11. jaanuar
Allikas: Vikipeedia
 |
See artikkel vajab toimetamist. Lisainfot võib leiduda arutelulehel. Palun aita artiklit toimetada. |
| << Jaanuar >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 1 | 2 | 3 | 4 | |||
| 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 11 |
| 12 | 13 | 14 | 15 | 16 | 17 | 18 |
| 19 | 20 | 21 | 22 | 23 | 24 | 25 |
| 26 | 27 | 28 | 29 | 30 | 31 | |
| 2015 | ||||||
11. jaanuar on Gregoriuse kalendri 11. päev. Juliuse kalendri järgi 29. detsember (1901–2099).
Sündmused[muuda | redigeeri lähteteksti]
Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]
- 1787 – kaotati Tallinna raad.
- 1925 – Eestisse tuli Rahvasteliidu delegatsioon eesotsas liidu peasekretäri abi Joseph Avenoliga. Delegatsiooni ülesandeks oli anda üldhinnang Eesti majandusele, otsustamaks, kas olla vahendajaks välislaenu hankimisel. Delegatsioon viibis 20. jaanuarini.
- 1925 – Voldemar Väli võitis Viiburi maadlusturniiri finaalis olümpiavõitjat Kustaa Pihlajamäki't[1].
- 1926 – nimetas NLKP Keskkomitee presiidium Nikolai II maa Severnaja Zemljaks ('Põhjamaa').
- 1935 – Vabariigi Valitsus vabastas Margus Mägi Penuja vallavanema ametist.
- 1940 – Juhan Aavamägi valiti Keila vallavanemaks.
- 1947 – taasavati taastatud Kadrioru tennisehall[1].
- 1949 – ENSV Rahvakomissaride Nõukogu kinnitas kultuurimälestusmärkide kaitse põhimääruse. Võimud seda aga ei järginud ning jätkasid monumentide purustamist ja raamatukogude ning kunstiteoste hävitamist. Sõjajärgsetel aastatel hävitati ühtekokku 10–12 miljonit raamatut, samuti ajakirju ja ajalehti. Hävitustöö tulemusena oli Eestis 1920–1940 avaldatud kirjavarast hävitatud kolmandik.
- 1988 – EKP Keskkomitee 7. pleenumil vabastati ametist EKP Keskkomitee ideoloogiasekretär Rein Ristlaan. Tema asemele valiti Indrek Toome.[2]
- 1992 – Edgar Savisaare poolt juhitava valitsuse otsusega kehtestati piima, leiva, või ja juustu müük talongide alusel. Üleüldine toidukaupade nappus tõi kaasa jätkuva inflatsiooni. Spekulatsiooni ja korruptsiooni tõkestamiseks püüti rakendada abinõusid.
- 1993 – Kaitseliidu uueks ülemaks sai kapten Johannes Kert.
- 1993 – tuhatkond pensionäri kogunes Toompeale, et nõuda valitsuselt elatusraha suurendamist.
- 1994 – vahi alla võeti Otepää Ühispanga endine direktor Valmar Visnapuu, keda süüdistati ametiseisundi kuritarvitamises.
- 1994 – valitsus kinnitas heaks korralduse, mille järgi hakati Paldiskis tegema suuri ümberkorraldusi ning valitsuse esindajaks Paldiskis määrati senine kaitseministeeriumi nõunik Jüri Tikk.
- 1994 – president Lennart Meri kirjutas alla valitsusuuendusele, võttes arvesse üksnes peaministri soove: Toivo Jürgenson sai majandusministriks ja Heiki Kranich rahandusministriks.
- 1997 – Tiit Vähi, Eesti peaminister, tähistas 50. sünnipäeva grandioosse peoga laeval Georg Ots. Sünnipäevapeole oli kutsutud 153 külalist koos abikaasadega.
- 1999 – avalikuks tehti majandusnäitajad, mille järgi oli majandusraskuste ja Vene kriisi mõjul kasvanud järsult töötute osakaal, registreeritud töötuid arvati olevat ligi 35 000 inimest.
- 2004 – Otepää suusatamise MK-etapi teine võistluspäev. Naiste 4x5 km teatesõidus jäi Eesti naiskond, kuhu kuulusid Piret Pormeister, Silja Suija, Kristina Šmigun, Kaili Sirge, viimasele – 10. kohale. Meeste 4x10 km teatesõidus saavutas Eesti I meeskond (Aivar Rehemaa, Andrus Veerpalu, Jaak Mae, Priit Narusk) 7. koha.
Maailmas[muuda | redigeeri lähteteksti]
- 1569 – Inglismaal St. Pauli katedraalis korraldati kuninganna Elizabeth I eestkostel esmakordselt loterii.
- 1571 – Austria aadel saavutas usuvabaduse.
- 1681 – Brandenburg ja Prantsusmaa sõlmisid kaitseliidu.
- 1693 – purskas Etna. Järgnenud maavärin küündis rängalt ka Maltale.
- 1753 – Hispaania kuningas Fernando VI sõlmis lepingu paavst Benedictus XIV-ga.
- 1787 – William Herschel avastas Uraani kaaslased Titania ja Oberoni.
- 1790 – Belgias algas revolutsioon Habsburgide võimu vastu. Samal ajal oli valitsuskongressi presidendiks François de Nélis (1736–1798) ja peaministriks Hendrik van der Noot (1731–1827).
- 1814 – Joachim Murat, kes oli Napoli kuningas, ei toetanud enam Napoleon I-t ning ühines liitlasvägedega.
- 1887 – Otto von Bismarck pooldas Saksamaa armee suurendamist.
- 1919 – Rumeenia annekteeris Transilvaania.
- 1935 – Amelia Earhart lendas esimese naispiloodina üksi Honolulust O'ahu saarel Californiasse.
