1932
Allikas: Vikipeedia
◄ | 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand
◄ | 1900. aastad | 1910. aastad | 1920. aastad | 1930. aastad | 1940. aastad | 1950. aastad | 1960. aastad | ►
◄◄ | ◄ | 1928 | 1929 | 1930 | 1931 | 1932 | 1933 | 1934 | 1935 | 1936 | ► | ►►
1932. aasta (MCMXXXII) oli 20. sajandi 32. aasta.
Sündmused maailmas[muuda | redigeeri lähteteksti]
Jaanuar[muuda | redigeeri lähteteksti]
- ...
Veebruar[muuda | redigeeri lähteteksti]
- 4. veebruar – algasid III taliolümpiamängud Lake Placidis, USA-s
Märts[muuda | redigeeri lähteteksti]
- 1. märts – USA lennunduspioneeri Charles Lindberghi 20kuune pooeg rööviti tema kodust New Jerseys. Maikuus leiti ta surnuna.
- 19. märts – Sydneys avati ametlikult Sadamasild.
Aprill[muuda | redigeeri lähteteksti]
- ...
Mai[muuda | redigeeri lähteteksti]
- 6. mai – Vene emigrant Pavel Gorgulov tegi atentaadi Prantsusmaa presidendile Paul Doumer'le, kes suri järgmisel päeval.
- 21. mai – Amelia Earhart lendas esimese naisena lennukiga üle Atlandi ookeani. Lend, mis algas 20. mail 1932, kestis 14 tundi ja 54 minutit.
Juuni[muuda | redigeeri lähteteksti]
- ...
Juuli[muuda | redigeeri lähteteksti]
- 30. juuli – avati X nüüdisaegsed suveolümpiamängud Los Angeleses, USA-s
August[muuda | redigeeri lähteteksti]
- ...
September[muuda | redigeeri lähteteksti]
- ...
Oktoober[muuda | redigeeri lähteteksti]
- ...
November[muuda | redigeeri lähteteksti]
- ...
Detsember[muuda | redigeeri lähteteksti]
- ...
Sündmused Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]
- Pikemalt artiklis 1932. aasta Eestis
- 4. jaanuar – sõlmiti Eesti mittekallaletungileping NSV Liiduga
- 7. jaanuar – Tallinna Kalevi käsipallimeeskond alustas kuu aega kestnud Euroopa võistlusturneed, mille jooksul peeti 14 korvpalli- ja 6 võrkpallikohtumist; võiduskooriks jäi 9:5[1].
- 19. jaanuar – ajalehes Eesti Spordileht avaldati esmakordselt jäähoki võistlusmäärused[1].
- 7. veebruar – Eesti võistkond mängis esimest korda jäähokit: Tallinna meeskond jäi Riia Unionile alla 0:6[1]
- 14. veebruar – Tallinna Kalevi väljakul toimus esimene avalik Eesti pinnal peetud jäähokivõistlus, kus vastamisi olid kaks Kalevi meeskonda[1].
- 24. veebruar – Tallinna Spordi jääpallimeeskond tuli kümnendat korda Eesti meistriks, võites finaalis Kalevi võistkonda 3:2[1].
- 28. veebruar – Eesti meistrivõistlustel Kreeka-Rooma maadluses domineerisid spordiklubi VS Sport maadlejad, võites seitsmest alavõistlusest kuus. Esimest korda tuli Eesti meistriks Kristjan Trossmann (Palusalu)[1]
- 13. märts – Türil toimus Eesti esimene 50 km suusamaraton, mille võitis Reinhold Niilov[1].
- 13. märts – Stockholmis toimus esimest korda maadluse nelikmaavõistlus, kus osalesid Eesti, Rootsi, Saksamaa ja Ungari. Eesti jäi võistluses viimaseks[1].
- 20. märts – Tallinnas tuli kokku III vabadussõjalaste kongress[2].
- 23. märts – Tallinnas hukkus küüni põlengul kümme kodutut ja prostituuti, nende hulgas Vabadusristi kavaler Feliks Reimann.
- Riigikogu andis välja mitmeid seadusi, et vähendada majandussurutist[2]. Nt keelati ühel inimesel töötada korraga mitmel ametikohal, talupidajate tulumaksu vähendati 50%[2]
- 1. aprill – lasti liikvele 10-sendiline vahetusraha.
- 10. aprill – toimusid Eesti meistrivõistlused tõstmises[1].
- 16. aprill – Eestis toimusid Eesti-Läti raskejõustiku maavõistlused, milles Eesti võitis tõstmises 5:0 ja maadluses 5:2[1].
- 17. aprill – ilmuma hakkas ajakiri Eesti Maleilm[1].
- 23. aprill – asutati Õhu- ja Gaasikaitse Liit[2].
- 1. mai – Eesti Spordileht hakkas ilmuma kaks korda nädalas (esmaspäeval ja neljapäeval)[1].
- 28. mai – asutati Tallinna Spordipressi Klubi, mis oli Eesti Spordiajakirjanike Liidu eelkäija[1].
