Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik
prantsuse République Française |
|||||
|
|||||
Juhtlause | Liberté, Égalité, Fraternité (Vabadus, võrdsus, vendlus) |
||||
Riigihümn | Marseljees | ||||
Pealinn | Pariis | ||||
Pindala | 547 030 km2[1], meretaguste piirkondadega 674 843[2] km² |
||||
Riigikeel(ed) | prantsuse | ||||
Rahvaarv | 64 768 389[2] (koos meretaguste piirkondadega; 2010). ilma nendeta 62 814 233[2] (juuli 2010) |
||||
Rahvastikutihedus | 97 in/km² | ||||
Riigikord | semipresidentaalne vabariik | ||||
President | François Hollande | ||||
Peaminister | Manuel Valls | ||||
Iseseisvus | 6. juuni 1523 | ||||
SKT | 2,108 triljonit USD (2009) | ||||
SKT elaniku kohta | 33 678 USD | ||||
Rahaühik | euro (enne 1999. aastat Prantsuse frank) | ||||
Ajavöönd | Kesk-Euroopa aeg | ||||
Tippdomeen | .fr | ||||
ROK-i kood | FRA | ||||
Telefonikood | 33 |
Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Šveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania.
Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO-sse ja on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige.
Loodus[muuda | redigeeri lähteteksti]
Pinnamood[muuda | redigeeri lähteteksti]
Põhja-Prantsusmaal, eriti Île-de-France'is ja selle ümbruses, domineerib Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik. See ala on kohati väga tasane. Teda on võrreldud üksteise sisse laotud aina väiksemate taldrikutega. Nõo välisnõlvad on järsud, sisenõlvad laugjad. Pariisi linn asub selle nõo keskel. Nõo idaäärel on peamiselt lubjakivist koosnevad looduslikud vallid, mis on aidanud Pariisi ida poolt kaitsta. Lääne pool, La Manche'i ääres, moodustavad mäeseljandikud sakilisi kriidikaljusid. Põhja pool läheb Pariisi nõgu üle Flandria ja Edela-Euroopa tasandikeks.
Pariisi nõost kirde ja ida pool on keskmise kõrgusega Ardennide (põhiliselt väljaspool Prantsusmaad) ja Vogeeside mäed, mis on osa teisele poole Reini jõge üle Kesk-Saksamaa ulatuvast mägede vööndist.
Lääne-Prantsusmaal moodustavad vanad kivimid, põhiliselt graniidid ja kildad, Armorica massiivi Bretagne'is ning Normandias Cotentini poolsaarel.
Edela poolt on Pariisi nõgu madala läve (Poitou värava) kaudu ühendatud Akvitaania madalikuga. Biskaia lahe äärsetel Akvitaania aladel (Landes'is) on palju liivaseid alasid (kuni 100 m kõrguste liivaluidete ahelik) ja mõned Prantsusmaa tasasematest aladest.
Lõuna-Prantsusmaa keskosas domineerib Prantsusmaa suurim mägine ala, keskmise kõrgusega Keskmassiiv, mis koosneb peamiselt vulkaanilise päritoluga kõrgustikest. Nende mägede pind on väga kulunud. Massiivi keskosas asub Auvergne. Seal domineerib vulkaaniline platoo, millel on vanu koonuseid ja kraatreid. Massiivi lõuna- ja kaguosas on karstistunud platoo, mida liigendavad sügavad kanjonid. Massiivi loode-, kirde- ja idaosas on kristallilised platood (sealhulgas Limousin ja Sevennid).
Keskmassiivis on 1200–1800 m kõrgusi mäetippe. Selline maastik raskendab kommunikatsioone ja pärsib majandustegevust.
Rhône'i jõest ida pool, kus Vahemere äärde ulatuvad Alpid, on rannajoon sakiline.
Rhône'ist lääne pool laiub Keskmassiivi äärtest lõuna pool lai viljakas Languedoci tasandik.
Prantsusmaa kagu- ja edelapiiril on Euroopa kohta väga kõrged mäed. Keskmassiivist ida pool, teisel pool Rhône'i-Saône'i orgu, on algul Juura mäed ja seejärel Alpid. Viimased algavad Prantsusmaal Vahemere äärest, kus neid hüütakse Ranniku-Alpideks ja suunduvad põhja poole. Seejärel pöörduvad itta ning jõuavad Šveitsi ja Põhja-Itaaliasse. Prantsuse Alpid on kõrged ja sakilised. Liustike toimel on neil eriti põhjaosas laiad orud ning mäestiku siseorgudesse pääseb hõlpsasti ligi. Alpides asub Euroopa kõrgeim tipp Mont Blanc (4808 m).
