1927
Allikas: Vikipeedia
◄ | 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand
◄ | 1890. aastad | 1900. aastad | 1910. aastad | 1920. aastad | 1930. aastad | 1940. aastad | 1950. aastad | ►
◄◄ | ◄ | 1923 | 1924 | 1925 | 1926 | 1927 | 1928 | 1929 | 1930 | 1931 | ► | ►►
1927. aasta (MCMXXVII) oli 20. sajandi 27. aasta.
Sündmused maailmas[muuda | redigeeri lähteteksti]
Jaanuar[muuda | redigeeri lähteteksti]
- ...
Veebruar[muuda | redigeeri lähteteksti]
- ...
Märts[muuda | redigeeri lähteteksti]
- ...
Aprill[muuda | redigeeri lähteteksti]
- ...
Mai[muuda | redigeeri lähteteksti]
- 9. mai – Austraalia pealinnaks sai Melbourne'i asemel Canberra.
- 21. mai – Charles Lindbergh maandus Pariisi Le Bourget' lennuväljal kell 22:22 pärast esimest soololendu üle Atlandi ookeani.
Juuni[muuda | redigeeri lähteteksti]
- ...
Juuli[muuda | redigeeri lähteteksti]
- ...
August[muuda | redigeeri lähteteksti]
- ...
September[muuda | redigeeri lähteteksti]
- ...
Oktoober[muuda | redigeeri lähteteksti]
- ...
November[muuda | redigeeri lähteteksti]
- ...
Detsember[muuda | redigeeri lähteteksti]
- ...
Sündmused Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]
- 1. jaanuar – Eesti poksija Ervin Klausner kaotas Brasiilias oma esimese matši, kui Portugalist pärit Jose Santa lõi ta teises raundis nokauti[1].
- 2. jaanuar – Tartus toimus 3. jaanuarini kestnud I rahvusliku kasvatuse kongress[2].
- 23. jaanuar – Kadrioru lossis avati Eesti Kunstimuuseum[2].
- 30. jaanuar – Tallinnas toimus esimene maavõistlus Eesti ja Läti jääpallimeeskonna vahel, mille Läti võitis 5:3[1].
- 20.–21. veebruar – toimusid vallavolikogude valimised.
- 3. märts – Eesti Tenniseliidu juures asutati pingpongi osakond, millest hiljem kasvas välja Eesti Lauatenniseliit[1].
- 24. märts – tehti teine katse asutada Eesti Maleliit, ent see taas ebaõnnestus[1].
- 3. aprill – Tallinna toomkirikus peeti esimene eestikeelne jutlus.
- 11. aprill – likvideeriti aktsiaselts Aeronaut[2]. Nüüdsest hakkasid lennuühendust Eestiga pidama välisfirmad[2].
- 14. aprill – Kohtla-Järvel asutati spordiselts Võimula[1].
- 22. aprill – Elva ja Tartu vahel tegi proovisõidu Raudteetehastes valminud mootorvagun[2].
- 24. aprill – USAs resideeruv Alfred Maasik jooksis New Yorgis 5 miilis uue Eesti rekordi 25.55,0[1].
- 16. mai – Saksamaal Hannoveris viskas Johan Meimer teise eestlasena oda üle 60 m[1].
- 29. mai – Varssavis lõppes kergejõustiku kolmikmaavõistlus Eesti, Läti ja Poola vahel. Eesti jäi alla nii Poolale kui Lätile. See oli ühtlasi Eesti esimene kergejõustiku maavõistlus[1].
- 16. juuni – toimus Eesti-Läti maavõistlus jalgpallis, mille Eesti võitis 4:1[1].
- 19. juuni – Kultuur-Ajaloolise Seltsi eestvõttel alustati Sõjamäele rahvapargi rajamist[2].
- 7. juuli – Aktsiaselts Ilmarine andis Teedeministeeriumile üle esimesed kodumaised teehöövlid, mis olid varustatud 25-hobujõulise Fordsoni mootoriga ja mille hind oli 7 500 000 marka.
- 10. juuli – Pärnus avati Aleksander Nürnbergi ja Oskar Siimani ehitatud mudaravila.
- 2. september – Kaitseliidu ülema käskkirjaga loodi Kaitseliidu eriorganisatsioon Naiskodukaitse.
- 1. oktoober – Tartus avalikustati kirjastuse Loodus esimese romaanivõistluse tulemused[2]. I auhinna (60 000 marka) pälvis August Jakobsoni romaan "Vaeste-Patuste alev"[2].
