Honduras
 |
Selles artiklis on õigekeele- või stiilivigu. Palun aita artiklit keeleliselt parandada. |
| Hondurase Vabariik
hispaania República de Honduras |
|||||
|
|||||
 |
|||||
| Riigihümn | Tu bandera es un lampo de cielo | ||||
| Pealinn | Tegucigalpa | ||||
| Pindala | 112 492 km² | ||||
| Riigikeel(ed) | hispaania | ||||
| Rahvaarv | 7 810 848 (2009) | ||||
| Rahvastikutihedus | 69,4 in/km² | ||||
| President | Juan Orlando Hernández | ||||
| Iseseisvus | välja kuulutatud 1821, tunnustatud 1823 | ||||
| Rahaühik | Lempira (HNL) | ||||
| Ajavöönd | maailmaaeg −6 | ||||
| Tippdomeen | .hn | ||||
| ROK-i kood | HON | ||||
| Telefonikood | 504 | ||||
Honduras on Kesk-Ameerika suuruselt kolmas riik. Hondurasel on maismaapiir Nicaragua, Guatemala ja El Salvadoriga. Põhjas piirab Hondurast Kariibi meri ja lõunas ulatub maa Vaikset ookeanini. Riigi äärmine idaosa kuulub ajaloolise Moskiitoranniku koosseisu (sealses ürglooduses on moodustatud Río Plátano biosfäärikaitseala). Honduras tähendab hispaania keeles süvikuid. Nimi on tulnud Bahía saari ümbritsevate süvikute järgi.
Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]
Pealinna Tegucigalpa asutas põlisrahvas nimega tsingal, mis tähendab hõbedamäge. Linna lähikonnas asus suur hõbeda leiukoht. Kolmsada aastat oli maa pealinn Comayagua, 1880. aastal võttis Tegucigalpa pealinna kohustused enda kanda.
Geograafia[muuda | redigeeri lähteteksti]
Kariibi mere rannikule jääb mitu olulist sadamat, näiteks La Ceiba. Kaldast veidi eemal paiknevad aga turistide seas populaarsed Bahía saared. Neil saartel, nagu ka mujal rannikualadel valitseb troopiline kliima ja vihma sajab palju. Enamik elanikkonnast elab parajama kliimaga mägismaal (kõrgus 600–2000 m). Madalikud paiknevad peamiselt rannikualadel ja mägismaadel voolavate suurte jõgede orgudes. Suur osa Hondurasest on mägine. Kõige kõrgemad tipud asuvad riigi lääne- ja keskosas ning nende näol on tegemist vulkaanidega. Tähtsaimad jõed on Ulúa, Patuca ja Coco (piiriks Nicaraguaga), kõik suubuvad Kariibi merre. Kõrgeimad mäed on Paulayalas de Agalta (2590 m) ja Pico Benito (2451 m).
Taimestik[muuda | redigeeri lähteteksti]
Kuumadel ja niisketel madalikel laiuvad ulatuslikud vihmametsad. Mägipiirkonnas on valdavad igihaljad hispaania tamme- ja männimetsad. Rannikualadel on taimestik tüüpiliselt troopiline – palmisalud ja mangroovimetsad. Kariibi mere ja Nicaragua piiri ääres Mosquitas vohab lopsakas ürgmets. Rannikul laiuvad banaaniistandused.
Loomastik[muuda | redigeeri lähteteksti]
Hondurase loomastik on liigirikas. Üsna tavalised on ahvid, karud, hirved, jaaguarid, hundid, koiotid, puumad, otselotid, ilvesed. Samuti esineb mitut liiki roomajaid ja linde.
Rahvastik[muuda | redigeeri lähteteksti]
Enne hispaanlaste saabumist oli maa üsna hõredalt asustatud ja kolooniaalajastul polnud see eriti tähtis piirkond. Põlisrahvas segunes hõlpsasti eurooplastega. Praegu on umbes 90% elanikest hispaaniakeelsed mestiitsid, enamasti katoliiklased. Kariibi mere rannikul elavad neegrid, kes räägivad kreoolipärast inglise keelt. Hajali üle kogu riigi on säilinud väikesi põlisrahvarühmi, kokku 4% rahvastikust. Elanikkond on koondunud mägismaale, eelkõige selle lõunaossa; umbes 40% rahvastikust elab linnades. Suurimad linnad on Tegucigalpa ja San Pedro Sula.
Majandus[muuda | redigeeri lähteteksti]
Honduras pole nii tööstuslik kui tema naaberriigid ja riigi elanikkond on läänemaailmas üks vaesemaid. Välisabi ja -investeeringud on võimaldanud ehitada tehaseid, kus töödeldakse põllumajandussaaduseid, valmistatakse rummi, toiduõli, tsementi, paberit. Mägedes leidub tohututes kogustes erinevaid metallimaake, eriti hõbedat, tsinki, pliid ja kulda. Maapõuevarade kättesaamiseks ja nende töötlemiseks on rajatud maa-aluseid kaevandused. Enamik honduralastest peab kas ise põldu või töötab mõnes suures istanduses, kasvatades banaane, kohvi, eksootilisi puuvilju ja lilli, mis kõik välismaale müüakse. Kunagi oli Honduras maailma juhtiv banaanitarnija ja praegugi moodustab see põllumajandussaadus peaaegu 14% riigi sissetulekust. Enamikus mägipiirkondades pole põllupidamiseks sobilikke maalappe, kuid sealsetele mägijõgedele rajatud hüdroelektriijaamades toodetakse 80% riigi elektrienergiast.
Honduras impordib tööstustooteid, keemiasaadusi, naftat, masinaid ja transpordivahendeid ning ekspordib banaane, kohviube, tubakat, puitu, merivähke ja veiseliha.
Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]
Iseseisvad riigid: Ameerika Ühendriigid | Antigua ja Barbuda | Argentina | Bahama | Barbados | Belize | Boliivia | Brasiilia | Costa Rica | Dominica | Dominikaani Vabariik (Quisqueya) | Colombia | Ecuador | El Salvador | Grenada | Guatemala | Guyana | Haiti | Honduras | Jamaica | Kanada | Kuuba | Mehhiko | Nicaragua | Panama | Paraguay | Peruu | Saint Kitts ja Nevis | Saint Lucia | Saint Vincent ja Grenadiinid | Suriname | Trinidad ja Tobago | Tšiili | Uruguay | Venezuela
Sõltuvad alad: Anguilla | Aruba | Bermuda | Bonaire | Briti Neitsisaared | Curaçao | Falklandi saared | Gröönimaa | Guadeloupe | Kaimanisaared | Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saared | Martinique | Montserrat | Navassa | Prantsuse Guajaana | Puerto Rico | Saba | Saint-Barthélemy | Saint-Martin | Saint-Pierre ja Miquelon | Sint-Eustatius | Sint Maarten | Turks ja Caicos | USA Neitsisaared
