7. mai
Allikas: Vikipeedia
| << Mai >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 1 | 2 | 3 | ||||
| 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 |
| 11 | 12 | 13 | 14 | 15 | 16 | 17 |
| 18 | 19 | 20 | 21 | 22 | 23 | 24 |
| 25 | 26 | 27 | 28 | 29 | 30 | 31 |
| 2015 | ||||||
7. mai on Gregoriuse kalendri 127. (liigaastal 128.) päev. Juliuse kalendri järgi 24. aprill (1900–2099).
Sündmused[muuda | redigeeri lähteteksti]
Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]
- 1366 – Liivi ordu ja Riia peapiiskop sõlmisid Danzigis kokkuleppe, mille järgi ordu loovutas Riia linna peapiiskopile, viimane loobus nõudmast ordult vaimulikku kuulekust ja läänivannet. Paavst seda lepingut ei kinnitanud.
- 1535 – Tallinna raekohtu otsusel hukati Harju väravas pea mõõgaga maharaiumise teel Riisipere mõisnik Johann von Uexküll, süüdistatuna oma talupoja Suurepere Madise piinamises ja puuhaluga surnuks peksmises.
- 1681 – Liivimaa maapäev lükkas tagasi eelmisel, 1680. aastal Rootsi kuninga Karl XI läbi surutud mõisate reduktsiooni seaduse[1]. Ühtlasi lükkas maapäev tagasi ka Karl XI ettepaneku vabastada rüütlimõisate talupojad pärisorjusest[1].
- 1845 – Venemaa keiser kinnitas instruktsiooni, mille kohaselt iga õigeusu kiriku juurde tuli luua kihelkonnakool[2].
- 1920 – Asutav Kogu võttis vastu avalike algkoolide seaduse. Senised erinevat tüüpi algkoolid asendati ühtse avaliku algkooliga, õpetus muudeti emakeelseks ja maksuvabaks, kehtestati 6-klassiline koolikohustus ning deklareeriti ühtluskooli põhimõtet.
- 1923 – lõppesid 5. mail alanud Riigikogu teise koosseisu valimised.
- 1923 – Tallinna eeluurimisvanglast põgenes kuus naiskommunisti, kes tabati alles kuu aja pärast katsel pääseda mootorpaadiga Nõukogude Liitu.
- 1928 – asutati Pärnumaa Spordiliit[3].
- 1936 – Tallinnas algas Balti riikide välisministrite IV konverents.
- 1937 – kindral Johan Laidoner saatjatega asus teele George VI kroonimisele.
- 1937 – Riias lõppesid Euroopa meistrivõistlused korvpallis, kus Eesti jäi viiendaks, võitis Leedu[3]
- 1938 – vastavalt 5. mail vastu võetud amnestiaseadusele vabastati kõik poliitvangid ning lisaks veel mitusada muude seaduste vastu eksinud karistusalust.
- 1989 – asutati Eesti Maaliit (EML, esimees Arvo Sirendi).[4]
- 1992 – Eesti, Läti ja Leedu välisministrid kirjutasid alla Strasbourg'is Euroopa kultuurikonventsioonile.
- 2013 – ESTCube-1 töötab orbiidil.
Maailmas[muuda | redigeeri lähteteksti]
- 1703 – Inglise väed eesotsas Marlborough' hertsogiga okupeerisid Kölni peapiiskopkonna ja seejärel Bonni, sellal kui prints Eugène lõi lahinguid Reinimaal ja Lõuna-Saksamaal.
- 1777 – USA ristleja Surprise hõivas La Manche'i väinas Briti laeva Prince of Orange.
- 1794 – Prantsusmaal kehtestati ametlikult Ülima Olendi kultus.[5]
- 1821 – Suurbritannia Aafrika kompanii saadeti suurte kulude tõttu laiali ning Sierra Leone, Gambia ja Kullarannik läksid Suurbritannia valitsuse alla: moodustati Briti Lääne-Aafrika.
- 1848 – Preisimaa väed surusid maha Varssavi ülestõusu ja mässajad andsid alla.
- 1915 – Saksa allveelaev U-20 uputas Iirimaa ranniku lähedal Suurbritannia liinilaeva Lusitania. Hukkus 1198 inimest.
- 1943 – liitlasväed vallutasid Tunise ja Biserta ning sakslased taganesid Cap Boni poolsaarele.
- 1954 – prantslased loovutasid Dien Bien Phu Põhja-Vietnamile.
