Šveits

Šveits väldib ühe riigikeele eelistamist teisele, mistõttu riigi ametliku nime ladina variant Confoederatio Helvetica on võetud aluseks näiteks tippdomeeni tähise .ch puhul.

Šveitsist sai ÜRO täisliige alles aastal 2002.

Sisukord

1 Loodus
2 Rahvastik
3 Majandus
- 3.1 Väliskaubandus
4 Riik
- 4.1 Riigikord
- 4.2 Haldusjaotus
5 Vaata ka
6 Viited
7 Välislingid

Loodus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pinnamood[muuda | redigeeri lähteteksti]

Šveitsi kümme kõrgemat mäge on:

	Nimi	Kõrgus	Mäestik
1.	Dufour	4643 m	Wallise Alpid
2.	Domi mägi	4545 m	Wallise Alpid
3.	Weisshorn	4505 m	Wallise Alpid
4.	Matterhorn	4478 m	Wallise Alpid
5.	Dent Blanche	4357 m	Wallise Alpid
6.	Grand Combin	4314 m	Wallise Alpid
7.	Finsteraarhorn	4274 m	Berni Alpid
8.	Aletschhorn	4195 m	Berni Alpid
9.	Jungfrau	4158 m	Berni Alpid
10.	Mönchi mägi	4099 m	Berni Alpid

Pikemalt artiklis Šveitsi mägede loend

Geoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Šveitsi geoloogiline struktuur on tekkinud viimaste aastamiljonite jooksul Aafrika ja Euroopa laamade kokkupõrke tulemusel.

Geoloogiliselt jaotatakse Šveits viieks põhiliseks regiooniks: Alpid koosnevad põhiliselt graniidist, Juura mäestik on noor kurdmäestik, mis koosneb lubjakivist. Juura ja Alpide vahel on osalt tasane, osalt künklik Mittelland. Peale selle on veel Lombardia madalik Chiasso ümbruses ja Põhja-Reini madalmik Baseli ümbruses, mis asetsevad suuremalt jaolt väljaspool Šveitsi.

Veekogud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Šveits moodustab veelahkme, millest vesi jõuab Reini kaudu Põhjamerre, Rhône'i jõe kaudu Vahemere lääneossa, Ticino jõe kaudu Aadria merre ja Inni jõe kaudu Musta merre.

Tuntumad järved on Genfi järv, Bodeni järv, Neuchâteli järv, Luzerni järv, Zürichi järv ja Lago Maggiore.

Kliima[muuda | redigeeri lähteteksti]

Šveits jaguneb viieks regiooniks, mille vahel on suured kliimaerinevused: Juura mäestik, Šveitsi kiltmaa (Mittelland), Ees-Alpid, Alpid ja Alpidest lõuna poole jääv ala.


Zürich (Šveitsi kiltmaa)	Sion (Alpid)	Lugano (Alpidest lõunas)

Metsad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kolmkümmend protsenti Šveitsi territooriumist on kaetud metsaga.

Alpides valdavad okasmetsad (nulud, kuused, lehised, alpi seedermännid). Alpides kaitsevad metsad laviinide ja kõrgvee eest (mets võtab vee vastu ja peab seda kinni).

Mittellandis, Juuras ja Alpidest lõuna pool 1000 meetrist allpool kasvavad segalehtmetsad ja lehtmetsad.

Tessini kantonis on suured kastanimetsad, millel oli varem tähtis koht toiduallikana.

Rahvastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ametlikud riigikeeled Šveitsis:^[2]
■ saksa
■ prantsuse
■ itaalia
■ romanši

Šveitsil on neli ametlikku riigikeelt: saksa keel (63,7% kogu rahvastikust; koos teiste riikide kodanikega 72,5%), prantsuse keel (20,4%; 21,0%), itaalia keel (6,5%; 4,3%). Romanši keelt, mis kuulub retoromaani keelte hulka, räägib ainult väike kogukond (0,5%; 0,6%) riigi kaguosas Graubündeni kantonis.

Majandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Šveits on moodsa turumajandusega riik, kus töötus on väike ja tööjõud on kõrgelt kvalifitseeritud. Samuti on SKP ühe elaniku kohta väga kõrge.^[3]

2009. aasta andmetel oli tööga hõivatud 4,103 miljonit inimest ja töötus 2010. aasta veebruaris oli 4,4%.^[3]

7,4% elanikkonnast elab alla vaesuspiiri.^[3]

Šveitsi frangi inflatsioonitase on −0,5%.^[4]

SKT ja tööjõu jaotumine sektoritesse^[3]
Sektor	SKT osakaal	Tööjõu osakaal
Põllumajandus	1,3%	3,8%
Tööstus	27,6%	23,9%
Teenindus	71%	72,3%

Väliskaubandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Šveitsi suurimad ekspordiartiklid on masinad, kemikaalid, metallid, käekellad ja põllumajandustooted. Tähtsaimad ekspordipartnerid (2009) on Saksamaa (20,98%), Ameerika Ühendriigid (9,09%), Prantsusmaa (8,62%), Itaalia (8,08%) ja Austria (5,38%).^[3]

Šveitsi suurimad impordiartiklid on masinad, kemikaalid, sõidukid, metallid, põllumajandustooted ja tekstiilid. Tähtsaimad impordipartnerid (2009) on Saksamaa (27,19%), Itaalia (10,42%), Ameerika Ühendriigid (9,61%), Prantsusmaa (7,69%), Holland (4,35%).^[3]

Riik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Riigikord[muuda | redigeeri lähteteksti]

1999. aasta põhiseaduse järgi on kantonitel kogu võim, mis ei ole konkreetselt konföderatsioonile delegeeritud.

Šveitsi parlament on kahekojaline Liidukogu, mis koosneb Kantonite Nõukogust ja Rahvusnõukogust. Kodade õigused on kõigis punktides, kaasa arvatud seadusandluses, võrdsed.

Kantonite Nõukogu 46 liiget (kaks igast kantonist ja üks endistest poolkantonitest) valitakse otseselt igas kantonis. Rahvuskogu 200 liiget valitakse otseselt ja proportsionaalse esindatuse põhimõttel. Kummagi koja liikmete ametiaeg on 4 aastat.

Iga seaduse üle, mille Liidukogu on vastu võtnud, võib rahvas hääletada referendumil. Seadusandliku algatuse teel võib rahvas teha ka muudatusi konföderatsiooni põhiseadusse. Nõnda on tegemist poolotsese demokraatiaga.

Kõrgeim täidesaatev organ on Liidunõukogu, seitsmest liikmest koosnev kollegiaalne organ. Kuigi põhiseadus näeb ette, et Liidukogu valib ja juhendab Liidunõukogu liikmeid, on viimane järk-järgult võtnud endale väljapaistva rolli seadusandlusprotsessi suunamisel ja föderaalseaduste täitmisel.

Šveitsi liidupresident valitakse Liidunõukogu seitsme liikme seast. Üheaastase ametiaja jooksul täidab ta esindusfunktsioone.

Haldusjaotus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Šveits koosneb 26 kantonist:

Kanton	Pealinn	Kanton	Pealinn	Valais Ticino Graubünden (Grisons) Genf Vaud Neuchâtel Jura Bern Thurgau Zürich Aargau Luzern Solothurn Basel-Land. Schaffhausen Uri Schwyz Glarus St. Gallen AI AR Obwalden Nidwalden Zug Fribourg Basel-Stadt Prantsusmaa Itaalia Liecht. Austria Saksamaa
Aargau	Aarau	*Nidwalden	Stans
*Appenzell Ausserrhoden	Herisau	*Obwalden	Sarnen
*Appenzell Innerrhoden	Appenzell	Schaffhausen	Schaffhausen
*Basel-Stadt	Basel	Schwyz	Schwyz
*Basel-Landschaft	Liestal	Solothurn	Solothurn
Bern	Bern	Sankt Gallen	Sankt Gallen
Fribourg	Fribourg	Thurgau	Frauenfeld
Genf	Genf	Ticino	Bellinzona
Glarus	Glarus	Uri	Altdorf
Graubünden	Chur	Valais	Sion
Jura	Delémont	Vaud	Lausanne
Luzern	Luzern	Zug	Zug
Neuchâtel	Neuchâtel	Zürich	Zürich	* poolkantonid