Prantsusmaa ja Hispaania piiril kõrguvad Püreneed on Alpidest madalamad, kuid jätavad võimsama mulje. Nad on moodustunud ühestainsast maakoore plokist. Nad on pööratud järsema küljega Prantsusmaa poole. Et liustikke on seal olnud vähe, ei ole nad nii hõlpsasti ligipääsetavad nagu Alpid. On vaid mõned raskesti ületatavad kurud mäestiku keskosas. Prantsuse Püreneede kõrgeim tipp on Pic de Vignemale (3298 m), kuid Hispaania poolel ulatuvad Püreneed 3350 m kõrguseni.
Loodusvarad[muuda | redigeeri lähteteksti]
Prantsusmaal on rikkalikult järgmisi loodusvarasid: kivisüsi, rauamaak, boksiit, tsink, uraan, antimon, arseen, kaaliumkarbonaat, päevakivi, puit ja kala.[2]
Prantsuse Guajaanas leidub aga kullasetteid, petrooleumit, kaoliini, nioobiumi, tantaali ja savi.[2]
Maakasutus[muuda | redigeeri lähteteksti]
Haritavat maad on Prantsusmaal 33,46% (Prantsuse Guajaanas 0,13%). Niisutatud maad on 26 000 km2, koos meretaguste aladega 26 190 km2.[2]
Looduslikud ohud[muuda | redigeeri lähteteksti]
Prantsusmaal on looduslikeks ohtudeks üleujutused, lumelaviinid, tormid, põuad, metsatulekahjud. Ülemere piirkondades on ohtudeks orkaanid ja üleujutused; vulkaanilist aktiivsust on Guadeloupes, Martiniques ja Reunionis.[2]
Riik[muuda | redigeeri lähteteksti]
Riigikord[muuda | redigeeri lähteteksti]
Prantsusmaa on poolpresidentaalne vabariik. Parlament koosneb Rahvuskogust (Assemblée nationale), mis valitakse iga 5 aasta tagant ja Senatist, mille senaatorite mandaat kestab 6 aastat. President valitakse iga 5 aasta tagant. Prantsusmaa president on alates 2012. aasta 15. maist François Hollande, kes sai presidendivalimistel 52% häältest. Nicolas Sarkozy võttis 48% häältest.[3]
Haldusasutused[muuda | redigeeri lähteteksti]
- Sise-, ülemeremaade ja kohalike omavalitsuste ministeerium.
Haldusjaotus[muuda | redigeeri lähteteksti]
- Pikemalt artiklis Prantsusmaa haldusjaotus
Prantsusmaa piirkonnad (région métropolitaine, mitmuses régions métropolitaines)
- Alsace
- Akvitaania (Aquitaine)
- Auvergne
- Alam-Normandia (Basse-Normandie)
- Burgundia (Bourgogne)
- Bretagne (bretooni keeles Breizh)
- Keskpiirkond (Centre)
- Champagne-Ardenne
- Korsika (korsika keeles Corsica, prantsuse keeles Corse; eristaatus)
- Franche-Comté
- Ülem-Normandia (Haute-Normandie)
- Île-de-France
- Languedoc-Roussillon
- Limousin
- Lorraine
- Midi-Pyrénées
- Nord-Pas-de-Calais
- Pays de la Loire
- Picardie
- Poitou-Charentes
- Provence-Alpes-Côte d'Azur
- Rhône-Alpes
Sümbolid[muuda | redigeeri lähteteksti]
Riiklikud sümbolid[muuda | redigeeri lähteteksti]
Rahvuslikud sümbolid[muuda | redigeeri lähteteksti]
Tähised[muuda | redigeeri lähteteksti]
Transport[muuda | redigeeri lähteteksti]
Lennundus[muuda | redigeeri lähteteksti]
Prantsusmaal on 474 lennujaama, millest 297 on asfalteeritud hoovõturadadega[2]. Suuremaid lennujaamu, mille hoovõturada on pikem kui 3 047 m, on 14[2]. Prantsusmaa suurim lennujaam on Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam, mis aastal 2009 teenindas 57 906 866 reisijat [4]. Maailmas on ta selle näitaja poolest kuuendal kohal ja Euroopa Liidus teisel kohal. Prantsusmaa rahvuslik lennufirma on Air France, mis on ühtlasi üks maailma suurimaid.