- 1970 – Somaalia natsionaliseeris kõik oma välismaised naftakompaniid ja pangad.
- 1971 – USA loobus dollari kasutamise kontrollist USA-Hiina äritoimingutes.
- 1976 – Leonid Brežnev sai marssali sõjaväelise auastme.[6]
- 1988 – šiiidid pidasid ägedaid tänavalahinguid, et võtta enda alla kontroll Beiruti lõunaosa agulite üle.
- 1989 – Pekingi üliõpilaste liidrid, kes nõudsid demokraatlikke reforme, lubasid veel vähemalt viis päeva loengutelt puududa.
- 1990 – kaks Norra suusatajat jõudsid esimestena ilma koerte, sõidukite ja välise abita põhjapoolusele.
- 1991 – päästeamet hoiatas, et pärast keeristormi ähvardab 8 miljonit Bangladeshi elanikku kooleraepideemia.
- 1992 – Saksamaa suurim tööliste streik lõppes palga korrigeerimise kokkuleppega.
- 1993 – Itaalia peaministri Carlo Ciampi uus valitsus võitis usaldushääletusel ning sai volitused poliitilise süsteemi reformiks.
- 1994 – seaduseandjad andsid Johannesburgis ametivande, kui Lõuna-Aafrikas tuli võimule mustade ja valgete ühine valitsus.
- 1995 – Jacques Chirac võitis Prantsusmaa presidendivalimised.
- 2009 – Prahas tehti idapartnerluse tippkohtumise ühisavaldus.
Sündinud[muuda | redigeeri lähteteksti]
Pikemalt artiklis Sündinud 7. mail
- 1711 – David Hume, šoti filosoof, ajaloolane ja esseist
- 1812 – Robert Browning, inglise luuletaja
- 1819 – Otto Wilhelm von Struve, baltisaksa astronoom
- 1833 – Johannes Brahms, saksa helilooja
- 1840 – Pjotr Tšaikovski, vene helilooja
- 1861 – Rabindranath Tagore (Thakur), india kirjanik, Nobeli auhind 1913
- 1867 – Władisław Reymont, poola kirjanik, Nobeli auhind 1924
- 1892 – Josip Broz Tito, Jugoslaavia riigijuht
- 1901 – Gary Cooper (Frank James Cooper), ameerika näitleja
- 1907 – Martin Karmin, eesti põllumajandusteadlane
- 1919 – Eva Perón, filminäitleja ja Argentina presidendi abikaasa
- 1920 – Toomas Aring, eesti spordifotograaf
- 1922 – Darren McGavin, ameerika näitleja
- 1923 – Anne Baxter, ameerika aktriss
- 1939 – Rudolphus Franciscus Marie "Ruud" Lubbers, hollandi poliitik, peaminister aastail 1982–1994
- 1956 – Jan Peter Balkenende, hollandi poliitik, peaminister aastail 2002–2010
- 1961 – Ivar Must, eesti helilooja
- 1965 – Owen Hart, kanada profimaadleja
- 1968 – Traci Lords (Nora Louise Kuzma), ameerika näitleja ja endine pornotäht
- 1969 – Eagle-Eye Cherry, rootsi/ameerika laulja
- 1981 – Jaak Prints, eesti näitleja
Surnud[muuda | redigeeri lähteteksti]
- Pikemalt artiklis Surnud 7. mail
- 1523 – Franz von Sickingen, Saksa riigirüütlite ülestõusu juht
- 1812 – Antonio Salieri, itaalia helilooja
- 1932 – Paul Doumer, prantsuse poliitik
- 1938 – Octavian Goga, Rumeenia poliitik
- 1977 – Francisco Saverio, Parma hertsogliku perekonna pea
- 2000 – Douglas Fairbanks, Jr., ameerika näitleja
- 2008 – Leili Kuldkepp, eesti ehtekunstnik
Pühad[muuda | redigeeri lähteteksti]
- Raadiopäev – NSV Liidus ja Venemaal (vaata Aleksandr Popov)
Ilmarekordid[muuda | redigeeri lähteteksti]
- ...
Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 84
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 128
- ↑ 3,0 3,1 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
- ↑ Eesti A & O. Tallinn, 1993, lk. 127
- ↑ Graham Hancock, Robert Bauval. Talisman : pühad linnad, salausk. Tallinn, 2007, lk. 31
- ↑ Aleksandr Maisurjan. Teistmoodi Brežnev. Tallinn, 2013, lk. 371
