15. jaanuar
Allikas: Vikipeedia
| << Jaanuar >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 1 | 2 | 3 | 4 | |||
| 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 11 |
| 12 | 13 | 14 | 15 | 16 | 17 | 18 |
| 19 | 20 | 21 | 22 | 23 | 24 | 25 |
| 26 | 27 | 28 | 29 | 30 | 31 | |
| 2015 | ||||||
15. jaanuar on Gregoriuse kalendri 15. päev. Juliuse kalendri järgi 2. jaanuar (1901–2099).
Sündmused[muuda | redigeeri lähteteksti]
Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]
- 1892 – Tartus algas Eesti karskusseltside esimene kongress, mis kestis 16. jaanuarini (uue kalendri järgi)[1]. Karskusliikumise juhiks sai Ado Grenzstein[1].
- 1920 – Helsingis leidis aset 22. jaanuarini kestnud Balti riikide IV konverents.
- 1931 – kirjutati alla Eesti-Leedu kaubandusleping, mis tõi kaasa kahe riigi suhete soojenemise.
- 1941 – Nõukogude valitsuse käsul natsionaliseeriti Eesti pankades hoiused.
- 1953 – USAs hakkas ilmuma ajakiri Eesti Male[2].
- 1959 – toimus üleliiduline rahvaloendus. Eestis elas 1 196 791 inimest, neist oli eestlasi 892 653 (74.59%), venelasi 240 227 (20,07%), soomlasi 16 699, ukrainlasi 15 769 (1,32%),valgevenelasi 10 930 (0,91%), juute 5436 (0,45%) ja lätlasi 2888 (0,24%).[3]
- 1970 – toimus üleliiduline rahvaloendus. Eestis elas 1 356 076 inimest, neist oli eestlasi 925 157 (68,22%), venelasi 334 620 (24,68%), ukrainlasi 28 620 (2,11%), valgevenelasi 18 732 (1,38%), soomlasi 18 537 (1,37%), juute 5288 (0,39%) ja lätlasi 3286 (0,24%).[3]
- 1991 – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ratifitseeris 12. jaanuaril sõlmitud Eesti Vabariigi ja Vene NFSV poliitilise lepingu.
- 1991 – Toompeal toimus nõukogudemeelsete miiting.
- 1992 – asutati Eesti Akadeemiline Spordiliit (EASL)[2].
- 1996 – Tallinna Pedagoogikaülikooli juhtkond süüdistas kooli endist rektorit Talis Bachmanni 3,2 miljoni krooni raiskamises.
- 2001 – Tartu Raekoja platsile kogunes mitu tuhat tudengit, kes nõudsid reisirongiliiklumise säilimist ja bussipiletite hindade langust.
- 2011 – Eestis kaotas kehtivuse Eesti kroon, kehtima jäi ainult euro.
Maailmas[muuda | redigeeri lähteteksti]
- 588 eKr – Babüloonia kuningas Nebukadnetsar II asus piirama Jeruusalemma.
- 1535 – Inglismaa kuningas Henry VIII võttis endale riigi kõrgeima kirikupea tiitli.
- 1559 – krooniti Elizabeth I.
- 1582 – Moskva tsaaririik ja Poola-Leedu sõlmisid Jam-Zapolski rahulepingu, mida vahendas paavst Gregorius XIII. Lepingu tagajärjel kaotas Venemaa juurdepääsu Läänemerele.
- 1649 – Fronde'i puhkemise järel lahkus Prantsuse õukond Pariisist.
- 1759 – avati Briti muuseum.
- 1877 – Austria teavitas, et jääb Vene-Türgi sõja puhkemisel neutraalseks.
- 1910 – Prantsuse Kongo reorganiseeriti Prantsuse Ekvatoriaal-Aafrikaks.
- 1919 – Poola Vabariigi peaministriks sai Ignacy Jan Paderewski.
- 1922 – moodustati Iiri Vaba Riik Briti dominiooni staatuses, Vaba Riiki juhtis Michael Collins.
- 1943 – Teine maailmasõda: Jaapani sõjavägi taandus Vaikse ookeani Guadalcanali saarelt.
- 1959 – toimus üleliiduline rahvaloendus. Nõukogude Liidus elas 208 826 650 inimest, neist oli venelasi 114 113 579 (54,65%).[3]
- 1970 – toimus üleliiduline rahvaloendus. Nõukogude Liidus elas 241 720 134 inimest, neist oli venelasi 129 015 140 (53,37%).[3]
- 1966 – Rio de Janeiros toimus üleujutus, kus hukkus üle 400 inimese.
