1896
Allikas: Vikipeedia
◄ | 18. sajand | 19. sajand | 20. sajand | ►
◄ | 1860. aastad | 1870. aastad | 1880. aastad | 1890. aastad | 1900. aastad | 1910. aastad | 1920. aastad | ►
◄◄ | ◄ | 1892 | 1893 | 1894 | 1895 | 1896 | 1897 | 1898 | 1899 | 1900 | ► | ►►
1896. aasta (MDCCCXCVI) oli 19. sajandi 96. aasta.
Sündmused Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]
- 6. aprill – algasid esimesed nüüdisaegsed suveolümpiamängud. Ainsa eestlasena oli teadaolevalt mängudel kirjas USA sõjalaevastiku neljapaadi koosseisus olev Hermann Lerchenbaum. Siiski, tormi tõttu jäi see ala ära[1].s
- 20.–22. juuni (vkj 8.–10.juuni) – Tallinnas toimus VI üldlaulupidu[2].
- 5. juuli (vkj 23. juuni) – Eestimaa Põllumajanduse Ühing hakkas Tallinnas korraldama iga-aastasi Eestimaa kubermangu põllumajanduse ja käsitöö näitusi[2].
- 27. juuli – avati Väikese väina tamm[viide?].
- 29. juuli (vkj 17. juuli) – asutati Pärnu Vana-aja Uurimise Selts ja kohamuuseum[2].
- 13.–27. august (vkj 1.–15. august) – Riias toimus X ülevenemaaline muinasaja uurijate kongress, kus Eestist osalesid Jaan Jung, Jakob Hurt ja Karl August Hermann[2].
- 4. oktoober (vkj 22. september) – esimest korda näidatakse Tallinnas kino ehk elavaid pilte[2].
- 17. oktoober (vkj 5. oktoober) – Pärnust Valka sõitis esimene rong[2].
- 31. oktoober (vkj 19. oktoober) – Raekoja platsil asunud Tallinna turg viidi Narva ja Tartu maantee alguse platsile (nn Uus turg)[2].
- 13. detsember (vkj 1. detsember) – Jaan Tõnisson hakkab toimetama ajalehte Postimees[2].
Sündmused maailmas[muuda | redigeeri lähteteksti]
- 1. oktoober – Šveitsis asutati ravimifirma Hoffmann–La Roche
- Ateenas toimusid esimesed kaasaegsed olümpiamängud
- Emil Kraepelin kirjeldas tänapäeval skisofreeniana tuntud haigust dementia praecox nime all
- Peterburis toimusid esimesed iluuisutamise maailmameistrivõistlused
- ...
Sündinud[muuda | redigeeri lähteteksti]
- 27. märts – Erich Vadi, Eesti kohtunik
- 29. märts – Ernst Jünger, saksa kirjanik
- 28. mai – Konstantin Märska, eesti filmioperaator
- 25. juuli – Josephine Tey, šoti kirjanik
- 9. august – Jean Piaget, šveitsi psühholoog
- 24. september – Elsa Triolet, prantsuse kirjanik
- 26. september – Ingeborg Johansen, taani kirjanik
- 17. november – Lev Võgotski, Nõukogude psühholoog ja eripedagoog
- 19. november – Liidia Kompus, eesti prosaist, näitekirjanik ja tõlkija
Surnud[muuda | redigeeri lähteteksti]
- 13. juuli – Friedrich August Kekulé, saksa keemik
- 10. august – Otto Lilienthal, saksa purilendur
- 18. august – Richard Avenarius, saksa filosoof
- 23. september – Ivar Aasen, norra keeleuurija ja luuletaja
- 10. detsember – Alfred Nobel, rootsi keemik, Nobeli auhinnale alusepanija
