1. märts
Allikas: Vikipeedia
| << Märts >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 1 | ||||||
| 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 |
| 9 | 10 | 11 | 12 | 13 | 14 | 15 |
| 16 | 17 | 18 | 19 | 20 | 21 | 22 |
| 23 | 24 | 25 | 26 | 27 | 28 | 29 |
| 30 | 31 | |||||
| 2015 | ||||||
1. märts on Gregoriuse kalendri 60. (liigaastal 61.) päev. Juliuse kalendri järgi 16. veebruar (liigaastal 17. veebruar; 1901–2099). Aasta lõpuni on 305 päeva.
Sisukord
Sündmused[muuda | redigeeri lähteteksti]
Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]
- 1854 – Krimmi sõja alguse tõttu kuulutati Tallinnas välja sõjaseisukord[1].
- 1880 – Balti rüütelkond esitas Venemaa siseministrile kollektiivmärgukirja, kus märgiti, et eesti ja vene radikaalne ajakirjandus ohustab tugevasti sealset kodurahu[2].
- 1918 – Tallinnas algasid 2. märtsini kestnud läbirääkimised kindral Adolf von Seckendorffi ja Eesti Ajutise Valitsuse esindajate vahel. Kindral deklareeris, et Eesti saatus otsustatakse Saksa valitsuse poolt kokkuleppel kohalike elanikega pärast Saksa-Vene rahulepingu allakirjutamist.
- 1931 – Tallinnas teatri Estonia kontserdisaalis toimus Artur Kapi "Hiiobi" esiettekanne.
- 1934 – toimus teine üleriigiline rahvaloendus. Selle kohaselt elas Eestis 1 126 413 inimest, neist 28,9% linnades. Eestlasi oli 88,2%, venelasi 8,2%, sakslasi 1,5%, rootslasi 0,7%, lätlasi 0,5% ja juute 0,4%.
- 1934 – Tallinnas avati Muusikamuuseum.
- 1940 – Saksa Usaldusvalitsus alustas tegevust.
- 1940 – Saaremaa prefekt Juhan Ehatamm saabus Kuressaarde.
- 1940 – Tariifinõukogu otsusega 26. jaanuarist määrati raadiotariifiga nr 202 televisiooni-vastuvõtuseadme pealt maks 5 krooni aastas.
- 1944 – 20. Eesti diviis likvideeris kuni 5. märtsini kõik Punaarmee tugipunktid Narvast põhjas pool. Neist suurim – Auvere sillapea – jäi siiski püsima.
- 1964 – Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis Aleksander Warma nimetas ametisse uue Vabariigi Valitsuse eksiilis. Peaministri asetäitjaks sai Tõnis Kint.
- 1969 – kindralmajor V. Kroon organiseeris Eesti Rahvuspartei.
- 1991 – hakkas kehtima Eesti politseiseadus.
- 1992 – asutati Tallinnas üks Eesti esimesi eraraadiojaamu Kuku raadio.
- 1994 – valitsus kinnitas õigusvastaselt võõrandatud maa asendamise ja erastamise korra.
- 1994 – Lohusuus algas Vene-Eesti piiriläbirääkimiste 17. voor.
- 1995 – Eestisse saabus kahepäevasele ametlikule visiidile Suurbritannia kaitseväe juhataja asetäitja admiral Jock Slater.
- 1995 – Rootsis Gällivares toimunud juunioride maailmameistrivõistluste põhja suusaaladel võitis Kristina Šmigun 5 km klassikadistantsil hõbemedali. See oli tema esimene medal juunioride MM-võistlustelt.
- 1996 – Kaitsepolitsei esitas rublatehingu kriminaalasjas süüdistused rublade müüki vahendanud ärimeestele Marek Strandbergile ja Agu Kivimägile.
Maailmas[muuda | redigeeri lähteteksti]
- 293 – Constantius I Chloruse ja Galeriuse tseesariks kuulutamisega moodustasid nad valitsevate Diocletianuse ja Maximianusega tetrarhia.
- 1325 – metropoliidi residentsi üle toomisega Vladimirist Moskvasse sai Moskvast Venemaa religioosne keskus.
- 1420 – paavst Martinus V kutsus üles ristisõjale hussiitide vastu.
- 1562 – Prantsusmaal leidis aset Wassy veresaun, mille käigus mõrvasid katoliiklased üle 1000 hugenoti. See sündmus tähistas Prantsuse ususõdade algust.
