6. september
Allikas: Vikipeedia
| << September >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | |
| 7 | 8 | 9 | 10 | 11 | 12 | 13 |
| 14 | 15 | 16 | 17 | 18 | 19 | 20 |
| 21 | 22 | 23 | 24 | 25 | 26 | 27 |
| 28 | 29 | 30 | ||||
| 2015 | ||||||
6. september on Gregoriuse kalendri 249. (liigaastal 250.) päev. Juliuse kalendri järgi 24. august (1901–2099).
Sündmused:[muuda | redigeeri lähteteksti]
Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]
- 1888 – Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas hakkas haridust andma Eesti Aleksandri linnakool[1].
- 1901 – suurpõllumeeste eestvõttel algas Tartus 9. septembrini kestnud Põhja-Liivimaa augustikuu näitus[2].
- 1909 – Tallinnas alustas praktilist tegevust Eesti Kunstiselts[3].
- 1913 – avati uus Estonia teatrimaja Tallinnas ("Hamleti" lavastusega)[4].
- 1919 – Tallinnas toimus Eesti kirjanike esimene kongress, kus valiti Kirjanikkude keskkomitee[1].
- 1920 – valitsus võttis vastu seaduse, mille järgi pidi asutatama Valga ja Alutaguse maakond (viimane jäi siiski loomata)[1].
- 1947 – Saaremaal Sakla külas toimus Viktor Kingissepa nimelise kolhoosi esimene üldkoosolek. See oli tähiseks sundkollektiviseerimise algusele Eestis.
- 1991 – Nõukogude Liidu Riiginõukogu tunnustas Balti riikide iseseisvust.
- 1998 – Riigikogu majanduskomisjoni esimees Tiit Made astus Arenguparteist välja.
Maailmas[muuda | redigeeri lähteteksti]
- 1552 – Hispaaniasse Sanlúcar de Barrameda sadamasse jõudis tagasi laev Victoria, üks viiest laevast millega Fernão de Magalhães oli alustanud esimest ümbermaailmareisi. Pärast Magalhãesi surma viis reisi lõpule Juan Sebastián Del Cano.
- 1620 – Plymouthist asus teele laev Mayflower viies Uude Maailma esimesed väljarändajad.
- 1776 – Guadeloupe´il tõi orkaan kaasa 6000 ohvrit.
- 1885 – Ida-Rumeelia sai Bulgaaria osaks.
- 1901 – anarhist Leon Czolgosz tulistas USA president William McKinleyt. McKinley suri 14. septembril.
- 1914 – algas esimene Marne'i lahing.
- 1939 – Saksa väed hõivasid Krakówi.
- 1966 – parlamendiistungi ajal pussitati surnuks Lõuna-Aafrika Vabariigi peaminister Hendrik Verwoerd.
- 1968 – Svaasimaast sai iseseisev riik.
- 1976 – Nõukogude armee õhujõudude leitnant Viktor Belenko maandas lahingulennuki MiG-25 Hokkaido saarel Jaapanis ja palus poliitilist varjupaika USA-s.
- 1991 – NSV Liit tunnustas Eesti, Läti ja Leedu iseseisvust.
- 1991 – Leningradist sai taas Sankt Peterburg.
Sündinud[muuda | redigeeri lähteteksti]
Pikemalt artiklis Sündinud 6. septembril
- 1656 – Guillaume Dubois, Prantsuse kardinal ja riigimees
- 1666 – Ivan V, Vene tsaar
- 1766 – John Dalton, briti keemik ja füüsik
- 1879 – Max Schreck, saksa näitleja
- 1892 – Sir Edward Appleton, inglise füüsik, Nobeli füüsikaauhind 1947
- 1913 – Leônidas da Silva, brasiilia jalgpallur
- 1944 – Roger Waters, inglise muusik (Pink Floyd)
- 1947 – Ivi Tafel, eesti nahakunstnik
- 1949 – Lilian Hansar, eesti arhitekt
- 1956 – Enn Keerd, eesti näitleja ja lavastaja
- 1957 – Anu Juurak, eesti graafik
- 1957 – José Sócrates, portugaali poliitik
- 1967 – Guntis Valneris, läti kabetaja
- 1968 – Mari Kartau, eesti kunstnik ja ajakirjanik
- 1971 – Dolores O'Riordan, iiri muusik (The Cranberries)
- 1972 – Mait Malmsten, eesti näitleja
- 1972 – China Miéville, inglise kirjanik
- 1973 – Greg Rusedski, Kanadas sündinud briti tennisist
- 1974 – Nina Persson, rootsi muusik (The Cardigans)
- 1974 – Tim Henman, inglise tennisist
- 1976 – Kersti Heinloo, eesti näitleja
- 1978 – Peeter Helme, eesti kirjanik
- 1984 – Asko Paade, eesti korvpallur
Surnud[muuda | redigeeri lähteteksti]
- Pikemalt artiklis Surnud 6. septembril
- 1907 – Sully Prudhomme, prantsuse luuletaja ja esseist
- 1998 – Akira Kurosawa, Jaapani filmirežissöör
- 2003 – Rudolf Rimmel, eesti luuletaja ja publitsist
- 2007 – Luciano Pavarotti, itaalia tenor ja ooperilaulja
Pühad[muuda | redigeeri lähteteksti]
- ...
Ilmarekordid[muuda | redigeeri lähteteksti]
- ...
Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 154
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 161
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 174
- ↑ Viitamistõrge: Vigane
<ref>-silt. Viite nimegaKronoloogia.2C_2007:178tekst puudub.