- 1970 – Lõppes Nigeeria kodusõda.
- 1972 – Taani kuningannaks sai Margrethe II.
- 1979 – Iraani šahh Mohammad Reza Pahlavi lahkus kodumaalt.
- 1986 – Lesothos toimus sõjaväeline riigipööre.
- 1989 – Tšehhoslovakkia politsei summutas üle 2000 osavõtjaga meeleavalduse.
- 1990 – Bulgaaria parlament tühistas kommunistliku partei võimumonopoli.
- 1992 – Sloveenia ja Horvaatia iseseisvust tunnustas Euroopa Ühendus.
- 1993 – Salvatore Riina, Itaalia maffiaboss arreteeriti Sitsiilias. Ta oli olnud tagaotsitav juba 30 aastat.
- 1996 – Kreeka peaminister Andréas Papandréou astus tagasi.
- 2001 – tegevust alustas vaba võrguentsüklopeedia Wikipedia.
- 2007 – Melbourne'is algasid lahtised tennise meistrivõistlused.
Sündinud[muuda | redigeeri lähteteksti]
Pikemalt artiklis Sündinud 15. jaanuaril
- 1622 – Molière, prantsuse näitekirjanik ja teatrilavastaja
- 1791 – Franz Grillparzer, Austria kirjanik
- 1795 – Aleksandr Gribojedov, vene kirjanik
- 1809 – Pierre-Joseph Proudhon, prantsuse filosoof, sotsioloog ja majandusteadlanef
- 1842 – Paul Lafargue, prantsuse revolutsionäär
- 1850 – Sofja Kovalevskaja, vene matemaatik
- 1873 – Max Adler, Austria filosoof, sotsioloog ja poliitik
- 1891 – Ossip Mandelštam, juudi päritolu vene kirjanik
- 1899 – Artur-Tõeleid Kliimann, eesti õigusteadlane
- 1900 – William Heinesen, fääri taanikeelne kirjanik
- 1906 – Aristoteles Onassis, kreeka laevandusmagnaat
- 1917 – Anton Raadik, eesti poksija
- 1918 – Gamal Abdel Nasser, Egiptuse poliitik ja sõjaväelane
- 1925 – August Englas, eesti maadleja
- 1929 – Martin Luther King, USA aktivist
- 1949 – Riho Mesilane, eesti ajakirjanik ja humorist
- 1957 – Priit Hõbemägi, eesti ajakirjanik
- 1958 – Boris Tadić, Serbia poliitik
- 1959 – Mart Rannut, eesti keeleteadlane
- 1960 – Anu Kalm, eesti graafik
- 1963 – Heie Treier, eesti kunstikriitik
Surnud[muuda | redigeeri lähteteksti]
- Pikemalt artiklis Surnud 15. jaanuaril
- 69 – Galba
- 1826 – Nikolai Rumjantsev, vene poliitik ja diplomaat
- 1841 – Friedrich Parrot, arstiteadlane ja bioloog
- 1915 – Sir George Strong Nares, briti mereväeohvitser ja polaaruurija
- 1939 – Sergei Rezhevski, eesti arst
- 1940 – Alfred Palm, eesti insener
- 1975 – Ernest Koliqi, albaania kirjanik
- 1983 – Armin Öpik, eesti geoloog
- 1983 – Meyer Lansky, juudi päritolu USA kurjategija
- 1989 – Kalju Kangur, eesti kirjanik
- 2002 – Michael Anthony Bilandic, Chicago linnapea (1976–1979)
- 2003 – Gudmund Saxrud, Norra ametnik ja diplomaat
- 2008 – Artjom Sergejev, NSV Liidu sõjaväelane, Jossif Stalini kasupoeg
- 2008 – Brad Renfro, USA näitleja
- 2011 – Susannah York, Briti teatri- ja filminäitleja
- 2013 – John Thomas, USA kõrgushüppaja
Pühad[muuda | redigeeri lähteteksti]
- Õigeusu kirikus Teeba vaga Pauluse ja vaga Johannes Telklase mälestuspäev
Ilmarekordid[muuda | redigeeri lähteteksti]
- Tallinna maksimumtemperatuur +4,6°C (1983)
- Tallinna miinimumtemperatuur –25°C (1942)
- Tartu maksimumtemperatuur +4,1°C (1983)
- Tartu miinimumtemperatuur –27,9°C (1968)
