Valgevene

Valgevene Vabariik

valgevene Рэспубліка Беларусь *
Respublika Biełaruś

* (Respublika Belaruss)

vene Республика Беларусь

(Respublika Belaruss)


Valgevene lipp	Valgevene vapp

207 595 km²

9 475 100 (1.10.2014)^[1]

rubla (BYR)

BLR

375

Valgevene (valgevene keeles Беларусь, vene keeles Белоруссия^[2] või Беларусь^[3]) on merepiirita riik Euroopa idaosas. Piirneb Venemaa, Ukraina, Poola, Leedu ja Lätiga.

Loodus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pikemalt artiklis Valgevene järved

Valdav osa Valgevene pindalast on madal, 110-200 meetri kõrgune tasandik. Idast läände kulgeb Valgevene kõrgustik. Valgevene kõrgeim tipp on 345 meetri kõrgune Dziaržynskaja mägi.

Metsaga on kaetud 41% Valgevene pindalast.^[4]

Valgevene on üks vähestest riikidest, kus euroopa piison looduses vabalt elab.

Riik[muuda | redigeeri lähteteksti]

President on 1994. aastast alates Alaksandr Łukašenka, peaminister on detsembrist 2010 Michaił Miaśnikovič.

Valgevene Rahvavabariigi president eksiilis on Ivonka Surviłła.

Haldusjaotus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Valgevene jaguneb oblastiteks (вобласць / voblasć). Lisaks on pealinnal eristaatus.

pealinn

Minsk (Мiнск)

oblastid

Bresti oblast (Брэсцкая вобласць)
Homieli oblast (Гомельская вобласць, Gomeli oblast)
Hrodna oblast (Гродзенская вобласць, Grodna oblast)
Mahiloŭ oblast (Магілёўская вобласць, Magiljovi oblast)
Minski oblast (Мінская вобласць, Minski oblast)
Viciebski oblast (Віцебская вобласць, Vitsebski oblast)

Oblastid jagunevad rajoonideks (раён).

Viciebski oblast

Minski oblast

Mahiloŭ
oblast

Hrodna oblast

Homieli
oblast

Bresti oblast

Minsk

Riigikaitse[muuda | redigeeri lähteteksti]

Valgevene riigikaitse aluseks on maavägede 2 armeekorpust, Läänepiirkonnas, staap Hrodnas ja Loodepiirkonas, staap Barysaŭs, lisaks regulaarvägedele on Valgevene kaitsejõudude koosseisus ka territoriaalsed kaitseväed, mis on relvajõudude reserviks, mis mobiliseeritakse sõja alguses.

Sisejulgeolek[muuda | redigeeri lähteteksti]

Valgevene sisejulgeolekut tagavad asutused on: Valgevene Julgeolekunõukogu, Valgevene Vabariigi Riiklik Julgeoleku Komitee, Riiklik Majanduskuritegude Uurimiskomitee, Riigikaitse Peavalitsuse Presidendi Julgeolekuteenistus ja Valgevene Siseministeeriumi riigi juhtkonna valveteenistus ("Ахова"). Valgevene Tollikomitee, Riigikontrollikomitee ja Riiklik Piirivalvekomitee.

Rahvastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

2007. aasta 1. juuli seisuga oli Statistika- ja Analüüsiministeeriumi andmetel rahvaarv 9 698 100 inimest.

2009. aasta rahvaloenduse andmeil oli Valgevene rahvaarv 14. oktoobri seisuga 9 503 807 inimest. Valgevenelased moodustasid 83,7% elanikest, venelasi oli 8,3%, poolakaid 3,1%, ukrainlasi 1,7% ja juute 0,1%.

Suuremad linnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pikemalt artiklis Valgevene ajalugu

Majandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suurem osa riigi majandusest on riigi kontrolli all. 51,2% Valgevene töötajatest töötab riigisektoris, 47,4% eraettevõtetes (neist 5,7% välisosalusega ettevõtetes) ja 1,4% välisettevõtetes. Valgevene sõltub Venemaast mitmete impordiartiklite osas, sealhulgas naftatooted.

2006. aastal oli Valgevene põhikaubanduspartneriks Venemaa, mille arvele langes ligi pool väliskaubanduse käibest. Euroopa Liidu arvele langes umbes 1/3 väliskaubandusest.

Tööstustoodangust moodustavad olulise osa traktorid ja muud põllumajandusmasinad, mootorrattad, veoautod, kodumasinad, väetised ja tekstiilid.

Valgevene rahaühik on Valgevene rubla (BYR), mis võeti kasutusele mais 1992. 23. mail 2011 devalveeriti Valgevene rubla 56% USA dollari suhtes. 1. juunil 2011 palus riik Rahvusvaheliselt Valuutafondilt päästepaketti. 2011. aastal oli riigis inflatsioon 109%.

Keskmine palk oli 2012. aasta mais 3,559 miljonit Valgevene rubla (umbes 350 eurot).