Küpros

See artikkel räägib praegusest riigist; saare kohta vaata artiklit Küprose saar; endise riigi kohta vaata artiklit Küprose kuningriik.

---

Küprose Vabariik kreeka Κυπριακή Δημοκρατία Kypriakí Dimokratía türgi Kıbrıs Cumhuriyeti
Küprose lipp Küprose vapp
Riigihümn	"Ýmnos eis tin Eleftherían" (Ύμνος εις την Ελευθερίαν; "Hümn vabadusele"
Pealinn	Nikosia
Pindala	9251 km², de facto 5364 km²
Riigikeel(ed)	kreeka, türgi
Rahvaarv	801 900 (2010)
Rahvastikutihedus	90 in/km²
Riigikord	presidentaalne vabariik
President	Níkos Anastasiádis
Iseseisvus	Suurbritanniast 16. augustil 1960
SKT elaniku kohta	18 430 USA dollarit (2004)
Rahaühik	euro (EUR)
Ajavöönd	Ida-Euroopa aeg
Tippdomeen	.cy
ROK-i kood	CYP
Telefonikood	+357

Küprose Vabariik on saareriik Vahemere idaosas. Asub lõunapool Türgist, põhjapool Egiptusest ja Kreekast kagu suunas. Loodusgeograafiliselt kuulub Aasiasse.

Küpros on suuruselt kolmas saar Vahemeres ja üks suurimaid turismi sihtpunkte. Küpros saavutas iseseisvuse 1960. aastal. 1974. aastal toimus Küprosel riigipööre, misjärel tõi Türgi oma väed Küprosele. Vaenupooli lahutama toodi ÜRO rahutagamisjõud (UNICYP), mis tegutsevad riigis siiani. Novembris 1983 kuulutati ühel kolmandikust saarel välja Põhja-Küprose Türgi Vabariik. Ülejäänud saarel toimib 1974. aastast rahvusvaheliselt tunnustatud Küprose Vabariik.

Loodus

Kliima

Kliima on vahemereline – mahedate, niiskete talvede (10–13 °C) ja palavate, kuivade suvedega (26–29 °C).

Pinnamood

Küprose edelaosas Trodose massiivil asub saare kõrgeim tipp Olümpos (1952 m). Põhjas asuvad Kyrenia mäed, mille kõrgeim tipp on Kyparissovouno (1024 m). Saare keskosas laiub Mesaoría tasandik.

Küprosel puuduvad aastaringselt voolavad jõed; on vaid mõned allikad ja ojad.

Taimestik

17% saarest on kaetud metsadega. Taimestik koosneb umbes 1800 liigist, alamliigist ja teisendist; neist umbes 140 on Küprosel endeemid.

Loomastik

Küprosel elutseb 365 linnuliiki; seal pesitsevad nendest vaid 115. Märkimisväärseimaks imetajaliigiks on muflon.

Loodusvarad

Küprose loodusvaradeks on vask, kips, puit, marmor, bentoniit ja pigmentmullad; ühtegi neist ei leidu aga märkimisväärses koguses. Küprose veevarud on napid.

Rahvastik

Etniline koosseis

Küprose elanikkonna koosseis 2005. aasta jaanuaris:

• 78% Küprose kreeklased
• 18% Küprose türklased
• 4% muud, sh 8000 ehk 1% maroniiti, armeenlast ja mustlaskeele kõnelejat.

Saare elanikud, kes polnud ei kreeklased ega türklased, pidid 1960. aasta konstitutsiooni kohaselt valima, kas kuuluvad saare kreeklaste või türklaste kogukonda.

Keeled

Riigi ametlikud keeled on kreeka ja türgi keel. Laialdaselt kasutatakse ka inglise keelt.

Religioon

Küprose kreeklased on põhiosas kristlased ja kuuluvad Küprose Autokefaalse Kreeka Õigeusu Kiriku koosseisu. Armeenlased kuuluvad Armeenia Apostlikku Kirikusse. 1% saare elanikest on katoliiklased ja 1% maroniidid. Küprose türklased on moslemid (sunniidid).

Asustus

Suuremad linnad:

• Nikosia (Lefkosía) (200 700 elanikku)
• Limassol (Lemesós) (144 500)
• Larnaca (Lárnaka) (48 900)
• Paphos (Páfos) (31 700)
• Aradíppou (12 000)
• Paralímni (11 600)

Haldusjaotus

Küprose territoorium on jaotud kuueks ringkonnaks: Nikosia ringkond, Famagusta ringkond, Kyrenia ringkond, Larnaca ringkond, Limassoli ringkond ja Paphose ringkond.

Küprose kaart	Ringkonnad	Kreeka kohanimi	Türgi kohanimi
	Famagusta	Αμμόχωστος (Ammochostos)	Gazimağusa
	Kyrenia	Κερύvεια (Keryneia)	Girne
	Larnaca	Λάρνακα (Larnaka)	Larnaka/İskele
	Limassol	Λεμεσός (Lemesos)	Limasol/Leymosun
	Nikosia	Λευκωσία (Lefkosia)	Lefkoşa
	Paphos	Πάφος (Pafos)	Baf/Gazibaf

Majandus

Rahaühik on alates 2008. aastast euro, enne seda oli käibel nael (CYP). 29. aprillil 2005 liitus Küprose nael vahetuskursimehhanismiga ERM II, mille kohaselt peeti kinni naela keskmise kursi standardsest fluktuatsioonist ± 15%.

