Peru
Flag |
Valdkundznam |
| Pälidn | Lim |
| Eläjiden lugu (2014) | 30,814,175[1] ristitud |
| Pind | 1,285,216 km² |
 |
|
| Kel' | ispanijan |
| Valdkundan pämez' | Ol'janta Umala |
| Päministr | Ana Hara |
| Religii | hristanuskond |
| Valüt | perun uz' sol' (PEN) |
| Internet-domen | .pe |
| Telefonkod | +51 |
| Aigvö | UTC-5 |
Peru (isp. Perú, kečuaks da aimaraks Piruw), täuz' oficialine form — Perun Tazovaldkund (isp.: República del Perú), om valdkund Suviamerikan päivlaskmas. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Lim.
Südäiolend
Istorii[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]
Vl 1821 heinkun 28. päiväl Peru tedištoiti ripmatomudes Ispanijaspäi.
Jäl'gmäine Konstitucijan udištamine oli vl 1993 tal'vkun 31. päiväl.
Geografijan andmused[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]
Peru om mavaldkundröunoiš Ekvadoranke (röunan piduz — 1528 km) lodehes, Kolumbijanke pohjoižes (1506 km), Brazilijanke päivnouzmas (2822 km), Bolivijan (1047 km) da Čilinke (169 km) suvipäivnouzmas. Ühthine röun kuivmadme — 7072 km.
Perun päivlaskmaižed randad lainištab Tün' valdmeri. Ühthine randanpird om 3080 km[2].
Randištos om kaid alangišt. Andad-mäged oma man keskuses, a niilpäi päivnouzmha om sur'kulu alangišt Amazonk-jogen da sen ližajogidenke. Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Uaskaran-mägenoc, 6768 m. Kaikiš madalamb čokkoim om Bajovar-alang, -34 m.
Londuseližed pävarad — vas'k, hobed, kuld, mecad, kivivoi, londuseline gaz, kivihil', raudkivend, fosfatad, potaš, gidroenergii.
Politine sistem[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]
Peru om unitarine konstitucine prezidentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke.
Valdkundan pämez' om prezident (rahvaz valičeb händast 5 vodeks, kahtenden strokun om voimuz, no ei kerdalaz, a ühten konstitucižen ciklan (kahtiden valičendoiden pordon) jäl'ghe). Prezident paneb radsijha päministrad. Päministr om Ministriden nevondkundan pämez', a ohjastusen pämez' om mugažo prezident.
Parlament om üks'kodine Kongress (isp. Congreso), sen 120 ühtnijoid rahvaz valičeb 5 vodeks.
Regioniden ohjastusid valitas 4 vodeks.
Seičemekümnevoččiden da vanhembid ristituiden valičendoiktused oma röunatadud.
Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]
Kacu kirjutuz: Perun administrativiž-territorialine jagand.
Peru alajagase 25 regionha (isp. región) da völ om üks' Liman provincii (ei mülü nimiččehe regionha). Regionad alajagase provincijoihe (niid om 195) (isp. provincia), a ned — rajonihe (isp. distrito) (niid om 1840)[3].
Eläjad[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]
Perus elädas perulaižed.
Perun toižed järedad lidnad (enamba 500 tuh. rist. vl 2007 rahvahanlugemižen mödhe[4], surembaspäi penembha): Arekip, Truhiljo, Čiklajo.
Ižanduz[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]
Perun päeksport om vas'k, kuld, cink, sobad, ümbriratud kala; toine eksport — kivivoi da sen ümbriradmižen produktad, kofe, kartohk, asparagus.
Homaičendad[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]
- ↑ Perú: Población estimada al 30 de junio y tasa de crecimiento de las ciudades capitales, por departamento, 2014. — Instituto Nacional de Estadística e Informática (inei.gob.pe). — Lpp. 1-7. (isp.)
- ↑ Aspectos geográficos de la República del Perú. — Instituto Nacional de Estadística e Informática INEI (inei.gob.pe). (isp.)
- ↑ Sistema Nacional de Estadística (cnd.gob.pe). (isp.)
- ↑ PERÚ: Migración Interna reciente y el Sistema de Ciudades 2001 - 2007. — Inei.gob.pe. (isp.)
Irdkosketused[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]
- Perun Tazovaldkundan prezidentan da ministrišton oficialine sait. (isp.)
- Perun Tazovaldkundan Kongressan oficialine sait. (isp.) (saks.) (angl.) (fr.) (kečuaks)
| Suviamerikan valdkundad | ||
 |
||
