29. juuli
Allikas: Vikipeedia
| << Juuli >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | ||
| 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 11 | 12 |
| 13 | 14 | 15 | 16 | 17 | 18 | 19 |
| 20 | 21 | 22 | 23 | 24 | 25 | 26 |
| 27 | 28 | 29 | 30 | 31 | ||
| 2015 | ||||||
29. juuli on Gregoriuse kalendri 210. (liigaastal 211.) päev. Juliuse kalendri järgi 16. juuli (1901–2099).
Sündmused[muuda | redigeeri lähteteksti]
Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]
- 1896 – asutati Pärnu Vana-aja Uurimise Selts ja kohamuuseum[1].
- 1917 – Tartus algas 30. juulini kestnud esseeride partei eesti osakondade konverents[2].
- 1926 – Tartus lõppes 18. juulil alganud ligi 200 väliskülalise osalusel peetud 7. Põhjamaade Valgelindi kongress, 12. Põhjamaade Karskuskongress ja 18. Ülemaailmne Karskuskongress.
- 1934 – Välisminister Julius Seljamaa külastas Moskvas NSV Liidu Kesktäitevkomitee esimeest Mihhail Kalininit[3].
- 1980 – NLKP Keskkomitee võttis vastu otsuse, millega lubati tähistada 1982. aastal Tartu ülikooli 350. aastapäeva[4].
- 1992 – loodi ETV Reklaam. RTV kaotas monopoolse õiguse ETV eetriaja kommertsmüügiks.
- 1994 – Euroopa Liit alustas Eestiga eelläbirääkimisi assotsiatsioonilepingu sõlmimiseks.
- 1999 – tagaotsitavad metsavennad Voitkad võtsid päevaks vangi mehe ja naise, röövides ka nende auto.
Maailmas[muuda | redigeeri lähteteksti]
- 1014 – Bütsantsi keiser Basileios II lõi Kleidioni lahingus hävitavalt bulgaarlasi.
- 1030 – Stiklestadi lahingus võitles ja langes Norra kuningas Olav II Püha.
- 1696 – venelased vallutasid türklastelt Azovi.
- 1836 – Pariisis pühitseti sisse Võidukaar.
- 1900 – Monzas mõrvati Itaalia kuningas Umberto I.
- 1921 – Adolf Hitler tõusis saksa natsionaalsotsialistide juhiks.
- 1941 – Prantsusmaa ja Jaapan sõlmisid Indohiina ühisprotektoraadi kokkuleppe.
- 1948 – Londonis avati esimesed sõjajärgsed olümpiamängud.[5]
- 1968 – paavst Paulus VI keelustas oma entsüklikaga "Humanae Vitae" kõik kunstlikud rasestumisvastased vahendid.
- 1991 – algas Ameerika Ühendriikide presidendi George Bushi esimene ametlik visiit Nõukogude Liidus.[6]
Sündinud[muuda | redigeeri lähteteksti]
Pikemalt artiklis Sündinud 29. juulil
- 1871 – Jakob Mändmets, eesti kirjanik ja ajakirjanik
- 1910 – Helend Peep, eesti ooperilaulja ja draamanäitleja
- 1940 – Valentin-Gennadi Taniel, eesti helilooja
- 1943 – Leili Tammel, eesti laulja
- 1945 – Irina Raud, eesti arhitekt
- 1945 – Lembit Teesalu, eesti mootorrattasportlane
- 1946 – Aleksei Tammiste, eesti korvpallur
- 1946 – Viivi-Ann Keerdo, eesti klaasikunstnik
- 1949 – Paul Laasik, eesti näitleja
- 1949 – Elita Erkina, eesti baleriin ja pedagoog
- 1958 – Mati Määrits, eesti ajakirjanik
- 1963 – Mari Aasa, eesti vioolamängija
- 1974 – Reiu Tüür, eesti kunstnik
- 1981 – Fernando Alonso, hispaaniast pärit vormelisõitja
- 1988 – Miguel A. Herrero Javaloyas, hispaania jalgpallur
Surnud[muuda | redigeeri lähteteksti]
- Pikemalt artiklis Surnud 29. juulil
- 1644 – Urbanus VIII, Rooma paavst
- 1856 – Robert Schumann, Saksamaa helilooja ja muusikakriitik
- 1890 – Vincent van Gogh, hollandi maalikunstnik
- 1960 – Arved Paul, eesti vaimulik
- 1974 – Erich Kästner, saksa kirjanik, poeet ja satiirik
- 1979 – Herbert Marcuse, ameerika filosoof
- 1982 – Vladimir Zworykin, vene päritolu USA leiutaja
- 1983 – Luis Buñuel, hispaania filmirežissöör
- 1990 – Bruno Kreisky, austria poliitik
- 2001 – Edward Gierek, Poola kommunistlik poliitik ja riigitegelane
Pühad[muuda | redigeeri lähteteksti]
Ilmarekordid[muuda | redigeeri lähteteksti]
- ...
Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 158
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 184
- ↑ Seljamaa Kalinini juures. Vaba Maa, 30. juuli 1934, nr. 176, lk. 1.
- ↑ Viitamistõrge: Vigane
<ref>-silt. Viite nimegaKronoloogia.2C_2007tekst puudub. - ↑ http://corporate.olympics.com.au/games/1948-london
- ↑ Mati Graf. Impeeriumi lõpp ja Eesti taasiseseisvumine 1988-1991. Tallinn, 2012, lk. 296
