Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad

Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad
United States of America

Flag	Valdkundznam
Pälidn	Vašington
Eläjiden lugu (2014)	318 892 103 ristitud
Pind	9 518 900 km²
Kel'	anglijan
Valdkundan pämez'	Barak Obama
Päministr	Džo Baiden
Religii	hristanuskond
Valüt	AÜV:oiden dollar
Internet-domen	.us
Telefonkod	+1
Aigvö	tal'vel UTC-5..-10, kezal UTC-4..-10

Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad (lühenduz: AÜV) vai Amerikan Ühtenzoittud Štatad (lühenduz: AÜŠ) (anglijan kelel: United States of America) om valdkund Pohjoižamerikan keskuses. AÜV:oiden pälidn om Vašington, no kaikiš järedamb lidn om Nju Jork.

Nece om koumanz' valdkund Mal ristituiden lugun mödhe (318 millionad ristitud) da nellänz' valdkund pindan mödhe (9 518 900 km²) mail'mas.

Istorii

Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad (Štatad) sünduihe vl 1776. Koumetoštkümne britaništ kolonijad ühtniba sihe, kudambad tedotiba ičeze ripmatomuden polhe. Ripmatomuzsoda mäni 1783 vodhesai da lopihe kolonistoiden vägestusel. Vodel 1787 tuli vägehe AÜV:oiden konstitucii, a vodel 1791 — Bill' oiktusiden polhe, kudamb lujas röunati ohjastusen valdoiktused.

1860:š voziš AÜV:as oli Rahvahanikoiden soda orjakahiden suvipol'židen da orjatomiden pohjoižiden valdkundoiden (štatoiden) keskes. Soda jatksihe läz 4 vot. Pohjoižiden štatoiden vägestuz kaiči valdkundad jagamižespäi da toi orjile joudjut kaikel Ühtenzoittud Štatoiden territorijal.

Ezmäižen Mail'man sodan jäl'ghe Ühtenzoittud Valdkunad vändiba aktivižen rolin mail'man politikas. Toižen Mail'man sodan aigan Štatad oliba Antigitlerižen koalicijan ühtnijaks.

Vspäi 1945 AÜŠ om ezmäine nuklearine valdkund. 1940:n voziden lopuspäi 1990:n voziden augotišhesai oli Vilusoda Nevondkundaližen Ühtištusen da Ühtenzoittud Valdkundoiden keskes.

2001 voden sügüz'kun 9 päiväl valdkundas ozaižihe terroristižiden aktoiden serii.

Geografijan andmused

AÜV:oiden topografine kart.

Amerikan Ühtenzoittud Valdkund om maröunoiš Meksikanke suvel (röunan piduz — 3326 km) da Kanadanke pohjoižel (8895 km). Ühthine röunoiden piduz — 12 221 km. Valdkund sijadase Tünen da Antlantižen valdmeriden keskes. Ühthine randanpird — 19 924 km.

Aläskan štat on AÜV:oiden pol'anklav. Se sijadase Pohjoižamerikan lodehel, sil om mavaldkundröunoid Kanadanke päivnouzmpoles da vezivaldkundanröunoid Venäläižen Federacijanke päivlaskmal.

Korktembaine čokkoim om Denali-mägi (enzne Makkinli), 6194 m valdmeren pindan päl. Surembaižed joged oma Missuri (4127 km pitte), Mississipi (3757 km), Arkanzas (2364 km, Mississipin ližajogi), Kolorado (2330 km).

Londuseližed pävarad oma kivivoi, londuseline gaz, kivihil', metallad (raudkivend, vas'k, hahktin, cink, nikel', boksitad, kuld, hobed, uran, artut', molibden, harvad mametallad), fosfatad; toižed varad — potaš, mec, mahuz.

Politine sistem

White House («Vauged Pert'») om AÜV:oiden prezidentan rezidencii Vašingtonas.

Ohjandusen form om federativine prezidentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident.

Parlament om kaks'kodine. Üläkodi om Senat. Alakodi om Ezitajiden Kodi.

Nügüdläine prezident om Barak Obama.

Administrativiž-territorialine jagand

   Kacu kirjutuz: Amerikan Ühtenzoittud Valdkundoiden administrativiž-territorialine jagand.

Administrativižešti valdkund jagase 50 štatha (valdkundha) da Kolumbijan federaližhe ümbrikho (Vašington-pälidn).

Eläjad

Amerikan Ühtenzoittud Valdkundoiden eläjid kuctas tobjimalaz Amerikalaižikš.

Lidnad-millionerad (vl 2011, surembaspäi penembha): Uz' Jork, Los Andželes, Čikago, Hjuston, Filadel'fii, Finiks, San Antonio, San Diego, Dallas.

Vl 2010 AÜV:oiden ristitišt oli 313 232 044 ristitud.

Ižanduz

Vl 2011 AÜV:oiden päeksport oli likutimed da turbinad (läz 20%), avtod, lendimed da toižed likkuimed da niiden palad (11%), kivivoi (6%); toine eksport — kuld (2%), zelläd (2%), medicinižed instrumentad (2%), kukuruz (1%), soi (1%).

Galerei

• 

  Uden Jorkan üläkorktad pertid

• 

  Joudjuden muštpacaz Udes Jorkas

• 

  Rašmoranmägi Suvidakotas

• 

  «Kuldaine verai»-sild San Franciskos

Irdkosketused

• AÜV:oiden prezidentan oficialine sait. (angl.) (isp.)
• AÜV:oiden federaližen ohjastusen oficialine portal. (angl.) (isp.)
• AÜV:oiden parlamentan alakodin oficialine sait. (angl.)

Nece kirjutuz Vepsän Vikijas: Американ Ӱхтэнзойттуд Штатад.