3. jaanuar
Allikas: Vikipeedia
| << Jaanuar >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 1 | 2 | 3 | 4 | |||
| 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 11 |
| 12 | 13 | 14 | 15 | 16 | 17 | 18 |
| 19 | 20 | 21 | 22 | 23 | 24 | 25 |
| 26 | 27 | 28 | 29 | 30 | 31 | |
| 2015 | ||||||
3. jaanuar on Gregoriuse kalendri kolmas päev. Juliuse kalendri järgi 21. detsember (1901–2099).
Sündmused[muuda | redigeeri lähteteksti]
Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]
- 1802 – Tartu ülikooli esimeseks rektoriks valiti Georg Friedrich Parrot[1].
- 1813 – Tallinnas Karja tänava kasarmutes tõstsid viletsa toidu ja halva kohtlemise tõttu mässu maamiilitsasse võetud eesti nekrutid[2].
- 1909 – Tartus alustas tegevust Eesti Majanduse Ühisus[3].
- 1920 – lõppes Vabadussõja sõjategevus. Jõustus 31. detsembril 1919 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa poolt allakirjutatud vaherahuleping.
- 1938 – Tartu Ülikoolis vahetus juhtkond, rektoriks sai professor Hugo Kaho.
- 1940 – asutati Eesti - Nõukogude Liidu sõprusühing[1].
- 1958 – ilmuma hakkas Spordileht[4].
- 1974 – Tallinna Keskrajoon jagati Lenini rajooniks ja Oktoobri rajooniks.
- 1994 – Tallinna vanalinnas Munkadetaguses tornis puhkes tulekahju. Arvati, et tegu võis olla süütamisega.
- 1994 – Wolfgang von Statten, Saksamaa Bundestagi Saksa-Balti parlamendigrupi esimees, kutsus üles võtma Baltimaid NATO liikmeskonda.
- 1994 – Eesti Teaduste Akadeemia Füüsikainstituudi direktoriks valiti senine teadusdirektor füüsika-matemaatikakandidaat Kristjan Haller.
- 1994 – esimene tsiviillaadungiga laev väljus Paldiski sadamast.
- 1997 – Teede- ja sideministeerium ning Eesti Raudtee otsustasid sulgeda Haapsalu–Riisipere raudteelõigu.
- 1999 – Eesti Päevaleht ja Postimees lõpetasid halvenenud majandusliku seisu pärast ilmumise pühapäeviti.
- 2000 – Eesti president Lennart Meri vabastas ametist kaitseväe juhataja kohusetäitja Urmas Roosimäe, määrates tema asemele Märt Tiru.
Maailmas[muuda | redigeeri lähteteksti]
- 1496 – Leonardo da Vincil luhtus lennumasina katsetamine.
- 1521 – paavst Leo X heitis Martin Lutheri oma bullaga ristikogudusest välja.
- 1648 – Oliver Cromwell mõistis surma kuningas Charles I.
- 1815 – Austria, Suurbritannia ning Prantsusmaa ühinesid Preisimaa ja Venemaa vastu.
- 1833 – algas Suurbritannia okupatsioon Falklandi saartel ja esimeseks valitsejaks saartel sai Henry Smith (kuni aastani 1838).
- 1871 – Henry W. Bradley patenteeris margariini.
- 1888 – Marvin C. Stone sai joogikõrre patendi.
- 1921 – Türgi ja Armeenia sõlmisid rahu.
- 1941 – Saksamaal asendati gooti kiri antiikvaga.
- 1942 – algas Jaapani sõjaline okupatsioon Filipiinidel (de facto kuni 17. august 1945)
- 1957 – USA-s Lancasteris tulid müügile esimesed elektrilised käekellad
- 1958 – moodustati Lääne-India Saarte Föderatsioon
- 1970 – Kongo Vabariik nimetati ümber Kongo Rahvavabariigiks
Sündinud[muuda | redigeeri lähteteksti]
Pikemalt artiklis Sündinud 3. jaanuaril
- 106 eKr – Marcus Tullius Cicero, Vana-Rooma riigimees, kirjanik ja filosoof
- 1817 – Theodosius Harnack, teoloog
- 1829 – Konrad Duden, saksa keeleteadlane
- 1876 – Wilhelm Pieck, Saksa DV riigitegelane
- 1883 – Clement Attlee, Suurbritannia poliitik
- 1892 – J. R. R. Tolkien, briti kirjanik
- 1905 – Aleksei Stahhanov, vene tööeesrindlane
- 1924 – Ülo Vinter, eesti helilooja
- 1926 – George Martin, inglise muusikaprodutsent
- 1946 – Mihkel Pärnoja, eesti keemik ja poliitik
- 1956 – Mel Gibson, Austraalia näitleja
- 1964 – Sven Kivisildnik, eesti kirjanik ja ajakirjanik
- 1969 – Michael Schumacher, saksa võidusõitja
- 1980 – Bryan Clay, USA kümnevõistleja
Surnud[muuda | redigeeri lähteteksti]
- Pikemalt artiklis Surnud 3. jaanuaril
- 1875 – Pierre Larousse, prantsuse leksikograaf
- 1923 – Jaroslav Hašek, tšehhi kirjanik
- 1927 – Carl Runge, saksa matemaatik
- 1945 – Edgar Cayce, USA meedium
- 1964 – Roman Haavamägi, eesti skulptor ja maalikunstnik
- 1967 – Jack Ruby, Lee Harvey Oswaldi tapja
- 1972 – Frans Masereel, Belgia kunstnik
- 1979 – Conrad Hilton, USA hotellipidaja
- 1980 – Joy Adamson, looduskaitsja
- 1986 – Valter Tauli, eesti keeleteadlane
- 1989 – Sergei Sobolev, vene matemaatik
- 2000 – Mari Adamson, eesti tekstiilikunstnik
Pühad[muuda | redigeeri lähteteksti]
- Eestis on komme Vabadussõja lõpetanud vaherahu auks kell 10.30 kirikukelli helistada ja vaikusehetke pidada.
- Õigeusu kirikus prohvet Malakia ja märter Gordiuse mälestuspäev.
Ilmarekordid[muuda | redigeeri lähteteksti]
- 1941 – Võru ilmajaamas mõõdeti külmarekordiks –43,4°C.
- 2010 – suurim lumikatte paksus (62 cm) vaatlusperioodi jooksul Tallinnas, eelmine rekord (59 cm) oli püstitatud 18. märtsil 1968.[5]
- 2010 – suurim lumikatte paksus jaanuaris (56 cm) Jõhvis.[5]
Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 111
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 118
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 174
- ↑ ESBL veebis (vaadatud 21.03.2015)
- ↑ 5,0 5,1 Tallinnas löödi sajandi lumerekord Postimees, 03.01.2010