- 1939 – Araabia Ühendemiraatide valitseja šeik Shakhbout sõlmis Suurbritannia konsortsiumiga emiraadi esimese naftalepingu.
- 1942 – Teine maailmasõda: jaapanlased vallutasid Malaisia pealinna Kuala Lumpuri.
- 1943 – Ameerika Ühendriigid ja Suurbritannia loobusid eksterritoriaalsetest nõudmistest Hiinas.
- 1945 – Kreeka kodusõjas kuulutati välja vaherahu.
- 1946 – moodustati Albaania Rahvavabariik
- 1962 – Peruu Andides jäi laviini alla küla, õnnetuses hukkus umbes 3000 inimest.
- 1972 – Ida-Pakistanist sai Bangladesh.
- 1975 – Nõukogude Liidust startis mehitatud kosmoselaev, mis pidi kokku saama Maa orbiidile saadetud kosmoselaboriga.
- 1976 – võimult kukutati Ecuadori president Rodriguez Lara.
- 1990 – Vilniusse jõudis Nõukogude Liidu president Mihhail Gorbatšov, 250 000 leedulast osales iseseisvuse pooldajate meeleavaldusel.
- 1993 – toimus ÜRO Julgeolekunõukogu istung, et hoiatada Şaddām Ḩusayni Lahesõja vaherahu tingimuste rikkumise eest.
- 1995 – Kolumbias kukkus alla reisilennuk DC-9, mille pardal oli 52 inimest. Õnnetuses jäi ellu üks inimene.
- 1996 – Itaalia peaminister Lamberto Dini teatas tagasiastumisest.
- 1996 – Jaapani peaministriks sai Ryutaro Hashimoto.
- 1996 – Peruu sõjakohus mõistis eluks ajaks vangi Ameerika kodakondsusega Lori Berensoni. Teda süüdistati Peruu kommunistliku sissirühmituse kuulumise eest, mis tegutses aastail 1984–1997.
- 1997 – Burundi sõdurid tapsid riigi kirdeosas 126 hutu mässulist.
Sündinud[muuda | redigeeri lähteteksti]
Pikemalt artiklis Sündinud 11. jaanuaril
-
- 347 – Theodosius I, Eesti keiser
- 1806 – Ferdinand Minding, saksa päritolu matemaatik
- 1906 – Albert Hofmann, Šveitsi keemik
- 1910 – Trygve Bratteli, Norra poliitik
- 1911 – Zenkō Suzuki, Jaapani poliitik
- 1920 – Helga Kurm, eesti pedagoogikateadlane
- 1922 – Villem Gross, eesti kirjanik
- 1924 – Roger Guillemin, prantsuse neuroendokrinoloog
- 1928 – Åke Lindman, Soome filmilavastaja, näitleja ja jalgpallur
- 1929 – Dmitri Bruns, Eesti arhitekt
- 1931 – Sulev Nõmmik, eesti näitleja ja lavastaja
- 1934 – Jean Chrétien, Kanada poliitik
- 1939 – Anne Heggtveit, Kanada mäesuusataja
- 1954 – Jaak Aaviksoo, Eesti füüsik ja poliitik
- 1971 – Mary J. Blige, ameerika laulja
- 1972 – Amanda Peet, USA näitleja
- 1974 – Jens Nowotny, saksa jalgpallur
- 1976 – Kaire Vilgats, eesti laulja
- 1977 – Anni Friesinger, saksa kiiruisutaja
- 1978 – Emile Heskey, inglise jalgpallur
- 1981 – Jamelia Niela Davi, inglise laulja
- 1983 – Adrian Sutil, saksa autovõidusõitja
- 1993 – Kaur Pikhoff, Eesti laulja, helilooja ja rallikrossisõitja.
Surnud[muuda | redigeeri lähteteksti]
- Pikemalt artiklis Surnud 11. jaanuaril
- 844 – Michael I, Bütsantsi keiser
- 1843 – Francis Scott Key, jurist, USA hümni sõnade autor
- 1909 – Karl August Hermann, eesti helilooja, keeleteadlane ja entsüklopedist
- 1923 – Konstantínos I, Kreeka kuningas
- 1928 – Thomas Hardy, inglise kirjanik
- 1940 – Märt Kuivas, eesti loomaarst
- 1941 – Emanuel Lasker, juudi päritolu saksa malemaailmameister
- 1966 – Hannes Kolehmainen, soome pikamaajooksja
- 1979 – Johann Ostrat, Eesti sõjaväelane
- 1980 – Barbara Pym, inglise romaanikirjanik
- 1983 – Grigori Rošal, vene filmilavastaja ja stsenarist
- 1988 – Isidor Isaac Rabi, Nobeli füüsikaauhinna laureaat 1944
- 1991 – Carl David Anderson, USA füüsik, Nobeli auhind 1936
- 2003 – Mickey Finn, inglise muusik (T. Rex)
- 2005 – Fabrizio Meoni, itaalia mootorrattur
- 2005 – Spencer Dryden, USA trummar
- 2005 – Silvia Jõgever, eesti kunstnik
- 2008 – Sir Edmund Hillary, uus-meremaa alpinist
- 2013 – Aaron Swartz, USA programmeerija ja interneti-aktivist
Pühad[muuda | redigeeri lähteteksti]
- Õigeusu kirikus vaga Theodosius Suure mälestuspäev
Ilmarekordid[muuda | redigeeri lähteteksti]
- 2007 – kõrgeim õhutemperatuur Moskvas (+8,3 °C)
- ↑ 1,0 1,1 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
- ↑ Olaf Kuuli. Sotsialistid ja kommunistid Eestis. Tallinn, 1999, lk. 160