Raudteed[muuda | redigeeri lähteteksti]
Prantsusmaa raudteevõrk on 29 213 km pikk. See on Lääne-Euroopas Saksamaa järel suuruselt teine.[2]
Sõiduteed[muuda | redigeeri lähteteksti]
Prantsusmaa teedevõrk on 1 027 183 km pikk. See on suuruselt maailmas seitsmendal kohal ja Euroopas esikohal.[2]
Majandus[muuda | redigeeri lähteteksti]
Prantsusmaal on maailmas suuruselt viies sisemajanduse kogutoodang (SKT). Prantsusmaa võttis 1. jaanuaril 2002 kasutusele euro, mis vahetas välja prantsuse frangi.
Tööjõulisi on Prantsusmaal 28,1 miljonit. Töötus oli 2009. aastal 9,1% ja 2008. aastal 7,4%.[2]
|
|
Eksport[muuda | redigeeri lähteteksti]
Prantsusmaa suurimad ekspordiartiklid on[2]
Prantsusmaa tähtsaimad ekspordipartnerid on Saksamaa 15,88%, Itaalia 8,16%, Hispaania 7,8%, Belgia 7,44%, Suurbritannia 7,04%, Ameerika Ühendriigid 5,65%, Holland 3,99% (2009).[2]
Import[muuda | redigeeri lähteteksti]
Prantsusmaa suurimad impordiartiklid on[2]
- masinate varuosad
- autod
- toornafta
- lennumasinad
- plastikatooted
- kemikaalid
Prantsusmaa tähtsaimad impordipartnerid on Saksamaa 19,41%, Belgia 11,61%, Itaalia 7,97%, Holland 7,15%, Hispaania 6,68%, Suurbritannia 4,9%, Ameerika Ühendriigid 4,72% ja Hiina 4,44% (2009).[2]
Energeetika[muuda | redigeeri lähteteksti]
77% tarbitavast elektrienergiast toodetakse tuumaelektrijaamades.
2007. aastal toodeti 535,7 miljardit kWh elektrit, millest kasutati 447,2 miljardit kWh. 2008. aastal eksporditi 58,69 miljardit kWh ja imporditi 10,68 miljardit kWh.[2]
Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]
- Pikemalt artiklis Prantsusmaa ajalugu
Gallia[muuda | redigeeri lähteteksti]
- Pikemalt artiklis Gallia
Praeguse Prantsusmaa ala, mida asustasid peamiselt gallialased ja teised keldi rahvad (erandiks olid baskid territooriumi edelaosas ja liguurid lõunarannikul), moodustas 1. sajandist eKr 5. sajandini pKr Vana-Rooma riigi Gallia piirkonna põhiosa.
Frangid[muuda | redigeeri lähteteksti]
- Pikemalt artiklis Frangid, Frangi riik
Aastal 486 vallutas saali frankide juht Chlodovech I Rooma ala Loire'i ja Somme'i jõe vahel. Seejärel ühendas ta suurema osa Põhja- ja Kesk-Prantsusmaast oma võimu alla ning võttis 496 vastu kristluse katoliiklikul kujul, eelistades seda teiste germaanlaste juhtide poolt omaks võetud arianismile.
Pärast Chlodovechi surma (511) jagati tema riik mitu korda mitme valiseja vahel, nii et tema Merovingide dünastia pidi lõpuks loovutama tegeliku võimu majordoomustele, kelle amet oli päritav. Viimastest sai lõpuks Karolingide dünastia. Aastal 751 kuulutas Karl Martelli poeg Pippin III (Pippin Lühike) end ka vormiliselt kuningaks.
Karolingide võimu kulminatsioon oli Pippini poja Karl Suure valitsemisaeg. Aastal 771 taasühendas ta frankide alad, 774 vallutas Lombardia kuningriigi Põhja-Itaalias, 788 liidendas oma riigiga Baieri, 796 lõi Doonau tasandiku avaare, 801 tungis islamiusulise Hispaania aladele kuni Barcelonani välja ning 804 alistas pärast pikka võitlust Alam-Saksi.
