Irlandii

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Irlandii
Éire (irl.)
Ireland (angl.)
 Flag
Flag of Ireland.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of Ireland.svg
Pälidn Dublin
Eläjiden lugu (2013) 4,593,100[1] ristitud
Pind 70,273[2] km²
IrlandiiÉire (irl.)Ireland (angl.)
Kel' irlandijan, anglijan
Valdkundan pämez' Maikl D, Higgins
Päministr Enda Kenni
Religii hristanuskond
Valüt evro (€) (EUR)[3]
Internet-domen .ie[4]
Telefonkod +353
Aigvö tal'vel UTC,
kezal UTC+1

Irlandii (irl.: Éire, angl.: Ireland), nece om oficialine nimi, mugažo Irlandijan Tazovaldkund-nimituz kävutadas (irl. Poblacht na hÉireann, angl. Republic of Ireland), om valdkund Evropan pohjoižes. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Dublin, sen aglomeracii mülütab man ristitišton koumandest.

Valdkund eile PAKO:n ühtnii, a neitraline om. Vspäi 1973 om :n ühtnijaks.

Etimologii[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Valdkundan nimi sündui irlandijan kelen «Éire»-sanaspäi, kudamb «valdkund» znamoičeb-ki.

Istorii[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Vl 1922 tal'vkun 6. päiväl Irlandii sai dominion-statusan Sures Britanijaspäi. Täuden ripmatomuden päiv oli vl 1931 11. tal'vku.

Vl 1937 tal'vkun 29. päiväl valdkundan Konstitucii (irl.: Bunreacht na hÉireann) oli pandud eloho kaiken rahvahan referenduman jäl'ghe. Se om väges, vl 1996 tundujiden vajehtusidenke[5].

Geografijan andmused[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Irlandii otab Irlandii-saren tobmad palad. Valdkund sijadase Atlantižen valdmeren Kel'tan da Irlandijan meriden randoil. Irlandijal oma mavaldkundröunad Sur' Britanijanke (443 km). Randanpird — 1448 km.

Kaikiš korktemb čokkoim om Karantuill-mägi, 1041 m valdmeren pindan päl.

Klimat om ven mererandaline. Tal'v om hobed, kezal om viluhk.

Londuseližed varad oma cink, hahktin, hobed, vas'k, kuld, londuseline gaz, turbaz.

Politine sistem[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Irlandijan parlamentan pert' Dublinas.

Ohjandusen form om unitarine konstitucine parlamentine tazovaldkund.

Valdkundan pämez' om prezident.

Parlament (irl. Oireachtas, virktas «Erahtas») om kaks'kodine.

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

   Kacu kirjutuz: Irlandijan administrativiž-territorialine jagand.

Vl 1994 Dublin-grafkundan sijas tegihe 3 grafkundad da 1 lidn (Dublin). Vspäi 2014 valdkundas om 31 administrativišt ühtnikad sijaližen ohjastusenke: 26 grafkundad (angl. county), 2 lidnad-grafkundad (Limerik, Uoterford) da 3 lidnad (Dublin, Kork, Goluei). Sen ližaks, nügüd' municipaližiden ümbrikoiden sistem om peniden lidnnevondkundoiden sijas.

Istorižikš Irlandijan Tazovaldkund alajagase 4 agjaha (angl. province): Lenster, Manster, Konnaht, Ol'ster. Mugažo valdkund alajagase 8 planiruindan regionha.

Eläjad[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Irlandijas elädas irlandijalaižed.

Toižed järedad lidnad (enamba 50 tuh. ristitud vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe[6]): Kork, Limerik, Goluei, Uoterford.

Ižanduz[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Vl 2012 Irlandijan päeksport oli zelläd (läz 60%), elektromašiništ (13%), medicinižed instrumentad (7%); toine eksport — olud, argvoi, lehmänliha. Sur' Britanii da AÜV oma torguindan päühtnijad.

Praznikad[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Irlandijan praznikad alajagase oficialižihe da oficialitomihe. Nened jäl'gmäižed praznikad jäiba paganičiden aigoišpäi, praznuitas niid paksus oficialižen praznikanke ühtel päiväl.

Kaičenus paganudessai praznikad znamoitud kon'akol šriftal alakirjutadud tabludes.

Irlandijan praznikad
Kunpäiv Vepsän nimi Sijaline nimi Kommentarijad
1. viluku Uz' voz' La Caille or La Bliana Nua
1. uhoku Ph. Brigittan päiv, Imbolk La 'le Bhride Keväden ezmäine päiv
17. keväz'ku Ph. Patrikan päiv La Fheile Padraig Kaikiš znamasižemb nacionaline praznik
jäl'gmäine videnz'päiv edel Äipäiväd Pühä Videnz'päiv
ezmäine ezmärg Äipäivän jäl'ghe Äipäivän Ezmärg Luan Cásca
semendkun ezmäine ezmärg Semendkun praznik La an Lucht Oibre
1. semendku Bel'tain La Bealtaine Kezan ezmäine päiv
kezakun ezmäine ezmärg Kezakun praznik La Saoire i mi Mheitheamh
elokun ezmäine ezmärg Elokun praznik La Saoire i mi Lunasa
1. eloku Lugnassad La Lunasa Sügüzen ezmäine päiv, satusen keradand
22. sügüz'ku Mabon Sügüz'ližen vauktantazostusen päiv
redukun jäl'gmäine ezmärg Redukun praznik La Saoire i mi Dheireadh Fomhair
31. reduku Samain Oiche Samhna Kaikiden pühiden päivän kanun, Enzne Uz' Voz'
25. tal'vku Karačun La Nollag
26. tal'vku Ph. Stefanan päiv La Fheile Stiofain vai La an Dreoilin

Homaičendad[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

  1. Irlandii: ristitišton da migracijan endustuz vl 2013 sulakus. — Cso.ie. (angl.)
  2. Irlandijan pind. — Mail'man faktoiden kirj (cia.gov). (angl.)
  3. Edel 1999 vot — irlandijan funt.
  4. Mugažo .eu kuti :n ühtnii.
  5. Irlandijan Tazovaldkundan Konstitucii 2012 kahtil kelil (constitution.ie). (irl.) (angl.)
  6. Vn 2011 rahvahanlugemine: Klassificiruidud ristitišt territorijan mödhe (Enzne Ezmäine tom). — Irlandijan statistikan radnikoičend (cso.ie). (angl.)

Irdkosketused[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]


Evropan valdkundad
Evropan valdkundad
Alamad | Albanii | Andorr | Armenii1 | Azerbaidžan1 | Avstrii | Bel'gii | Bolgarii | Bosnii da Gercegovin | Čehanma | Danii | Estinma | Francii | Grekanma | Gruzii1 | Horvatii | Irlandii | Islandii | Ispanii | Italii | Kazahstan1 | Kipr1 | Latvii | Litvanma | Lihtenštein | Lüksemburg | Mad'jaranma | Makedonii | Mal't | Moldov | Monako | Mustmägi | Norvegii | Pol'šanma | Portugalii | Ročinma | Romanii | San Marino | Saksanma | Serbii | Slovakii | Slovenii | Suomenma | Sur' Britanii | Šveicarii | Turkanma1 | Ukrain | Vatikan | Vaugedvenäma | Venäma1

1 Om Azijas mugažo.