1. september
Allikas: Vikipeedia
| << September >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | |
| 7 | 8 | 9 | 10 | 11 | 12 | 13 |
| 14 | 15 | 16 | 17 | 18 | 19 | 20 |
| 21 | 22 | 23 | 24 | 25 | 26 | 27 |
| 28 | 29 | 30 | ||||
| 2015 | ||||||
1. september on Gregoriuse kalendri 244. (liigaastal 245.) päev. Juliuse kalendri järgi 19. august (1901–2099).
Sündmused[muuda | redigeeri lähteteksti]
Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]
- 1785 – Balti kubermangudes hakkas kehtima Venemaa linnaseadus[1].
- 1881 – avati Tallinna Peetri Reaalkool[2].
- 1913 – asutati Eesti Kirjanduse Seltsi kodu-uurimise toimkond[3].
- 1912 – Tartus toimusid kergejõustikuvõistlused, kus esimest korda Eestis võtsid osa ka naised[4].
- 1913 – maadleja Jaan Jaago võitis Peterburis maailmameistrivõistlused maadluses[4].
- 1937 – asutati Riigi Viljasalv
- 1939 – propagandaminister Ants Oidermaa esines kell 21:00 õhtul raadios erakorralise sõnavõtuga Saksamaa ja Poola vahel alanud sõja teemal. Ta rääkis, et Eesti on erapooletu, meid esialgu midagi ei ähvarda ja edasisele sündmuste käigule reageerib valitsus adekvaatselt.[5]
- 1944 – Eesti Omavalitsuse juhi otsusega suleti teatrid, varieteed, teatrikoolid, muusikakoolid ja kunstikoolid[6].
- 1947 – tegutsema hakkasid Tallinna Õpetajate Instituut ja Tartu Õpetajate Instituut[1].
- 1950 – uuel õppeaastal algas Eestis õppetöö 1170 üldhariduskoolis, 33 töölis- ja maanoortekoolis, 47 tehnikumis jm keskeriõppeasutuses ja 5 kõrgkoolis[1].
- 1952 – Tallinna Õpetajate Instituut korraldati ümber Tallinna Pedagoogiliseks Instituudiks[1].
- 1954 – peaaegu kõikides koolis (v.a keskkoolide lõpuklassides) hakati poisse ja tüdrukuid koos õpetama[1].
- 1956 – õppemaks kaotati üldhariduskoolide 8.-11. klassides, keskeriõppeasutustes ja kõrgkoolides[1].
- 1962 – keskkoolide õppekavasse tuli uus aine: ühiskonnaõpetus[1].
- 1964 – maa-asulates elavatele õpilastele maksti nüüdsest kinni sõit kooli ja koolist tagasi[1].
- 1964 – põllumajandusliku suunaga tehnikume ja nende baasmajandeid hakati ühendama sovhoostehnikumideks[1].
- 1970 – võimude käsul hakati üle minema üldise keskhariduse nõudele[1].
- 1975 – loodi Viljandi rajooni põllumajanduskoondis[1].
- 1980 – selle õppeaasta algul loeti üles 539 üldhariduskooli (kokku 198 500 õpilasega), 48 õhtust üldhariduskooli, 25 kutsekeskkooli, 36 kutsekooli, 37 keskeriõppeasutust ja 6 kõrgkooli[1].
- 1988 – Tartu kaubamajas tabati Ülo Kiple ("Haiguste ravi kontrollitud...").
- 1993 – Tallinna nelja linnarajooni asemel moodustati kaheksa linnaosa.
- 1998 – Tartus avati purskkaev ja skulptuur Suudlevad tudengid.
Maailmas[muuda | redigeeri lähteteksti]
- 5598 eKr – Kreeka ilmaliku ajaarvamise algus
- 5508 eKr – Maailma loomine Bütsantsi traditsiooni järgi. Konstantinoopoli tsiviilajaarvamise algus.
- 338 eKr – Chaironeia lahing, Makedoonia saavutas kreeka aladel ülemvõimu.
- 69 – Jeruusalemm purustati (traditsiooniline daatum).
- 1804 – Karl Ludwig Harding avastas asteroid Juno.
