Bosnia keel
Bosnia keel (bosnia keeles bosanski jezik, босански језик, بۉسآنسقاى يهزاىق) on üks lõunaslaavi keeltest. Keel ei erine väga serbia ja horvaadi keelest, mistõttu nende keelte kõnelejad saavad üksteisest hästi aru.
Bosnia keelt räägib emakeelena umbes 2,2 miljonit inimest Bosnias ja Hertsegoviinas[1], kus see on üks kolmest riigikeelest. Lisaks räägitakse bosnia keelt ka teistes Balkani riikides, peamiselt Horvaatias, Montenegros ja Serbias.
Peamine erinevus serbia ja horvaadi keelest seisneb selles, et bosnia keeles on rohkesti türgi, araabia ja pärsia keele laensõnu, mis juurdusid seal Osmanite ülemvõimu ajal.
Kirjakeeles kasutatakse ladina tähestikku, üha harvemini kirillitsat. Varasematel aegadel on tarvitatud ka bosnia kirillitsat bosančicat (босанчица) (11.–15. sajandil) ja bosnia keelele kohaldatud araabia tähestikku arebicat (15.–19. sajand; taasjuurutamise katsed enne Teist maailmasõda).
