27. jaanuar
Allikas: Vikipeedia
| << Jaanuar >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 1 | 2 | 3 | 4 | |||
| 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 11 |
| 12 | 13 | 14 | 15 | 16 | 17 | 18 |
| 19 | 20 | 21 | 22 | 23 | 24 | 25 |
| 26 | 27 | 28 | 29 | 30 | 31 | |
| 2015 | ||||||
27. jaanuar on Gregoriuse kalendri 27. päev. Juliuse kalendri järgi 14. jaanuar (1901–2099).
Sisukord
Sündmused[muuda | redigeeri lähteteksti]
Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]
- 1576 – venelastest ja tatarlastest koosnenud Moskva suurvürstiriigi vägi vallutas Koluvere linnuse.
- 1880 - avati Tallinna Raudtee Tehnikakool[1]. Kooli avamisest sai alguse tehnikahariduse ajalugu Eestis[1].
- 1923 – Sõjaministri käskkirjaga kehtestati Eero Liivese Piduliku marsi kasutamine Riigivanema tervitusmarsina, asendades Porilaste marsi.
- 1923 – tõstja Voldemar Noormägi püstitas Narvas uue maailmarekordi kergekaalus (kuni 67,5 kg) kahe käega surumises, kui ta surus üles 88,5 kg[2].
- 1925 – algasid esimesed Eesti meistrivõistlused käsipallis (võrk- ja korvpallis)[2].
- 1933 – Tallinna saabus Reußi prints Heinrich XLV.
- 1933 – Noorte Meeste Kristliku Ühingu (NMKÜ) käsipallimeeskond lõpetas oma Euroopa turnee, mis oli alganud 2. jaanuaril. NMKÜ võitis korvpallis 4 mängu 12-st ja võrkpallis kõik 5 mängu[2].
- 1936 – Nikolai Grünthal valiti Petseri linnapeaks.
- 1938 – Mõisaküla alevivalitsus esitas Pärnu maavalitsusele palve muuta Mõisaküla alev linnaks.
- 1940 – Saaremaa vallavanemad andsid ametivande.
- 1940 – uuel valgustusega Harjuoru jääväljakul toimus Eesti-Läti maavõistlus jäähokis, mille võitis Läti 4:0[2].
- 1943 – Teine maailmasõda. Nõukogude lennuvägi pommitas Tartut. Pommituse käigus sai tugevalt kannatada Tartu Kunstimuuseum ning hukkus 18 tsiviilelanikku (hukkunute hulgas oli ka professor Teodor Lippmaa).
- 1990 – asutati ühendus "Vaba Eesti", mille eesotsa sai Indrek Toome.
- 1992 – Ülemnõukogu presiidium esitas peaministrikandidaadiks Tiit Vähi.
- 1994 – Soome tagastas Eestile aastal 1933 ehitatud Eesti saatkonnahoone Helsingis Kaivopuisto linnajaos.
- 1995 – Eesti Kirikute Nõukogu valis presidendiks EELK piiskopi Einar Soone.
- 1997 – Kristiina Ojuland valiti Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee asepresidendiks.
- 1998 – valitsus mõistis hukka 17. jaanuaril toimunud neerusiirdamisoperatsiooni, kus Iisraeli arstid tegid Tallinna keskhaiglas seitsmele oma riigi kodanikule neerusiirdamisoperatsiooni, tuues kaasa ka neerudoonorid.
Maailmas[muuda | redigeeri lähteteksti]
- 1416 – Ragusa vabariik tühistas esimese Euroopa riigina orjuse.
- 1501 – Prantsusmaa ja Kastiilia jagasid Napoli kuningriigi.
- 1820 – Fabian Gottlieb von Bellingshausen nägi ühena esimestest Antarktist, talle omistatakse kaude ka selle mandri avastamine.
- 1822 – Kreeka kuulutas end Türgist iseseisvaks.
- 1840 – Los Altos taasinkorporeeriti Guatemala koosseisu.
- 1880 – Thomas Alva Edison patenteeris elektrihõõglambi.
- 1888 – Washingtonis asutati National Geographic Society.
- 1915 – USA okupeeris Haiti.
