Dominikaani Vabariik
| Dominikaani Vabariik
hispaania República Dominicana |
|||||
|
|||||
 |
|||||
| Riigihümn | Quisqueyanos valientes | ||||
| Pealinn | Santo Domingo | ||||
| Pindala | 48 730 km² | ||||
| Riigikeel(ed) | hispaania | ||||
| Rahvaarv | 9 445 281 (2010)[1] | ||||
| Rahvastikutihedus | 193,8 in/km² | ||||
| President | Danilo Medina | ||||
| Asepresident | Margarita Cedeño de Fernández | ||||
| Iseseisvus | 27. veebruaril 1844 | ||||
| Rahaühik | peeso (DOP) | ||||
| Ajavöönd | maailmaaeg −4 | ||||
| Tippdomeen | .do | ||||
| ROK-i kood | DOM | ||||
| Telefonikood | 1-809, 1-829 | ||||
Dominikaani Vabariik on hispaaniakeelne riik Kariibi meres asuva Haiti saare idaosas, mis läänest piirneb Haitiga.
Suure osa 20. sajandist oli Dominikaani Vabariik diktaatorite Rafael Leónidas Trujillo ja hiljem Joaquín Balagueri võimu all. 1978. aastast on demokraatia jalule seatud.
Sisukord
Riik[muuda | redigeeri lähteteksti]
Pealinn on Santo Domingo.
Rahvastik[muuda | redigeeri lähteteksti]
Suurim linn on Santo Domingo. Suuruselt järgmine on Santiago de los Caballeros.
Majandus[muuda | redigeeri lähteteksti]
Dominikaani Vabariigi majandus on suures sõltuvuses turismist.
Alates 1960. aastatest on majandusraskuste tõttu paljud dominikaanlased emigreerunud USA-sse, peamiselt idaranniku suurlinnadesse. New Yorgi linnaosas Washington Heightsis on dominikaanlased nii tihedalt koos, et seda mõnikord hüütakse Quisqueya Heights. Arvatakse, et Haiti saare põliselanikud aravakid kutsusid saare idaosa Quisqueya, kuigi mõned ajaloolased vaidlustavad seda. Praegu on dominikaanlased üks suuremaid latiinode rühmi USA-s.
Põllumajandus[muuda | redigeeri lähteteksti]
Suurima osa Dominikaani Vabariigi majandusest moodustab põllumajandus. Seal töötab 40% töövõimelistest inimestest. Kasvatatakse tsitruselisi, kakaopuid, banaane ja muid puuvilju.
Tööstus[muuda | redigeeri lähteteksti]
Peamised tööstusharud on pimsi ja paekivi kaevandamine. On olemas ettevõtteid, kus valmistatakse seepi ja mööblit.
Transport[muuda | redigeeri lähteteksti]
Autoteid on kokku 780 km, sellest kõva kattega 393 km, katteta 387 km.
Riigis on kaks lennujaama.
Laevu on 48, sh 6 puistlastilaeva, 24 keemilist kaubalaeva[viide?], 4 kemikaalilaeva, 2 konteinerlaeva, 6 naftatankerit, 2 parvlaeva.
Kaubandus[muuda | redigeeri lähteteksti]
Eksport: 74 mln dollarit
Ekporditooted: seep, banaanid, puuviljad
Import: 234 mln dollarit
Imporditooted: autod ja masinad, toit, kemikaalid
Turism[muuda | redigeeri lähteteksti]
Turism Dominikaani Vabariigis põhineb peamiselt matkamisel ja suurte kruiisilaevade külastustel. Turismiäri ei ole võrreldes teiste Kariibi mere äärsete riikidega väga arenenud. Väga palju on kaljuseid maastikke ja vähe randu, lisaks on riigis kehv infrastruktuur.
1997. aastal sõlmis valitsus lepingu Green Globe'iga (keskkonnaohutuse programm), selleks et edendada saarel ökoturismi. Valitsus edendab turismialaseid investeeringuid, nagu näiteks hotellide ehitamist ja väga olulisi kruiisilaevade ehitamist.
2013. aastal külastas Dominikaani Vabariiki umbes 320 000 välismaalast, nende hulgas 111 venelast, 320 000-st 80 000 on matkajad, ülejaanud on ristluslaevadelt. 2011. aasta tulu turismindusest oli 111 000 000 USA dollarit.
Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]
Dominikaani Vabariigi territoorium on olnud vaheldumisi Hispaania, Prantsusmaa, Haiti ja jälle Hispaania ning USA võimu all. Vahepeal on taotletud iseseisvust ja omavalitsust.
20. sajandil on USA korduvalt sekkunud riigi siseasjadesse. USA toetas Rafael Leónidas Trujillo diktatuuri (1930–1961). 1963. aastal kukutati parempoolse riigipöördega, mida toetas USA, vabariigi esimene demokraatlikult valitud president Juan Bosch. Ülestõus, mille eesmärgiks oli põhiseaduslik võim taastada, kujunes kodusõjaks. 1965. tungisid sisse USA väed. Algas Joaquín Balagueri diktatuur (1966–1978).
Kultuur[muuda | redigeeri lähteteksti]
Muusika[muuda | redigeeri lähteteksti]
Rahvusvaheliselt tuntud on merengue, mis on populaarne alates 19. sajandi keskpaigast.
Sport[muuda | redigeeri lähteteksti]
Dominikaanlased on tuntud pesapallifännid. USA-s on peaaegu kõikides paremates pesapallimeeskondades mõni dominikaanlasest mängija.
Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]
Dominikaani Vabariigi riigipeade loend
Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]
Iseseisvad riigid: Ameerika Ühendriigid | Antigua ja Barbuda | Argentina | Bahama | Barbados | Belize | Boliivia | Brasiilia | Costa Rica | Dominica | Dominikaani Vabariik (Quisqueya) | Colombia | Ecuador | El Salvador | Grenada | Guatemala | Guyana | Haiti | Honduras | Jamaica | Kanada | Kuuba | Mehhiko | Nicaragua | Panama | Paraguay | Peruu | Saint Kitts ja Nevis | Saint Lucia | Saint Vincent ja Grenadiinid | Suriname | Trinidad ja Tobago | Tšiili | Uruguay | Venezuela
Sõltuvad alad: Anguilla | Aruba | Bermuda | Bonaire | Briti Neitsisaared | Curaçao | Falklandi saared | Gröönimaa | Guadeloupe | Kaimanisaared | Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saared | Martinique | Montserrat | Navassa | Prantsuse Guajaana | Puerto Rico | Saba | Saint-Barthélemy | Saint-Martin | Saint-Pierre ja Miquelon | Sint-Eustatius | Sint Maarten | Turks ja Caicos | USA Neitsisaared
