20. august
Allikas: Vikipeedia
 |
See artikkel vajab toimetamist. Lisainfot võib leiduda arutelulehel. Palun aita artiklit toimetada. |
| << August >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 1 | 2 | |||||
| 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 |
| 10 | 11 | 12 | 13 | 14 | 15 | 16 |
| 17 | 18 | 19 | 20 | 21 | 22 | 23 |
| 24 | 25 | 26 | 27 | 28 | 29 | 30 |
| 31 | ||||||
| 2015 | ||||||
20. august on Gregoriuse kalendri 232. (liigaastal 233.) päev. Juliuse kalendri järgi 7. august (1901–2099).
Sündmused[muuda | redigeeri lähteteksti]
Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]
- 1583 – Liivi sõja lõpp: Venemaa ja Rootsi sõlmisid Pljussa jõe suudmes kolmeks aastaks Pljussa vaherahu. Ingerimaa läks Rootsile, Neeva jõgi selle lähema ümbrusega jäi Venemaale.
- 1704 – Põhjasõda: venelastel, kes olid koondanud Narva alla 45 000 meest, õnnestus sedapuhku linn hoogsa tormijooksuga vallutada.
- 1781 – Hiiurootslased küüditati Ukrainasse.
- 1915 – Esimene maailmasõda: Venemaa sõjavägi süütas Pärnus Saksamaa dessanti kartes Euroopa suurima "Waldhofi tselluloosivabriku".
- 1933 – Tallinna saabusid miiniristlejate Lennuk ja Vambola uued (Peruu) meeskonnad.
- 1934 – Soome president Pehr Evind Svinhufvud lahkus Eestist.
- 1935 – Riigivanem Konstantin Päts sõitis eravisiidile Soome.
- 1936 – Norra saadik Johan Vilhelm Michelet esitas oma volitused Riigivanem Konstantin Pätsile.
- 1937 – Poola sõjalaevad Grom, Burza ja Wicher saabusid Tallinna ametlikule külaskäigule.
- 1938 – Soome rahaminister Väinö Tanner saabus Eestisse.
- 1939 – President Konstantin Päts alustas kahepäevast külaskäiku Saaremaal.
- 1941 – Saksamaa väed alustasid pealetungi Tallinnale, mille kaitseks oli koondatud 40 000 punaväelast ning Balti laevastiku suurtüki- ja lennuvägi. Pealetung arenes edukalt.
- 1988 – Pilistveres asutati Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) eesotsas Lagle Parekiga.
- 1991 – Tallinna jõudsid Pihkva dessantdiviisi üksused. Vabatahtlikud asusid julgestama Toompead ning raadio- ja telemaja. Rahvarinne korraldas Vabaduse väljakul miitingu, kus nõuti Eestile iseseisvust. Hilisõhtul kell 23.02 võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu Eesti Komitee juhtidega kooskõlastatud otsuse "Eesti riiklikust iseseisvusest ja Põhiseadusliku Assamblee moodustamisest", mis taastas Eesti Vabariigi iseseisvuse.
- 1992 – 1992. aasta Eesti presidendivalimised: valimiskomisjon registreeris presidendikandidaatideks Lennart Meri, Arnold Rüütli, Lagle Pareki ja Rein Taagepera.
- 1994 – Rahvusraamatukogus peeti Keskerakonna korraldatud konverents "Primitiivse parempoolsuse kriitika".
- 1996 – Politseiameti peadirektor Ain Seppik vabastas ametist keskkriminaalpolitsei abidirektori Koit Pikaro ja viis ta üle madalamale ametikohale.
- 1998 – Budapestis toimunud Euroopa kergejõustikumeistrivõistlustel võitis Erki Nool kümnevõistluses 8667 punktiga kuldmedali, tõustes kolme viimase alaga kuuendalt kohalt esimeseks.
- 1999 – Kuressaare linnateatri näitlejakohtadele ei laekunud mitte ühtegi nõuetekohast avaldust.
Maailmas[muuda | redigeeri lähteteksti]
- 636 – toimus Yarmuki lahing, millega araablased vallutasid Bütsantsilt Süüria ja Palestiina, edenedes nii Euroopa suunal.
- 917 – Bulgaaria tsaar Simeon I võitis Bütsantsi Anchialuse lahingus, ajades kreeklased Traakiast välja.
- 1581 – Liivi sõda: Poola väed jõudsid Pihkva alla ja asusid seda piirama. Pihkva garnison vürst Ivan Šuiski juhatusel ja linnaelanikud kaitsesid end edukalt ning lõid poolakate rünnakud tagasi.
- 1648 – Lens´i lahinguga lõppes Kolmekümne-aastane sõda.
- Ameerikasse jõudsid esimesed Aafrikast pärit orjad: Hollandi laev 20 mustanahalise vangiga randus Jamestownis (Virginia).