- 1916 – Berliinis loodi äärmuspahempoolne organisatsioon Spartakusbund. Sinna kuulusid Karl Liebknecht, Rosa Luxemburg, Franz Mehring, Wilhelm Pieck, Clara Zetkin jt. Sellest organisatsioonist sai 1918. aastal Saksamaa Kommunistlik Partei.
- 1918 – Soome kodusõja esimesed kokkupõrked.
- 1944 – Lõppes 1941. aasta sügisest (872 päeva) kestnud Leningradi blokaad.
- 1945 – Auschwitzi koonduslaagrist ellujäänud vabastati.
- 1969 – Bagdadis hukati 14 meest, neist 9 juuti, Iisraeli heaks spioneerimise eest.
- 1973 – Pariisis sõlmitud neljapoolse vaherahuleppega USA, Põhja-Vietnami, Lõuna-Vietnami ja Lõuna-Vietnami kommunistlike vägede vahel lõppes Vietnami sõda. Viimased Ameerika väed lahkusid Vietnamist 29. märtsiks. Algas sõda pärast sõda.
- 1977 – Norras arreteeriti NSV Liidu kasuks luureandmeid kogunud, KGB agent Gunvor Haltung Haavik.
- 1981 – Indoneesia hukkus 500 inimest, kui tulekahju tagajärjel uppus Jaava merre mootorlaev Tampomas II.
- 1984 – Pepsi reklaamvõtetel Los Angeleses süttisid põlema Michael Jacksoni juuksed. Jackson hospitaliseeriti.
- 1996 – Kolonel Ibrahim Baré Maïnassara juhtimisel toimus Nigers riigipööre, millega kukutati riigi esimene demokraatlikult valitud president Mahamane Ousmane.
- 2009 – Ameerika Ühendriikides astus oma ametist tagasi Ameerika Ühendriikide Rahvuslik luuredirektor Michael McConnell, ajutiselt tegutseb rahvusliku luuredirektori kohusetäitjana kindralleitnant Ronald L. Burgess Jr. President Barack Obama nimetas järgmiseks rahvuslikuks luuredirektoriks eruadmiral Dennis C. Blairi
Sündinud[muuda | redigeeri lähteteksti]
Pikemalt artiklis Sündinud 27. jaanuaril
- 1756 – Wolfgang Amadeus Mozart, Austria helilooja
- 1790 – Juan Álvarez Benítez, Mehhiko president
- 1830 – Alexander Oskar von Stryk, Liivimaa mõisnik
- 1832 – Lewis Carroll, Briti kirjanik
- 1844 – Numa Droz, Šveitsi poliitik
- 1859 – Vjatšeslav Aleksejevitš Afanasjev, meditsiiniteadlane
- 1891 – Ilja Ehrenburg, juudi rahvusest Vene kirjanik ja ajakirjanik
- 1924 – Rasit Raif Rauf Denktaş, Põhja-Küprose poliitik
- 1934 – Edith Cresson, Prantsusmaa poliitik
- 1936 – Wolfgang Böhmer, Saksamaa poliitik
- 1944 – Kevin Coyne, Briti muusik, laulja, helilooja ja kirjanik
- 1956 – Jean-Jacques Brot, Mayotte'i prefekt
- 1971 – Lil Jon, USA räppar
- 1981 – Alicia Molik, Austraalia tennisist
Surnud[muuda | redigeeri lähteteksti]
- Pikemalt artiklis Surnud 27. jaanuaril
- 1814 – Johann Gottlieb Fichte, saksa filosoof
- 1901 – Giuseppe Verdi, Itaalia helilooja
- 1919 – Endre Ady, Ungari luuletaja
- 1940 – Theodor Tammin, eesti ärimees ja majaomanik
- 1953 – Leonti Ramenski, vene botaanik ja ökoloog
- 1983 – Georges-Augustin Bidault, Prantsusmaa peaminister (1946, 1949–1950)
- 1984 – Mohamed Ahmed Komooride Valitsusnõukogu asepresident (1957–1961) ja Direktoraadi kaasesimees (1978)
- 1993 – Andre the Giant, WWF-i wrestler
- 2003 – Henryk Jabłoński, Poola Rahvavabariigi Riiginõukogu esimees (1972–1985)
- 2010 – Jerome David Salinger, USA kirjanik
Pühad, tähtpäevad[muuda | redigeeri lähteteksti]
- Holokausti ja teiste inimsusvastaste kuritegude ohvrite mälestamise päev
