1925
Allikas: Vikipeedia
◄ | 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand
◄ | 1890. aastad | 1900. aastad | 1910. aastad | 1920. aastad | 1930. aastad | 1940. aastad | 1950. aastad | ►
◄◄ | ◄ | 1921 | 1922 | 1923 | 1924 | 1925 | 1926 | 1927 | 1928 | 1929 | ► | ►►
1925. aasta (MCMXXV) oli 20. sajandi 25. aasta.
Sündmused maailmas[muuda | redigeeri lähteteksti]
Jaanuar[muuda | redigeeri lähteteksti]
- ...
Veebruar[muuda | redigeeri lähteteksti]
- ...
Märts[muuda | redigeeri lähteteksti]
- ...
Aprill[muuda | redigeeri lähteteksti]
- ...
Mai[muuda | redigeeri lähteteksti]
- ...
Juuni[muuda | redigeeri lähteteksti]
Juuli[muuda | redigeeri lähteteksti]
- ...
August[muuda | redigeeri lähteteksti]
- ...
September[muuda | redigeeri lähteteksti]
- ...
Oktoober[muuda | redigeeri lähteteksti]
- ...
November[muuda | redigeeri lähteteksti]
- ...
Detsember[muuda | redigeeri lähteteksti]
- 8. detsember - Ilmus Adolf Hitleri raamat "Mein Kampf".
Sündmused Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]
- 4. jaanuar – toimus Eesti korvpallikoondise hooaja esimene maavõistlus, milles võideti Lätit 30:23[1].
- 7. jaanuar – Eesti Spordilehes avaldati Eesti suurima sportlase valimise tulemused. Suurimaks sportlaseks sai kümnevõistleja Aleksander Klumberg, järgnesid maadleja Eduard Pütsep, jooksja Jüri Lossman, tõstja Alfred Neuland, maadleja Georg Lurich, kergejõustiklane ja tõstja Harald Tammer, jalgpallur August Lass, kergejõustiklased Valter Ever ja Johannes Villemson ning jalgpallur Harald Kaarmann[1].
- 11. jaanuar – Voldemar Väli võitis Viiburi maadlusturniiri finaalis olümpiavõitjat Kustaa Pihlajamäki't[1].
- 27. jaanuar – algasid esimesed Eesti meistrivõistlused käsipallis (võrk- ja korvpallis)[1].
- 31. jaanuar – maadleja Jaan Jaago tuli Berliini MM-il viiendat korda elukutseliste maailmameistriks[1].
- 2. veebruar – kinnitati Kaitseliidu põhikiri[2].
- 5. veebruar – Riigikogu võttis vastu Kultuurkapitali seaduse.
- 12. veebruar – Riigikogu võttis vastu "Vähemusrahvuste kultuuromavalitsuse seaduse"[2].
- 12. veebruar – Riigikogu võttis vastu "Riigikorra kaitse seaduse"[2].
- 28. veebruar – toimusid Eesti käsipallimeistrivõistlused: võrkpallis võitis meeskondadest Tallinna "Sport"[3] ja naiskondadest Tallinna "Flora"[1].
- 7. märts – Eesti esimeseks meistriks võrkpallis tuli Tallinna Sport[1].
- 15. märts – toimusid Eesti-Läti maavõistlused maadluses, mille Eesti võitis 21:15[1].
- 29. märts – Eesti esimeseks meistriks korvpallis tuli Tallinna Sport[1].
- 5. aprill – lõppesid Eesti esimesed lauatennise- ehk pingpongivõistlused, mille võitis Oskar Kanarbik[1].
- 25. aprill – Tallinnas avati Seltskondlik Maja, millest sai Eesti intelligentsi, poliitikute ja seltskonnategelaste kogunemiskoht[2].
- 14. mai – Eesti Spordilehes ilmus esimest korda Eestis sporditeemaline ristsõna[1]..
- 8. mai – tegevuse lõpetas makseraskustes olev Harju Pank[2].
- 14. mai – Jõgeval asutati esimene Naiskodukaitse jaoskond.
- 7. juuni – Raudalu maanteel toimus Eesti esimene 1 km pikkune autode ja mootorrataste kiirusvõistlus, mille võitis August Saar oma Opeliga[1].
- 8. juuni – Eesti jalgpallikoondise uueks peatreeneriks sai ungarlane Imre Nagy[1].
- 14. juuni – Tallinnas avati Eesti Tarvitajate Keskühisuse modernne hoone[2].
- 16. juuni – Riigikogu võttis vastu seaduse, mille kohaselt asundustalunikele ja talurentnikele lubati rendile antud maa erastada; tasumisajaks määrati kuni 60 a[2].
- 19. juuni – Riigikogu kinnitas Eesti riigivapi: kuldsel kilbivälja kolm sinist leopardina kujutatud lõvi.
- 28. juuni – Kaunases toimus Eesti-Läti maavõistlus jalgpallis, kus Eesti võitis 1:0. Enne seda mängu ei olnud Eesti maavõistlustel võitnud kaks aastat[1].
