Ordu
 |
See artikkel räägib teatud organisatsioonidest, Türgi linna kohta vaata artiklit Ordu (linn) ja filmi "The Order" kohta vaata artiklit Ordu (film). |
 |
See artikkel vajab toimetamist. Lisainfot võib leiduda arutelulehel. Palun aita artiklit toimetada. |
Ordu (ladina sõnast ordo 'kord, seisus') on teatud põhimõtete järgi korrastatud organisatsioon, mis luuakse teatud eesmärkide või ideede saavutamise kaitseks, säilitamiseks ja ordu idee edasiviimiseks. Vanemad kristlik/katoliiklikud ordud olid peamisteks kiriku misjonitegevuse tugipunktideks. Katoliiklike ordude kohta kasutatakse pärast Teist Vatikani kirikukogu ka sõna "kongregatsioon". Ordut iseloomustab liikmete koherentsus oma ideede elluviimisel ning väliselt teatud regaaliate ja ainult neile omaste riiete ning väljendite kasutamine. Ajaloost on teada erinevate arengutega ning eesmärkidega ordusid. Enamus neist on olnud avalikud nii oma eesmärkides kui ka ideoloogias. On teada ordusid, mis on moodustatud lühiajaliste eesmärkide saavutamiseks (ristisõjad), kui ka neid, mis on püsinud sajandeid ning on sekulaarse põhjaga hariduse, tervishoiu ja religiooni edendamisel pikkade traditsioonidega. Mõned ordud on aga tuntud oma varjatud eesmärkide ja tegutsemismoodustega, mis on tekitanud ajaloos ja ka tänapäeval palju poleemikat ning nende liikmete vastu ka otseseid repressioone. Kristlikke ordusid on kutsutud ka kiriku sõjaväeks ja nende liikmeid Kristuse sõdalasteks. Varajasel keskajal olid paljud ordud militaarseks jõuks, mis ületasid isegi mõnede riikide sõjalise jõu. Tänapäevani eksisteerivate ordude otsene eesmärk ja tegevus on jäänud meediast praktiliselt välja, ehkki on teada, et paljud haiglad ja isegi koolid kuuluvad tegelikult juba keskajast tuntud ordude õiglusjärglastele. Tunduvalt spekulatiivsemad andmed on aga niinimetatud salajaste ordude edasikestmise ja tegevuse kohta tänapäevastes riikides.
Sisukord
Ordusid[muuda | redigeeri lähteteksti]
- Templiordu (1118/1119-1314)
- Mõõgavendade ordu
- Saksa ordu
- Tsistertslaste ordu
- Liivi ordu
- Malta ordu
Katoliiklikud ordud[muuda | redigeeri lähteteksti]
Mungaordud[muuda | redigeeri lähteteksti]
- Üldine observants
- Feuillandid
- Trapistid
Augustinuse reegel[muuda | redigeeri lähteteksti]
- Augustiinlased-koorihärrad
- Augustiinlased-naiskanoonikud
- Premonstraatlased
- Naispremonstraatlased
Hospidaliordud[muuda | redigeeri lähteteksti]
Vaimulikud rüütliordud[muuda | redigeeri lähteteksti]
Kerjusordud[muuda | redigeeri lähteteksti]
- Esimene ordu:
- Frantsisklased-konventuaalid
- Frantsisklased-observandid
- Reformaadid
- Diskaltseaadid
- Rekollektid
- Kaputsiinlased
- Teine ordu:
- Klarissid
- Kolmas ordu:
- Tertsiaarid
- Reguleeritud Kolmas ordu
- Teine ordu:
- Naisdominiiklased
- Püha Dominicuse Patukahetsuse Kolmas ordu
- Esimene ordu:
- Vana observantsi karmeliidid
- Paljasjalgsed
- Teine ordu:
- Naiskarmeliidid
- Paljasjalgsed
- Kolmas ordu
- Augustiinlased-eremiidid
- Augustiinlased-rekollektorid
- Augustiinlased-paljasjalgsed
Jesuiidid[muuda | redigeeri lähteteksti]
- Inglise preilid
Sõna kasutus väljaspool kirikut[muuda | redigeeri lähteteksti]
Tuntumad mitte kiriklikud ordud on Vabamüürlaste Ordu ja Assasiinide Ordu. Keskajal olid tuntud ka mitmed kuninglikud rüütliordud mille liikmed valis kuningas ja mille liikmeks olemine oli au küsimus. Liikmeks olemine tõi üldjuhul kaasa materiaalseid ja muid kohustusi kuninga suhtes. Tuntuim peaks olema Prantsusmaa kuningate poolt asutatud Sukapaela Ordu.
