14. mai
Allikas: Vikipeedia
| << Mai >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 1 | 2 | 3 | ||||
| 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 |
| 11 | 12 | 13 | 14 | 15 | 16 | 17 |
| 18 | 19 | 20 | 21 | 22 | 23 | 24 |
| 25 | 26 | 27 | 28 | 29 | 30 | 31 |
| 2015 | ||||||
14. mai on Gregoriuse kalendri 134. (liigaastal 135.) päev. Juliuse kalendri järgi 1. mai (1900–2099).
Sündmused[muuda | redigeeri lähteteksti]
Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]
- 1783 – Vene keisri Katariina II ukaasiga kaotati Eestis läänisüsteem ja läänid muudeti alloodideks[1]. Baltikumis kaotatakse ka Venemaast erinev maksusüsteem[1].
- 1834 – avati Vana-Kuuste Põllumajanduse Instituut[1]. Õppehoone avamisega algas põllumajandusliku hariduse ajalugu Eestis[1].
- 1909 – väikepõllumehed asutasid esimesed karjakontrolliühingud[2].
- 1922 – Tallinnas toimusid Eesti esimesed meistrivõistlused murdmaajooksus[3].
- 1925 – Eesti Spordilehes ilmus esimest korda Eestis sporditeemaline ristsõna[3].
- 1931 – Porvoos arreteeriti Mart Raud.
- 1939 – Vjatšeslav Molotov tegi Eestile, Lätile ja Soomele ettepaneku sõlmida vastastikuse abistamise pakt.
- 1941 – Eesti jaoks võeti vastu Moskvas ÜK(b)P KK RKN otsusest nr.1299-526CC lähtuv direktiiv "Sotsiaalselt võõra elemendi väljasaatmine kohta Balti vabariikidest, Lääne-Ukrainast, Lääne-Valgevenemaalt ja Moldaaviast"
- 1993 – Eesti sai Euroopa Nõukogu täisliikmeks.[4]
Maailmas[muuda | redigeeri lähteteksti]
- 1948 – Iisrael kuulutas välja iseseisvuse, araabia naabrid kuulutasid Iisraelile sõja.
- 1972 – 19-aastane Romas Kalanta valas ennast Kaunase peatänaval bensiiniga üle ja pani põlema, et väljendada protesti nõukogude okupatsioonipoliitika ja venestamise vastu ning nõuda vabadust Leedule.[5]
- 1995 – Valgevenes toimus samaaegselt Ülemnõukogu valimiste esimese vooruga nelja küsimusega referendum. Vene keelele valgevene keelega võrdse staatuse andmist pooldas 83,3% hääletanutest. Uue Valgevene riigilipu ja riigivapi kasutuselevõttu pooldas 75,1%. Valgevene presidendi tegevust Venemaaga majanduslikul integreerumisel pooldas 83,3%. Presidendile Ülemnõukogu ennetähtaegse laialisaatmise õiguse andmist pooldas 77,7%.[6]
Sündinud[muuda | redigeeri lähteteksti]
Pikemalt artiklis Sündinud 14. mail
- 1316 – Karl IV, Saksa-Rooma keiser 1355–1378
- 1836 – Wilhelm Steinitz, austria maletaja
- 1884 – Claude Dornier, saksa lennukikonstruktor
- 1905 – Nikolai Tihhonov, NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimees 1980–1985
- 1906 – Voldemar Eller, eesti maalikunstnik ja kunstiteadlane (surnud 28. mai 2004)
- 1922 – Franjo Tudjman, Horvaatia president 1990–1999
- 1938 – Arvo Haug, eesti psühhiaater ja poliitik
- 1942 – Valeri Brumel, vene kergejõustiklane
- 1943 – Ólafur Ragnar Grímsson, Islandi president aastast 1996
- 1944 – George Lucas, USA filmilavastaja
- 1945 - Yokhanan Vollakh, Iisraeli jalgpallur
- 1952 – Robert Zemeckis, USA filmilavastaja
- 1958 – Priit Pihlap, eesti muusik
- 1958 – Andrus Vaarik, eesti näitleja
- 1961 – Tim Roth, inglise näitleja
- 1963 – Jaanus Lillepuu, eesti võrkpallur
- 1967 – Marko Turban, eesti kergejõustiklane
- 1969 – Cate Blanchett, austraalia filminäitleja
- 1971 – Sofia Coppola, ameerika filmirežissöör
- 1971 – Martin Reim, eesti jalgpallur
- 1974 – Anu Välba, eesti teleajakirjanik
- 1976 – Priit Ilver, eesti korvpallur
Surnud[muuda | redigeeri lähteteksti]
- Pikemalt artiklis Surnud 14. mail
- 1610 – Henri IV, Prantsusmaa kuningas
- 1643 – Louis XIII, Prantsusmaa kuningas
- 1840 – Carl Ludvig Engel, saksa päritolu Soome arhitekt
- 1912 – August Strindberg, rootsi kirjanik
- 1942 – Jaan Tiks, Eesti poliitik
- 1976 – August Maasik, eesti päritolu Kanada meresõitja ja polaaruurija
- 1987 – Rita Hayworth, USA filminäitleja
- 1998 – Frank Sinatra, USA laulja ja näitleja
- 2003 – Robert Stack, USA näitleja
- 2006 – Udo Petersoo, Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku peapiiskop 1990–2006
Pühad[muuda | redigeeri lähteteksti]
- ...
Ilmarekordid[muuda | redigeeri lähteteksti]
- ...
Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 124
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 174
- ↑ 3,0 3,1 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
- ↑ http://vm.ee/et/eesti-euroopa-noukogus
- ↑ http://www.janpalach.cz/en/default/zive-pochodne/kalanta
- ↑ http://www.ssoar.info/ssoar/bitstream/handle/document/4567/ssoar-1995-ott-die_parlamentswahlen_und_das_referendum.pdf?sequence=1