- Juunis alustas Tallinnas kohvikus Marcelle tegevus Eesti esimene elukutseline džässorkester The Murphy Band[2].
- 16. august – avati Tallinna Jalgpalli Klubi jalgpalliväljak, mis oli esimene spetsiaalne jalgpallistaadion Eestis[1].
- 29. august – Tartus algasid 31. augustini kestnud Vanemuise seltsi 60. aastapäeva üritused: pidulik aktus, kontsert, näitus, kanti ette mitmeid näidendeid[2].
- 8. september – Tallinnas avati politseikool, mille alam klass valmistas 4-kuulistel kursustel ette kordnikke, kõrgem klass (6 kuud) politsei rajooniülemaid.
- 17. september – Otepää ümbruskonnas algasid suured kaitseväe õppused: osa võttis 8000 meest, mitmed lennukid, soomusrongid ja tankid[2].
- 27. september – Tallinnas Kadrioru ringteel toimusid Eesti esimesed meistrivõistlused jalgrattaspordis[1].
- 28. oktoober – Tallinnas läks Narva maanteel käiku esimene elektritrammiliin.
- 29. november – Tallinnas algasid 22. novembrini kestnud Estonia seltsi 60. aastapäeva üritused: kontserdid, etendused, ball, raut[2].
- 8. detsember – Kuressaares asutati esimene Naiskodukaitse jaoskond.
- 12. detsember – Tallinnas avati moodne 360 kohaga kaitseväe keskhaigla[2].
- 20. detsember – Pärnumaal avati Võlla mõisas Kõrgem algkool. Hoones toimus 12- kuuline remont.
- Sellel aastal on tähelepanuväärselt hoogustunud Eestist väljarändamine[2]. Sel aastal lahkub Eestist 2646 inimest (kogu vabariigi jooksul 17 000 inimest)[2]. Kõige rohkem minnakse Austraaliasse ja Brasiiliasse[2]
Sündinud[muuda | redigeeri lähteteksti]
Pikemalt artiklis Sündinud 1925
- 15. jaanuar – August Englas, eesti maadleja
- 18. jaanuar – Gilles Deleuze, prantsuse filosoof
- 4. veebruar – Arne Åhman, rootsi kergejõustiklane
- 8. veebruar – Jack Lemmon, ameerika näitleja ja filmilavastaja
- 22. mai – Helgi Hirv, eesti graafik
- 9. juuni – Keith Laumer, ameerika ühendriikide ulmekirjanik
- 2. juuli – Patrice Lumumba, Kongo Demokraatliku Vabariigi esimene peaminister
- 2. august – Jorge Videla, Argentina diktaator
- 8. september – Peter Sellers, briti koomik ja näitleja
- 27. september – Mihhail Dorovatovski, eesti filmioperaator
- 30. september – Adolfas Mekas, leedu päritolu USA filmilavastaja
- 25. oktoober – Kalju Kangur, eesti kirjanik
- 19. november – Zygmunt Bauman, poola-juudi sotsioloog
- 19. november – Olav Männi, Eesti skulptor
- 19. november – Juta Ojamaa, Eesti kergejõustiklane ja kehalise kasvatuse õpetaja
- 21. november – Ilona-Filgia Kammaru, Eesti murdmaasuusataja
- 21. november – Uno Uiga, eesti koorijuht ja muusikapedagoog
- 3. detsember – Kaljo Kiisk, eesti näitleja, filmilavastaja ja poliitik
- 21. detsember – Einari Koppel, eesti näitleja
Surnud[muuda | redigeeri lähteteksti]
- Pikemalt artiklis Surnud 1925
- 18. jaanuar – John McTaggart Ellis McTaggart, briti filosoof
- 16. aprill – Günther, endine Schwarzburgi vürst
- 17. juuni – Adolf Pilar von Pilchau, baltisaksa poliitik
- 1. juuli – Erik Satie, prantsuse helilooja ja pianist
- 26. juuli – Gottlob Frege, saksa matemaatik
- 15. august – Konrad Mägi, eesti maalikunstnik
- 6. november – Khai Dinh, Annami kuningas
- 10. november – Johann Richard Mucke, Saksa teadlane
- 27. detsember – Oskar von Ekesparre, endine Saaremaa maamarssal
- 27. detsember – Sergei Jessenin, vene luuletaja (enesetapp)
Nobeli auhinnad[muuda | redigeeri lähteteksti]
- füüsika – James Franck, Gustav Ludwig Hertz
- keemia – Richard Adolf Zsigmondy
- meditsiin – auhinda välja ei antud
- kirjandus – George Bernard Shaw
- rahu – Austen Chamberlain, Charles Gates Dawes
Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]
- ↑ 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 1,11 1,12 1,13 1,14 1,15 1,16 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
- ↑ 2,00 2,01 2,02 2,03 2,04 2,05 2,06 2,07 2,08 2,09 2,10 2,11 2,12 2,13 2,14 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 211–215
- ↑ http://www.volley.ee/voitjad-1925-2014 (vaadatud 29.12.2014)