- 1741 – Vitus Bering nägi esimese eurooplasena Alaskat.
- 1914 – Esimene maailmasõda: Saksa väed hõivasid Brüsseli.
- 1915 – Esimene maailmasõda: Itaalia kuulutas Türgile sõja.
- 1920 – Detroidis alustas tööd esimene kommertsraadiojaam.
- 1934 – Adolf Hitler sai Saksamaa presidendiks.
- 1940 – Lev Trotskile tehti atentaat. Ta suri järgmisel päeval.
- 1960 – Senegal lõi lahku Mali föderatsioonist ja kuulutas välja iseseisvuse.
- 1968 – Tšehhoslovakkia: Nõukogude tankid sisenesid Prahasse.
- 1975 – NASA lennutas Marsi suunas teele kosmoseaparaadi Viking 1.
- 1977 – NASA lennutas kosmosesse kosmoseaparaadi Voyager 2.
- 1988 – Iraani-Iraagi sõda lõppes relvarahuga.
Sündinud[muuda | redigeeri lähteteksti]
Pikemalt artiklis Sündinud 20. augustil
- 1561 – Jacopo Peri, itaalia helilooja
- 1601 – Pierre de Fermat, prantsuse matemaatik
- 1779 – Jöns Jacob Berzelius, rootsi keemik
- 1827 – Charles De Coster, belgia kirjanik
- 1827 – Josef Strauss, austria helilooja ja dirigent
- 1847 – Bolesław Prus, poola kirjanik
- 1860 – Raymond Poincaré, Prantsuse poliitik
- 1873 – Eliel Saarinen, soome arhitekt
- 1881 – Aleksander Hellat, Eesti poliitik
- 1883 – vend Vahindra (paljasjalgne Tõnisson)
- 1884 – Rudolf Bultmann, saksa teoloog
- 1886 – Paul Tillich, saksa-ameerika teoloog
- 1897 – Tarjei Vesaas, norra kirjanik
- 1898 – Vilhelm Moberg, rootsi kirjanik
- 1901 – Salvatore Quasimodo, itaalia luuletaja
- 1909 – Martin Hansen, taani kirjanik
- 1922 – Roland Laasmäe, eesti koorijuht
- 1926 – Inna Taarna, eesti näitleja
- 1932 – Manmohan Singh, india poliitik
- 1934 – Rein Karemäe, eesti teleajakirjanik
- 1935 – Sulev Uus, eesti ajakirjanik ja ajakirjandusõppejõud
- 1936 – Allan Kullaste, eesti televisiooni- ja raadiojuht
- 1937 – Andrei Mihhalkov-Kontšalovski, vene filmirežissöör
- 1937 – Boriss Rõtov, eesti maletaja
- 1940 – Agu Sisask, eesti tõlkija ja luuletaja
- 1940 – Karin Lüüs, eesti sisustusarhitekt
- 1941 – Slobodan Milošević, Serbia ja Jugoslaavia poliitik
- 1941 – Mare Mikof, eesti skulptor
- 1944 – Rajiv Gandhi, India poliitik
- 1948 – Robert Plant, briti laulja
- 1951 – Muḩammad Mursī, Egiptuse poliitik
- 1953 – Raimo Raag, eesti keeleteadlane
- 1953 – Mart Ummelas, eesti raadioajakirjanik
- 1954 – Meelike Palli, Eesti diplomaat ja tõlkija
- 1959 – Kai Kaljo, eesti kunstnik
- 1968 – Waldemar Stoffel, saksa kunstnik
- 1981 – Artur Kotenko, eesti jalgpallur
Surnud[muuda | redigeeri lähteteksti]
- Pikemalt artiklis Surnud 20. augustil
- 1153 – Bernard Clairvaux'st, abt
- 1639 – Martin Opitz, saksa luuletaja
- 1823 – Pius VII, paavst
- 1854 – Friedrich Schelling, saksa filosoof
- 1946 – Vojtech Tuka, slovaki poliitik ja jurist (hukati)
- 1959 – Alfred Kubin, austria graafik ja kirjanik
- 1967 – Tiit Lehto, eesti helilooja
- 1977 – Groucho Marx, USA filminäitleja
- 1982 – Ulla Jacobsson, rootsi näitleja
- 1988 – Paul Aron, Prantsuse kirjanik ja filosoof
- 1994 – Linus Pauling, USA biokeemik
- 2001 – Fred Hoyle, astronoom ja kirjanik
Pühad[muuda | redigeeri lähteteksti]
- Eesti riigipüha: taasiseseisvumispäev
- Ungari: Püha Istváni päev
- Katoliku kirikus Clairvaux' püha Bernardi mälestuspäev
Ilmarekordid[muuda | redigeeri lähteteksti]
- ...
