhikirja.
• 26. aprill – toimus rünnakpäev võõrapärasele nimele.
• 26. aprill – Estonia kontserdisaalis toimus aktus, kus võimalikud Berliini olümpiale minejad andsid Johan Laidonerile kui Eesti Olümpiakomitee esimehele piduliku tõotuse.

• 12. mai – Eesti-Läti 10. Kreeka-Rooma maadluse maavõistlus, kus Eesti võitis Lätit 6:1..
• 12. mai – Tallinna Saksa teatris toimus Eesti-Rootsi tõstmisvõistlus, kus Eesti võitis esimest korda Rootsit; seis jäi 3:2.
• 17. mai – toimusid põllumeeste konventide valimised.
• 31. mai – Viljandimaalt alustasid Elmar Kuuskler, Aleksander Schmidt ja Ferdinand Jephe süstaga teekonda Berliini olümpiamängudele. Nad jõudsid pärale 8. augustil, olles läbinud 2000 km.

• 7. juuni – Soomes Lahtis püstitas kõrgushüppaja Aksel Kuuse Eesti rekordi 1.95; rekord püsis 22 aastat.
• 15. juuni – toimus plahvatus Männiku laskemoona ladudes, milles hukkus 60 inimest.
• 19. juuni – Eestis oli esimest korda raadiost kuulda otsereportaaži spordivõistluselt: Felix Moor ja Oskar Lõvi kommenteerisid kahepäevast Eesti-Soome maavõistlust kergejõustikus.
• 30. juuni – Leedus toimus Eesti-Leedu maavõistlus jalgpallis, mille Eesti kaotas 0:2. Ühtlasi jõudis sellelt võistluselt Eestisse esimest korda välismaal tehtud raadioreportaaž.

• 7. juuli – Šotimaal lasti vette tulevased Eesti allveelaevad "Kalev" ja "Lembit".

• 4. august – Berliini olümpiamängud: Kristjan Palusalu tuli vabamaadluse raskekaalus olümpiavõitjaks.
• 9. august – Berliini olümpiamängud: Kristjan Palusalu tuli Kreeka-Rooma maadluse raskekaalus olümpiavõitjaks
• 13. august – Kiviõli kaevanduses ja õlitehas algas 16. septembrini kestnud ulatuslik streik.
• 14. august – Tallinnas toimusid Pirita kloostri 500. aastapäeva üritused.
• 30. august – Järva-Madisel avati Anton Hansen Tammsaarele pühendatud ausammas.

• 9. september – riigivanema otsusega pikendatati kaitseseisukorda ühe aasta võrra
• 15. september – avati Tallinna Tehnikainstituut, mille rektoriks sai professor Paul Kogerman.
• 20. september – avati ametlikult Tallinna lennujaam.
• 26. september – Mart Laagus valiti Kalanduskoja esimeheks.

• 7. oktoober – Riigivanem Konstantin Päts asutas Riigivapi ja Valgetähe teenetemärk.
• 8. oktoober – avati Õpetajate Koda.
• 15. oktoober – Eesti Pank laskis käibele 100-kroonise pangatähe.
• 15. oktoober – valitsus lõpetas üliõpilaskonna edustuse tegevuse, määrates ühtlasi ametisse üliõpilaskonna kuraatori.
• 23. oktoober – Vabariigi Valitsus kinnitas sihtasutuse "Eesti Raamatufond" põhikirja.
• 23. oktoober – Vabariigi Valitsus nimetas Mihkel Hanseni Järva maavalitsuse esimeheks.
• 30. oktoober – neli endist riigivanemat (Jaan Tõnisson, Ants Piip, Jaan Teemant ja Juhan Kukk) andsid Konstantin Pätsile üle märgukirja, milles nõudsid Rahvuskogu valimiste ärajätmist.

• 10. november – Helmut Maandi valiti Maatööliste ja Väikemaapidajate koja esimeheks.
• 24. november – Estonia kontserdisaalis toimus muusik Priit Veebeli eestvõttel esimene džässkontsert.

• 20. detsember – toimusid Käsitööstuskoja valimised.
• Detsembris ilmus Albert Kivikase romaan "Nimed marmortahvlil".

• Eestis sai sel aastal valmis kaks modernset pangamaja: üks Tallinnas Majaomanike Pank ja Tartus Eesti Panga Tartu osakonna hoone

Sündinud

 Pikemalt artiklis Sündinud 1936

• 4. jaanuar – Bao Long, Vietnami keiserliku perekonna pea
• 23. aprill – Roy Orbison, ameerika laulja
• 3. juuni – Enn Üksti, eesti maletaja
• 26. juuni – Rein Ellermaa, Eesti kergejõustiklane
• 19. september – Al Oerter, USA kettaheitja
• 24. oktoober – Bill Wyman, inglise rockmuusik (Rolling Stones)
• 24. oktoober – Jüri Arrak, eesti kunstnik
• 19. november – Dick Cavett, USA telesaatejuht
• 19. november – Ants Üleoja, Eesti koorijuht
• 21. november – Aleksandr Ginzburg, Vene kirjanik
• 12. detsember – Iolanda Balaş, Rumeenia kergejõustiklane, kõrgushüppaja
• 30. detsember – Fredrik Skagen, norra kirjanik

Surnud

 Pikemalt artiklis Surnud 1936

• 4. jaanuar – Jaan Muna, eesti majandustegelane
• 5. jaanuar – Vassili Oll, endine Uuemõisa vallavanem
• 18. jaanuar – Rudyard Kipling, briti kirjanik, Nobeli kirjandusauhind 1907
• 20. jaanuar – George V, Suurbritannia ja Iirimaa kuningas, India keiser
• 26. jaanuar – Aleksei Ossipov, endine Narva linnapea
• 27. veebruar – Ivan Pavlov, vene füsioloog
• 1. märts – Mihhail Kuzmin, vene kirjanik
• 21. märts – Aleksandr Glazunov, vene helilooja, muusikapedagoog ja dirigent
• 26. märts – Adolf II, Schaumburg-Lippe vürst
• 4. aprill – Gotthilf Leonhard Masing, baltisaksa keeleteadlane
• 8. mai – Oswald Spengler, saksa filosoof
• 12. juuni – Isidore Weiss, prantsuse kabetaja
• 17. juuni – Julius Seljamaa, Eesti diplomaat
• 28. juuni – Alexander Berkman, vene päritolu kirjanik ja aktivist
• 29. juuli – Johannes Teksal, Eesti sõjaväelane
• 1. august – Louis Blériot, prantsuse lendur ja lennukikonstruktor
• 15. august – Grazia Deledda, itaalia kirjanik, Nobeli laureaat 1926
• 19. august – Federico García Lorca, hispaania näitekirjanik ja luuletaja
• 10. detsember – Luigi Pirandello, itaalia kirjanik, Nobeli kirjandusauhind 1934

Nobeli auhinnad

• füüsika – Victor Franz Hess ja Carl David Anderson
• keemia – Peter Debye
• meditsiin – Henry Hallett Dale ja Otto Loewi
• kirjandus – Eugene Gladstone O'Neill
• rahu – Carlos Saavedra Lamas

Välislingid

• Eesti Kroonika 1936