Vaatamata Küprose poliitilistele porbleemidele on turumajandus teinud alates 1974. aastast saarel märgatavaid edusamme. Majanduslik suunitlus on pöördunud põllumajanduselt teenuste ja kergetööstuse poole. Küpros on ka populaarne turistide seas.

2000.–2005. aasta keskmine majanduskasv on 3,4%, sama perioodi keskmine inflatsioon 3,1% ja töötus 3,3 %.

Põhilised impordiartiklid on toormaterjalid, tarbekaubad, transpordivahendid ja kütus. Peamised ekspordiartiklid on rõivad, jalatsid, farmaatsiatooted, tsement, sigaretid, mööbel, vein, kartulid ja tsitrusviljad.

Vaata ka

• Küprose riigipeade loend
• Põhja-Küprose Türgi Vabariik
• Küprose jalgpallikoondis
• Küpros Eurovisiooni lauluvõistlusel
• Küprose muusika

Viited

Euroopa Liidu riigid

Austria | Belgia | Bulgaaria | Eesti | Hispaania | Holland | Horvaatia | Iirimaa | Itaalia | Kreeka | Küpros | Leedu | Luksemburg | Läti | Malta | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Rootsi | Rumeenia | Saksamaa | Slovakkia | Sloveenia | Soome | Suurbritannia | Taani | Tšehhi | Ungari

Rahvaste Ühenduse maad

Antigua ja Barbuda · Austraalia · Bahama · Bangladesh · Barbados · Belize · Botswana · Brunei · Dominica · Fidži · Ghana · Grenada · Guyana · India · Jamaica · Kamerun · Kanada · Keenia · Kiribati · Küpros · Lesotho · Lõuna-Aafrika Vabariik · Malaisia · Malawi · Maldiivid · Malta · Mauritius · Mosambiik · Namiibia · Nauru · Nigeeria · Pakistan · Paapua Uus-Guinea · Rwanda · Saalomoni Saared · Saint Kitts ja Nevis · Saint Lucia · Saint Vincent ja Grenadiinid · Sambia · Samoa · Seišellid · Sierra Leone · Singapur · Sri Lanka · Suurbritannia · Svaasimaa · Tansaania · Tonga · Trinidad ja Tobago · Tuvalu · Uganda · Uus-Meremaa · Vanuatu

Aasia maad

Iseseisvad riigid: Afganistan | Araabia Ühendemiraadid | Armeenia | Aserbaidžaan | Bahrein | Bangladesh | Bhutan | Brunei | Egiptus | Filipiinid | Gruusia | Hiina koos Macau ja Hongkongiga | Ida-Timor | Iisrael | India | Indoneesia | Iraak | Iraan | Jaapan | Jeemen | Jordaania | Kambodža | Kasahstan | Katar | Kuveit | Kõrgõzstan | Küpros | Laos | Liibanon | Lõuna-Korea | Malaisia | Maldiivid | Mongoolia | Myanmar | Nepal | Omaan | Pakistan | Põhja-Korea | Saudi Araabia | Singapur  | Sri Lanka | Süüria | Tadžikistan | Tai | Türgi | Türkmenistan | Usbekistan | Venemaa | Vietnam

 Tunnustamata riigid ja okupeeritud alad: Abhaasia | Golani kõrgendikud | Hiina Vabariik | Lõuna-Osseetia | Mägi-Karabahh | Palestiina | Põhja-Küpros | Tiibet

 Aafrika maad | Aasia maad | Austraalia ja Okeaania maad | Ameerika maad | Euroopa maad

Euroopa maad

Iseseisvad riigid: Albaania | Andorra | Armeenia¹  | Aserbaidžaan¹ | Austria | Belgia | Bosnia ja Hertsegoviina | Bulgaaria | Eesti | Gruusia¹ | Hispaania | Holland | Horvaatia | Iirimaa | Island | Itaalia | Kasahstan² | Kosovo | Kreeka | Küpros¹ | Leedu | Liechtenstein | Luksemburg | Läti | Makedoonia | Malta | Moldova | Monaco | Montenegro | Norra | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Rootsi | Rumeenia | Saksamaa | San Marino | Serbia | Slovakkia | Sloveenia | Soome | Suurbritannia | Šveits | Taani | Tšehhi | Türgi² | Ukraina | Ungari | Valgevene | Vatikan | Venemaa²

 Sõltuvad alad: Ahvenamaa | Akrotiri ja Dhekelia¹ | Gibraltar | Guernsey | Fääri saared | Jan Mayen | Jersey | Man | Svalbard

 Tunnustamata riigid ja okupeeritud alad: Abhaasia¹ | Lõuna-Osseetia¹ | Põhja-Küpros¹ | Transnistria

¹ loodusgeograafiliselt asub Aasias       ² suurem osa territooriumist Aasias

 Aafrika maad | Aasia maad | Austraalia ja Okeaania maad | Ameerika maad | Euroopa maad