- 29. mai – Tallinnas avati Vaestekooli tänavale ehitatud velodroom[1].
- 1. juuni – toimus Eesti-Läti maavõistlus jalgpallis, mille Eesti võitis 3:0[1].
- 2. juuni – Eesti Olümpiakomitee otsustas, et 1932. aasta Los Angelese olümpiamängudel võistlevad Eesti eest vaid väliseestlased[1].
- 7. juuni – Oslos toimus Eesti-Norra esimene maavõistlus jalgpallis, mille Eesti kaotas 0:3[1].
- 9. juuni – toimus Tartumaa Spordiliidu asutamiskoosolek[1].
- 11. juuni – Tallinna velodroomil (avati 29. mail) toimusid esimesed rahvusvahelised võistlused[1].
- 12. juuni – Riias toimusid Eesti-Läti maavõistlused kergejõustikus, kus Eesti kaotas 70,5:87,5[1].
- 29. juuni – Tartus algasid ülikooli 300. aastapäeva puhul mitmed üritused[2].
- 17. juuli – EVKL (Eesti Vabadussõjalaste Keskliit) korraldas Tapal vabadussõdalaste päeva, mis omandas poliitilise ilme.
- Juulis hakkas ilmuma populaarteaduslik väljaanne "Eesti rahva ajalugu".
- 25. september – Tallinna Hipodroomil toimus esimene võistlus mootorratastele[1].
- Septembris ilmus Friedebert Tuglase uurimus "Eesti Kirjameeste Selts".
- 1. oktoober – Eesti Pank laskis käibele 20-kroonise pangatähe.
- 3. november – Tallinna kinos Modern kanti ette Eesti-Soome ühistööna valminud muusikafilm "Päikese lapsed"[2].
- 15. detsember – majanduskriisi oludes jäi Eestil USA-le tasumata iga-aastane sõjavõla osamaks[2].
- asutati Rakenduskunstnike Ühing (RaKü)
- ilmus Eesti Entsüklopeedia esimene köide (1932–1937)
Sündinud[muuda | redigeeri lähteteksti]
- 4. jaanuar – Carlos Saura, hispaania filmirežissöör
- 5. jaanuar – Umberto Eco, itaalia semiootik ja kirjanik
- 5. jaanuar – Raissa Gorbatšova
- 6. veebruar – François Truffaut, prantsuse filmirežissöör
- 14. veebruar – Ahto Jõgi, eesti ornitoloog
- 18. veebruar – Miloš Forman, tšehhi filmirežissöör
- 18.veebruar – Sven Onno, eesti ornitoloog
- 22. veebruar – Edward Kennedy, USA poliitik
- 24. veebruar – Michel Legrand, prantsuse helilooja
- 26. veebruar – Olav Renno, eesti ornitoloog
- 27. veebruar – Elizabeth Taylor, USA näitlejatar
- 4. märts – Miriam Makeba, lauljatar
- 18. märts – John Updike, USA kirjanik
- 4. aprill – Andrei Tarkovski, vene filmirežissöör
- 4. aprill – Anthony Perkins, USA filminäitleja
- 22. aprill – Aino Pervik, eesti lastekirjanik
- 7. juuni – Bernhard Viiding, eesti publitsist, prosaist ja luuletaja
- 9. juuli – Donald Rumsfeld, USA poliitik
- 7. august – Abebe Bikila, Etioopia kergejõustiklane
- 17. august – Vidiadhar Surajprasad Naipaul, kirjanik
- 3. september – Eileen Brennan, USA filminäitleja
- 8. september – Einar Sanden, eesti kirjanik
- 18. september – Nikolai Rukavišnikov, Nõukogude kosmonaut
- 25. september – Glenn Gould, Kanada pianist
- 29. november – Jacques Chirac, Prantsuse poliitik
Surnud[muuda | redigeeri lähteteksti]
- 14. märts – George Eastman, ameerika leidur, fotograafiapioneer (enesetapp)
- 25. aprill – Peeter Pähn, eesti koolijuhataja
- 3. mai – Charles Fort, ameerika anomalist
- 24. juuni – Ernst Põdder, kindralmajor (aastast 1918), 1917. aastal Vene armee koosseisus moodustatud eesti rahvusväeosade ja Omakaitse (1917) organiseerijaid, oli muu hulgas üldjuht sõjas Balti Maakaitseväe (Landeswehr) vastu (1919)
- 2. juuli – Manuel II, endine Portugali kuningas
- 6. juuli – Kenneth Grahame, šoti kirjanik
- 9. juuli – King Camp Gillette, ameerika leidur
- 10. oktoober – Edgar Wallace, inglise kirjanik
- 9. november – Rudolf Bauer, Ungari kettaheitja
- 18. detsember – Eduard Bernstein, saksa sotsiaaldemokraat
Nobeli auhinnad[muuda | redigeeri lähteteksti]
- füüsika – Werner Karl Heisenberg
- keemia – Irving Langmuir
- meditsiin – Charles Scott Sherrington ja Edgar Douglas Adrian
- kirjandus – John Galsworthy
- rahu – auhinda välja ei antud