Vaugedvenäma
Flag |
Valdkundznam |
| Pälidn | Minsk |
| Eläjiden lugu (2014) | 9,467,000[1] ristitud |
| Pind | 207,600[2] km² |
 |
|
| Kel' | vaugedvenän, venäkel' |
| Valdkundan pämez' | Aleksandr Lukašenko |
| Päministr | Andrei Kobäkov[3] |
| Religii | hristanuskond |
| Valüt | vaugedvenäman rubl' (Br) (BYR) |
| Internet-domen | .by, .бел |
| Telefonkod | +375 |
| Aigvö | UTC+3 |
Vaugedvenäma (vaug. Беларусь, ven. Белоруссия), täuz' oficialine nimi — Vaugedvenäman Tazovaldkund (vaug. Рэспубліка Беларусь, ven. Республика Беларусь), om mererandatoi valdkund Päivnouzmpol'žes Evropas. Vaugedvenäman pälidn da kaikiš järedamb lidn om Minsk.
Vaugedvenäma om Evrazijalaižen Ekonomižen Ühtištusen ühtnijaks.
Südäiolend
Istorii[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]
Vl 1990 heinkun 27. päiväl Vaugedvenäma tedištoiti ičeze ripmatomudes NSTÜ:späi. Vl 1991 tal'vkun 25. päiväl valdkund erištui täuzin.
Jäl'gmäine Konstitucii[4] tuli väghe vl 1994 keväz'kun 15. päiväl (voziden 1996 da 2004 vajehtusidenke kaiken rahvahan referenduman jäl'ghe).
Geografijan andmused[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]
Vaugedvenäma om mavaldkundröunoiš Venämanke pohjoižpäivnouzmas da päivnouzmas (röunan piduz — 1312 km), Ukrainanke suvipäivnouzmas da suves (1111 km), Pol'šanmanke päivlaskmas (418 km), Litvanman (640 km) da Lätänmanke (161 km) lodehes. Ühthine röunoiden piduz — 3642 km[5]. Vaugedvenäma om kaikiš suremb mererandatoi valdkund Evropas.
Reljef om tazo da sijidme sokaz. Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Dzäržinskaja (Pühä) Hara-kukkaz (345 m) päivlaskmpolehe Minskaspäi.
Londuseližed pävarad oma kaliisol, keitandsol, mec, turbaz; toižed varad — kivivoi, londuseline gaz, granit, dolomit, mel, gravii, lete, savi.
Politine sistem[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]
Vaugedvenäma om unitarine prezidentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (vaug.: прэзідэнт, ven.: президент). Kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks, strokuiden lugu om röunatusita. Prezident paneb päministrad radsijha parlamentan alakodin hökkähtusen samižen jäl'ghe. Prezident voib säta da panda väghe käskusid.
Parlament om kaks'kodine Nacionaline Suim (vaug.: Нацыянальны сход, ven.: Национальное собрание). Üläkodi om Tazovaldkundan Nevondkund (vaug.: Савет Рэспублікі, ven.: Совет Республики) 64 deputatanke (kahesin kaikuččes agjaspäi da völ 8 ristitud prezident paneb radsijha). Alakodi om Ezitajiden Kodi (vaug.: Палата прадстаўнікоў, ven.: Палата представителей) 110 ühtnijanke. Kaikiden parlamentan ühtnijoiden valdatusiden strok om nell' vot.
Nügüdläine prezident om Aleksandr Lukašenko. Hän radab vs 1994 heinkun 20. päiväspäi, se om hänen jo nellänz' strok faktižikš. Prezidentad änestihe järgkerdan vl 2010 tal'vkun 19. päiväl. Järgvaličendad parlamentha oliba vl 2012 sügüz'kun 23. päiväl.
Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]
Kacu kirjutuz: Vaugedvenäman administrativiž-territorialine jagand.
Vaugedvenäma alajagase 6 agjaha (vaug.: вобласць, ven.: область) da ühthe pälidnha (Minsk). Agjad alajagase 118 rajonha (vaug.: раён, ven.: район) da 10 lidnha agjan alištusenke (vaug.: горад абласнога падпарадкавання, ven.: город областного подчинения). Minsk da erased (5) lidnad agjan alištusenke alajagase lidnrajonha, mugomid om 24. Agjoiden rajonad alajagase 1295 küläkundha, 102 lidnankundha da 90 žilonkundha.
Eläjad[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]
Vaugedvenämas elädas vaugedvenälaižed.
Toižed järedad lidnad (enamba 300 tuh. ristitud vl 2015, surembaspäi penembha): Gomel', Mogilöv, Vitebsk, Grodno, Brest. Vl 2015 kaik om 15 lidnad enamba mi 100 tuh. eläjidenke. Vl 2013 ühthemänho oli 113 lidnad valdkundas.
Ižanduz[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]
Vl 2009 Vaugedvenäman päeksport oli kivivoin tošteksport (34%), söndtavarad (sagud, maid, argvoi, lehmänliha, sahar, kaik om läz 10%), likkuimed da niiden palad (traktorad da jüguavtod, 9%), heretused (mineraližed da organižed, 8%), himižen tegimišton produkcii (8%); toine eksport oli sobad (läz 5%), teraz (2%), šinad (2%), vilugoitimed (1%), mebel' (1%).
Homaičendad[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]
- ↑ Demografižen situacijan polhe vl 2014 I fartalan aigan. — Vaugedvenäman Tazovaldkundan nacionaline statistikan komitet (belstat.gov.by). (ven.)
- ↑ Vaugedvenäman valdkundaline maiden kadastr (vl 2012 vilukun 1. päiväl). — Gki.gov.by. (ven.)
- ↑ Lukašenko pani Kobäkovan päministraks. — President.gov.by. (ven.)
- ↑ Vaugedvenäman Konstitucii 1994 (voziden 1996 da 2004 vajehtusidenke) Vikiaitas. (angl.)
- ↑ Vaugedvenäman geografii. — Mail'man faktoiden kirj (Cia.gov). (angl.)
Irdkosketused[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]
- Vaugedvenän Tazovaldkundan oficialine sait. (angl.) (ven.) (vaug.)
- Vaugedvenän Tazovaldkundan prezidentan oficialine portal. (vaug.) (ven.) (angl.)
- Vaugedvenän Tazovaldkundan Ministrišton oficialine sait. (vaug.) (ven.) (angl.)
- Vaugedvenän Tazovaldkundan Nevondkundan oficialine sait. (ven.) (angl.)
- Vaugedvenän Tazovaldkundan alakodin oficialine sait. (ven.) (vaug.) (angl.)
| Evropan valdkundad | ||
 |
||
|
1 Om Azijas mugažo. |