Paavst Leo III kroonis 800 Karl Suure roomlaste keisriks ehk Lääne-Rooma keisriks, tunnustades tema saavutusi ning poliitilist tuge paavstlusele. Kui suri Karl Suure poeg Ludwig I Vaga, kes oli keiser 814–840), jagati keisririik 843 Verduni lepinguga viimase kolme poja vahel. Pärast lühikest taasühendatust aastatel 884–887 ei olnud keisririigi lääneosa (tulevase Prantsusmaa kuningriigi) valitsejatel enam keisririiki.
- Pikemalt artiklis Lääne-Frangi riik
Keskaegne Prantsusmaa[muuda | redigeeri lähteteksti]
- Pikemalt artiklis Prantsusmaa kuningriik, Keskaegne Prantsusmaa
Uusaeg Prantsusmaal[muuda | redigeeri lähteteksti]
- Pikemalt artiklis Prantsuse revolutsioon
- Pikemalt artiklis Prantsuse kuningriik (1791–1792), Prantsusmaa Esimene Vabariik (1792–1804), Prantsuse esimene keisririik (1804–1814 ning 1815), Bourbonide restauratsioon (1814–1830), Prantsuse kuningriik (1830–1848), Teine Vabariik (1848–1852), Teine keisririik (1852–1870),
- Pikemalt artiklis Prantsusmaa monarhide loend, Prantsusmaa kuningas
Lähiaeg Prantsusmaal[muuda | redigeeri lähteteksti]
- Pikemalt artiklis Prantsusmaa Kolmas Vabariik (1870–1940), Prantsuse riik (1940–1944), Prantsuse Vabariigi Ajutine Valitsus (1944–1946), Neljas Vabariik (1946–1958), Viies Vabariik (1958–)
Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]
- Prantsusmaa Eurovisiooni lauluvõistlusel
- Prantsusmaa territoriaalne areng
- Prantsusmaa jalgpallikoondis
- Prantsusmaa linnade loend
- Prantsusmaa meediasüsteem
- Prantsusmaa monarhide loend
- Prantsuse muusika
- Prantsusmaa peaminister
- Prantsusmaa peaministrite loend
- Prantsusmaa president
- Prantsusmaa riigipeade loend
- Prantsusmaa siseminister
- Prantsusmaa siseministrite loend
- Esimene Prantsuse Vabariik
- Prantsusmaa 2014. aasta taliolümpiamängudel
- Prantsusmaa veinid
- Eesti-Prantsusmaa suhted
Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]
- ↑ Välja arvatud järved jm veekogud ja liustikud, mis on suuremad kui 1km 2. Koos nendega on pindala 551 500.
- ↑ 2,00 2,01 2,02 2,03 2,04 2,05 2,06 2,07 2,08 2,09 2,10 2,11 2,12 2,13 2,14 2,15 2,16 2,17 2,18 cia factbook välja otsitud 14.11.10
- ↑ Socialist Francois Hollande wins French presidency BBC News, välja otsitud 6. mai 2012
- ↑ aci.aero välja otsitud 14.11.10
Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]
Vikisõnastiku artikkel: Prantsusmaa |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Prantsusmaa |
- Prantsusmaa Suursaatkond
- Prantsusmaa välisministeerium (Inglise keeles)
- Prantsusmaa, milleks?
- Франция в XIX веке 1917. Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR
- О Великой Французской революции 1917. Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR
Iseseisvad riigid: Albaania | Andorra | Armeenia¹ | Aserbaidžaan¹ | Austria | Belgia | Bosnia ja Hertsegoviina | Bulgaaria | Eesti | Gruusia¹ | Hispaania | Holland | Horvaatia | Iirimaa | Island | Itaalia | Kasahstan² | Kosovo | Kreeka | Küpros¹ | Leedu | Liechtenstein | Luksemburg | Läti | Makedoonia | Malta | Moldova | Monaco | Montenegro | Norra | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Rootsi | Rumeenia | Saksamaa | San Marino | Serbia | Slovakkia | Sloveenia | Soome | Suurbritannia | Šveits | Taani | Tšehhi | Türgi² | Ukraina | Ungari | Valgevene | Vatikan | Venemaa²
Sõltuvad alad: Ahvenamaa | Akrotiri ja Dhekelia¹ | Gibraltar | Guernsey | Fääri saared | Jan Mayen | Jersey | Man | Svalbard
Tunnustamata riigid ja okupeeritud alad: Abhaasia¹ | Lõuna-Osseetia¹ | Põhja-Küpros¹ | Transnistria