Peruu
| Peruu Vabariik
hispaania República del Perú |
|||||
|
|||||
 |
|||||
| Riigihümn | Somos libres, seámoslo siempre | ||||
| Pealinn | Lima | ||||
| Pindala | 1 285 220 km² | ||||
| Riigikeel(ed) | hispaania | ||||
| Rahvaarv | 27 412 157 (2007)[1] | ||||
| Rahvastikutihedus | 21,3 in/km² | ||||
| President | Ollanta Humala | ||||
| Peaminister | Pedro Cateriano Bellido | ||||
| Iseseisvus | 28. juulil 1821 | ||||
| Rahaühik | uus sol (PEN) | ||||
| Ajavöönd | maailmaaeg −5 | ||||
| Tippdomeen | .pe | ||||
| ROK-i kood | PER | ||||
| Telefonikood | 51 | ||||
Peruu on riik Lõuna-Ameerikas Vaikse ookeani rannikul. Põhjas ulatub territoorium peaaegu ekvaatorini (puudu jääb vaid 4,3 km) ning piirneb Ecuadori ja Colombiaga, idas on naabermaaks Brasiilia, kagus Boliivia ning äärmises lõunatipus Tšiili. Kogu maad läbivad selgroona Andid.
Suuremad linnad on Lima, Arequipa, Callao, Trujillo, Chiclayo ja Iquitos. Kagupiiril asuvat La Rinconada linna peetakse maailma kõrgeimaks (5100 m).
Haldusjaotus[muuda | redigeeri lähteteksti]
Peruu jaguneb 25 piirkonnaks (región). Piirkonnad jagunevad provintsideks (provincia), need omakorda ringkondadeks (distrito). Lima provints ei kuulu ühtegi piirkonda.
Loodus[muuda | redigeeri lähteteksti]
Peruu lääneservas on väga kuiva kõrbelise kliimaga kitsas rannikumadalik (Costa), riigi keskosas laiuvad Andide mäeahelikud ja kõrglavad (Sierra), maa idaossa ulatub Amazonase ülemjooksu vihmamets (Selva, ka Oriente). Riigi kõrgeim tipp on Huascarán (6768 m), mida ümbritseb samanimeline rahvuspark. Lääne-Kordiljeerides on ka kõrgeid tegevvulkaane (Misti, 5821 m), esineb tugevaid maavärinaid. Boliivia piiril kõrgel kiltmaal (Puna) on Peruu suurim järv Titicaca.
Liigirikkus[muuda | redigeeri lähteteksti]
Peruus elab 352 liiki kahepaikseid: päriskonnalisi on 297, sabakonnalisi (salamandreid) 3 ja siugkonnalisi 15. 364 roomajaliigist on 185 maod, 158 sisalikud, 16 kilpkonnad ja 5 krokodillilised. Peruu linnuriik on maailma kõige liigirikkam. Umbes 3300 neotroopilisest linnuliigist elab Peruus peaaegu 1880 ehk rohkem kui pooled. Peruus kirjeldatud linnud moodustavad 19% maailma lindude liigistikust. 460-st Peruus elavast imetajaliigist on 170 (40%) käsitiivalised (nahkhiired).[2]
Peruust on metsadega kaetud 56% ehk 72 miljonit hektarit.[3] Taimestiku liigirikkuse poolest on Peruu maailma esirinnas. 35 000 kirjeldatud taimest on umbes 5500 (16%) endeemsed.[2]
Looduskaitse[muuda | redigeeri lähteteksti]
21. sajandil on Peruus metsatustumise vähendamiseks aktiivseid meetmeid rakendatud. Metsatustumise määr vähenes 250 000 hektarilt 2001. aastal 150 000 hektarini 2005. aastal. 2010. aastal on metsade raadamine eeldatavasti vähenenud 90 000 hektarini aastas ning 2021. aastaks loodetakse metsade hävimise nullmäärani jõuda.[3]
Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]
- Lima peapiiskoppide loend
- 2006. aasta Peruu üldvalimised
- Ayacucho lahing
- 2007. aasta Peruu maavärin
- Peruu jalgpallikoondis
Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]
- ↑ Rahvaloenduse andmed. GeoHive. Vaadatud 21.03.2015.
- ↑ 2,0 2,1 Pearson, David L. ja Les Beletsky. 2005. Peru. Sarjas "The traveller's wildlife guides". Northampton, MA: Interlink. (ISBN 1-56656-545-6)
- ↑ 3,0 3,1 Seeing the world for the trees: An international deal on deforestation makes it ever more important to measure the Earth’s woodlands. The Economist, 16. detsember 2010.
Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]
- Vladimir Kuzmištšev, "Päikesepoegade riik. Jutustus inkade impeeriumi loomisest, hiilgusest ja langusest". Vene keelest tõlkinud Tarmo Kulmar, värsid tõlkinud A. Kriiska. Valgus, Tallinn 1985, 232 lk; raamat sisaldab ka: Ketšua-eesti terminite lühisõnastik, koostanud tõlkija
- Juri Berezkin, "Uusi fakte ja hüpoteese Muinas-Peruust. Jutustus inkade-eelsetest kultuuridest". Vene keelest tõlkinud Tarmo Kulmar. Valgus, Tallinn 1986, 72 lk
- Ricardo Palma, "Peruu pärimused". Hispaania keelest tõlkinud Sirje Krikk de Mateo ja Ruth Lias; eessõna: Ricardo E. Mateo Durand. Eesti Raamat, Tallinn 1992, 432 lk; ISBN 5450018193
- Anthony F. Aveni, "Ridade vahel. Nazca hiiglaslike maapinnajoonistuste saladus" (Between the lines: the mystery of the giant drawings of ancient Nazca, Peru). Inglise keelest tõlkinud Peedu Haaslava. Kirjastus Sinisukk, Tallinn 2003, 250 lk; ISBN 9985735757
Iseseisvad riigid: Ameerika Ühendriigid | Antigua ja Barbuda | Argentina | Bahama | Barbados | Belize | Boliivia | Brasiilia | Costa Rica | Dominica | Dominikaani Vabariik (Quisqueya) | Colombia | Ecuador | El Salvador | Grenada | Guatemala | Guyana | Haiti | Honduras | Jamaica | Kanada | Kuuba | Mehhiko | Nicaragua | Panama | Paraguay | Peruu | Saint Kitts ja Nevis | Saint Lucia | Saint Vincent ja Grenadiinid | Suriname | Trinidad ja Tobago | Tšiili | Uruguay | Venezuela
Sõltuvad alad: Anguilla | Aruba | Bermuda | Bonaire | Briti Neitsisaared | Curaçao | Falklandi saared | Gröönimaa | Guadeloupe | Kaimanisaared | Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saared | Martinique | Montserrat | Navassa | Prantsuse Guajaana | Puerto Rico | Saba | Saint-Barthélemy | Saint-Martin | Saint-Pierre ja Miquelon | Sint-Eustatius | Sint Maarten | Turks ja Caicos | USA Neitsisaared