- 13. november – Tallinna Reaalkooli juures avati Vabadussõjas langenud õpetajatele ja õpilastele mälestussammas[2].
- 13. detsember – Tartu arstirohtude tehase Helios püssirohuosakonnas oli plahvatus, milles hukkus kaheksa töölist ja hävisid tootmishooned[2].
- Tartus hakkas ilmuma maanaistele mõeldud ajakiri Taluperenaine[2]
Sündinud[muuda | redigeeri lähteteksti]
Pikemalt artiklis Sündinud 1927
- 1. jaanuar – Karl Muru, eesti kirjandusteadlane
- 20. jaanuar – Karl Siilivask, eesti ajaloolane
- 30. jaanuar – Olof Palme, Rootsi poliitik
- 7. veebruar – Volodõmõr Kuts, ukraina pikamaajooksja
- 14. veebruar – Lois Maxwell, kanada näitleja
- 17. veebruar – Juan Almeida Bosque, kuuba revolutsionäär
- 20. veebruar – Sidney Poitier, USA näitleja
- 1. märts – Harry Belafonte, USA muusik
- 6. märts – Gabriel García Márquez, Colombia kirjanik
- 6. märts – Wes Montgomery, USA muusik
- 6. märts – Leroy Gordon Cooper, USA astronaut
- 16. märts – Vladimir Komarov, vene kosmonaut
- 21. märts – Hans-Dietrich Genscher, saksa poliitik
- 27. märts – Mstislav Rostropovitš, vene tšellist ja dirigent
- 2. aprill – Ferenc Puskás, ungari jalgpallur
- 6. aprill – Gerry Mulligan, USA jazzmuusik
- 16. aprill – Benedictus XVI (Joseph Alois Ratzinger), Rooma paavst
- 16. aprill – Jelena Košeleva, eesti kinoinsener
- 20. aprill – Phil Hill, USA võidusõitja (Vormel 1)
- 25. aprill – Aleksander Suuman, eesti luuletaja ja maalikunstnik
- 30. aprill – Ellen Alaküla, eesti näitleja
- 25. mai – Robert Ludlum, USA kirjanik
- 27. mai – Henry Kissinger, USA diplomaat ja poliitik, Nobeli rahuauhind 1973
- 23. juuni – Vadim Zagladin, Nõukogude Liidu välissuhete ekspert, ajakirjanik ja parteitegelane
- 4. juuli – Gina Lollobrigida, itaalia näitleja
- 6. juuli – Janet Leigh, USA näitleja
- 21. juuli – Hillar Ojaste, Eesti sporditegelane
- 16. september – Karel Gut, Tšehhoslovakkia jäähokimängija ja -treener
- 17. september – Ago Aaloe, eesti geoloog
- 18. september – Juta Eskel, eesti skulptor
- 14. oktoober – Roger Moore, inglise näitleja
- 16. oktoober – Günter Grass, saksa kirjanik
- 20. oktoober – Silvia Laidla, eesti näitleja
- 18. november – Eldar Rjazanov, vene filmirežissöör ja stsenarist
- 20. november – Mihhail Uljanov, vene näitleja ja lavastaja
- 28. november – Ruth Peramets-Püss, eesti telediktor ja saatejuht
- 8. detsember – Vladimir Šatalov, vene kosmonaut
- 25. detsember – Ram Narayan, india muusik
Surnud[muuda | redigeeri lähteteksti]
- Pikemalt artiklis Surnud 1927
- 9. jaanuar – Houston Stewart Chamberlain, saksa filosoof
- 3. märts – Mihhail Artsõbašev, vene kirjanik, dramaturg ja publisist
- 15. aprill – Gaston Leroux, prantsuse ajakirjanik ja kirjanik
- 5. mai – Johan Mey, eesti merendustegelane ja hüdrograaf
- 11. mai – Juan Gris, hispaania kunstnik
- 12. juuni – Karel Farský, tšehhi vaimulik
- 28. juuni – Otto Bache, taani maalikunstnik
- 14. juuli – Fritz Hofmann, saksa kergejõustiklane ja võimleja
- 21. august – William Burnside, Suurbritannia matemaatik
- 10. oktoober – August Kitzberg, eesti kirjanik
- 13. oktoober – Heinrich XXIV, endine Reußi noorema liini vürst
Nobeli auhinnad[muuda | redigeeri lähteteksti]
- füüsika – Arthur Holly Compton ja Charles Thomson Rees Wilson
- keemia – Heinrich Otto Wieland
- meditsiin – Julius Wagner-Jauregg
- kirjandus – Henri Bergson
- rahu – Ferdinand Buisson ja Ludwig Quidde