- 1565 – Brasiilia aladel asutati Rio de Janeiro linn.
- 1692 – Põhja-Ameerikas Massachusettsi koloonias Salemi külas algasid Salemi nõiaprotsessid.
- 1753 – Rootsi läks üle Gregoriuse kalendrile.
- 1767 – Hispaania pagendas jesuiidid.
- 1803 – Ohio võeti vastu Ameerika Ühendriikide 17. osariigiks.
- 1815 – Napoleon Bonaparte naasis pärast pagendust Elba saarel Prantsusmaale.
- 1840 – Prantsusmaa peaministriks nimetati Adolphe Thiers.
- 1845 – Ameerika Ühendriikide president John Tyler allkirjastas seaduse, mis andis Ühendriikidele õiguse Texase Vabariigi annekteerimiseks.
- 1867 – Nebraska võeti vastu Ameerika Ühendriikide 37. osariigiks.
- 1872 – Ameerika Ühendriikides asutati maailma esimene rahvuspark – Yellowstone'i rahvuspark.
- 1896 – Adua (Adowa) lahingus purustasid Etioopia üksused Itaalia armee. Sellega lõppes Esimene Itaalia-Abessiinia sõda.
- 1912 – Albert Berry sooritas esimese langevarjuhüppe liikuvast lennukist.
- 1917 – Türgi loobus islamistlikust ajaarvestusest ja läks üle Gregoriuse kalendrile.
- 1920 – Ungari parlament valis admiral Miklós Horthy riigihoidjaks.
- 1932 – rööviti Charles Lindberghi poeg.
- 1935 – Saarimaa taasliideti Saksamaaga.
- 1941 – Bulgaaria allkirjastas Kolmikpakti, liitudes teljeriikidega.
- 1946 – riigistati Suurbritannia keskpank (The Bank of England).
- 1947 – Rahvusvaheline Valuutafond hakkas tegema finantstehinguid.
- 1952 – Suurbritannia tagastas Saksamaale Helgolandi saare.
- 1953 – NSV Liidu diktaator Jossif Stalin sai rabanduse.
- 1956 – Urho Kaleva Kekkonen vannutati esimeseks ametijaks Soome presidendiks.
- 1961 – Ameerika Ühendriikide president John F. Kennedy asutas Rahukorpuse (Peace Corps).
- 1967 – Brasiilias võeti vastu uus põhiseadus ja ametisse astus uus president Artur da Costa e Silva.
- 1978 – Šveitsis varastati kalmistult Charlie Chaplini kirst.
- 1989 – Ameerika Ühendriigid liitusid Berni autoriõiguse konventsiooniga.
- 1994 – Antigua ja Barbuda peaminister Vere Cornwall Bird astus tagasi.
- 1999 – hakkas kehtima viisavabadus Saksamaa ning Eesti, Läti ja Leedu vahel.
- 2000 – Tarja Halonen vannutati esimeseks ametiajaks Soome presidendiks.
- 2004 – Mihhail Fradkov nimetati Venemaa peaministriks.
Sündinud[muuda | redigeeri lähteteksti]
Pikemalt artiklis Sündinud 1. märtsil
- 1445 – Sandro Botticelli, itaalia kunstnik
- 1810 – Frédéric Chopin, poola-prantsuse helilooja ja pianist
- 1892 – Karl Laurits, Eesti sõjaväelane
- 1904 – Glenn Miller, USA muusik
- 1920 – Ilmar Kimm, eesti maalikunstnik
- 1922 – Yitzhak Rabin, iisraeli riigimees ja poliitik
- 1927 – Harry Belafonte, ameerika näitleja ja muusik
- 1958 – Nik Kershaw, inglise muusik
- 1977 – Rens Blom, Hollandi kergejõustiklane (teivashüppaja)
- 1994 – Justin Bieber, Kanada laulja
Surnud[muuda | redigeeri lähteteksti]
- Pikemalt artiklis Surnud 1. märtsil
- 1940 – A. H. Tammsaare, eesti kirjanik
- 1941 – Oskar Baum, juudi rahvusest Austria kirjanik, luuletaja ja muusik
- 1982 – Heldur Vatsel, eesti operetihelilooja
- 2007 – Helmut Oruvee, eesti arhitektuuriteadlane
Pühad[muuda | redigeeri lähteteksti]
- ...
Nimepäev[muuda | redigeeri lähteteksti]
Ilmarekordid[muuda | redigeeri lähteteksti]
- ...