- 1870 – Preisimaa võitis Sedani lahingus Prantsusmaad.
- 1914 – Cincinnati loomaaias suri viimane rändtuvi.
- 1923 – Tōkyōt ja Yokohamat laastas maavärin, põhjustades ligi 100 000 ohvrit.
- 1928 – Ahmed Zogu kuulutas Albaania kuningriigiks ja enda kuningaks.
- 1939 – Saksamaa kallaletungiga Poolale algas Teine maailmasõda.
- 1969 – Liibüas toimus Mu‘ammar al-Qadhdhāfī juhtimisel riigipööre.
- 1983 – NSVL õhujõudude lennuk lasi alla Kamtšatka piirkonnas NSVL õhuruumi sattunud Lõuna-Korea reisilennuki Boeing 747 (Korea Airlinesi lend 007).
- 1986 – Vene Õigeusu Kiriku Leningradi ja Novgorodi metropoliidina alustas teenistust Tallinna ja Eesti metropoliit Aleksius
- 2004 – Beslani pantvangikriis.
Sündinud[muuda | redigeeri lähteteksti]
Pikemalt artiklis Sündinud 1. septembril
- 1653 – Johann Pachelbel, saksa helilooja
- 1854 – Engelbert Humperdinck, saksa helilooja
- 1875 – Edgar Rice Burroughs, USA kirjanik
- 1883 – Julius Aamisepp, eesti sordiaretaja
- 1886 – Othmar Schoeck, Šveitsi helilooja
- 1887 – Blaise Cendrars, Prantsuse kirjanik
- 1899 – Andrei Platonov, vene kirjanik
- 1916 – Asta Vender, eesti raamatuillustraator
- 1921 – Willem Frederik Hermans, hollandi kirjanik
- 1935 – Seiji Ozawa, dirigent
- 1937 – Dolores Hoffmann, eesti vitraažikunstnik
- 1938 – Enda Naaber, eesti ajakirjanik
- 1938 – Eevi Ross, eesti murdeuurija
- 1938 – Heljo Tassa, eesti metallikunstnik
- 1945 – Enn Sarap, eesti majandustegelane
- 1950 – Mihhail Fradkov, Venemaa riigiametnik ja poliitik
- 1953 – Andres Mustonen, Eesti vanamuusik
- 1953 – Ants Erm, eesti poliitik
- 1957 – Gloria Estefan, Kuuba päritolu USA laulja
- 1962 – Ruud Gullit, Hollandi jalgpallur
- 1976 – Ivano Brugnetti, itaalia kergejõustiklane
Surnud[muuda | redigeeri lähteteksti]
- Pikemalt artiklis Surnud 1. septembril
- 1648 – Marin Mersenne, prantsuse matemaatik ja filosoof
- 1666 – Frans Hals, flaami kunstnik
- 1715 – Louis XIV, Prantsusmaa kuningas
- 1941 – Karl Parts, Eesti sõjaväelane ja Vabadussõja väejuht
- 1943 – W. W. Jacobs, inglise kirjanik
- 1944 – Liviu Rebreanu, rumeenia kirjanik
- 1970 – François Mauriac, Prantsuse kirjanik
- 1974 – Gerd Neggo, eesti tantsija, tantsulavastaja ja pedagoog
- 1981 – Albert Speer, saksa arhitekt ja riigitegelane
- 1982 – Władysław Gomułka, Poola kommunistlik poliitik ja riigitegelane
- 1985 – Stefan Bellof, võidusõitja
- 1998 – Mait Agu, eesti koreograaf ja tantsupedagoog
Pühad[muuda | redigeeri lähteteksti]
Ilmarekordid[muuda | redigeeri lähteteksti]
- ...
Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]
- ↑ 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 1,11 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 106
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 149
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 178
- ↑ 4,0 4,1 ESBL veebis (vaadatud 02.01.2015)
- ↑ Sotsialistliku revolutsiooni käsiraamat : dokumentide kogumik Eesti okupeerimisest 1940. aastal. Tallinn, 2011, lk. 66-67
- ↑ Teatrid suletakse. Eesti Sõna, 6. september 1944, nr. 207, lk. 3.
