3. september
Allikas: Vikipeedia
| << September >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | |
| 7 | 8 | 9 | 10 | 11 | 12 | 13 |
| 14 | 15 | 16 | 17 | 18 | 19 | 20 |
| 21 | 22 | 23 | 24 | 25 | 26 | 27 |
| 28 | 29 | 30 | ||||
| 2015 | ||||||
3. september on Gregoriuse kalendri 246. (liigaastal 247.) päev. Juliuse kalendri järgi 21. august (1901–2099).
Sündmused[muuda | redigeeri lähteteksti]
Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]
- 1906 – Tallinnas avati taas (oli aastast 1893 suletud) Tallinna Toomkool[1].
- 1930 – pikamaaujuja Aleksander Laas ujus saatjate abita Sõrve säärest Kuramaa poolsaare rannale (36-40 km)[2].
- 1933 – avati Petseri vaimulik seminar
- 1937 – Riigi Teatajas avaldati Uus põhiseadus ning algas 120-päevaline üleminekuperiood.
- 1939 – saadikuks nimetatud praost Jaan Lattik pidas Viljandi Pauluse kirikus lahkumisjumalateenistuse.
- 1941 – Tallinnas arreteeriti EK(b)P KK I sekretär Karl Säre.[3]
- 1961 – Tallinna Aleksander Nevski katedraalis pühitseti Tallinna ja Eesti uueks õigeusu piiskopiks senine Tartu ja Viljandi praost Aleksei Ridiger
- 1990 – Tartu 1. Keskkool nimetati taas ümber Hugo Treffneri Gümnaasiumiks.
- 1990 – avati Paikuse Politseikool.[4]
- 1991 – EV Ülemnõukogu tegi otsuse Eesti Vabariigi kaitsejõudude moodustamiseks.
- 2005 – Eesti jalgpallikoondis võitis A. Le Coq Arenal 65-aastase vaheaja järel Läti koondise seisuga 2:1.
Maailmas[muuda | redigeeri lähteteksti]
- 301 – rajati San Marino vabariik.
- 1650 – Oliver Cromwelli väed võitsid Dunbari lahingus rojaliste.
- 1759 – Portugal pagendas jesuiidid.
- 1783 – Pariisis ja Versailles'is kirjutati alla kolm rahulepingut, millega lõpetati muu hulgas Ameerika iseseisvussõda.
- 1870 – Prantsuse–Preisi sõda: algas Metzi piiramine.
- 1917 – Saksa Keisririigi sõjavägi vallutas Esimese maailmasõja käigus Riia.
- 1939 – Teine maailmasõda: Prantsusmaa kuulutas Saksamaale sõja.
- 1943 – Teine maailmasõda: Mussolini kukutatakse võimult. Itaalia kapituleerub.
- 1967 – Roosti läheb üle parempoolsele liiklusele, nn Dagen H.
Sündinud[muuda | redigeeri lähteteksti]
Pikemalt artiklis Sündinud 3. septembril
- 1499 – Diane de Poitiers, Henri II favoriit (sünniaeg ei ole kindel)
- 1596 – Nicola Amati, itaalia viiulimeister
- 1781 – Eugène de Beauharnais, Napoleon I kasupoeg
- 1859 – Jean Jaurès, Prantsusmaa poliitik ja ajaloolane
- 1866 – John McTaggart Ellis McTaggart, inglise filosoof
- 1875 – Ferdinand Porsche, Austria insener
- 1885 – Gustav Vilbaste, eesti botaanik
- 1900 – Urho Kekkonen, Soome poliitik
- 1904 – Ann Audova, eesti maalikunstnik
- 1908 – Lev Pontrjagin, vene matemaatik
- 1912 – Valdeko Ratassepp, eesti näitleja
- 1915 – Endel Varep, eesti geograaf
- 1924 – Olaf Prinits, eesti matemaatikadidaktik
- 1927 – Aleś Adamovič, valgevene kirjanik
- 1928 – Ion Druţă, Moldova kirjanik
- 1928 – Gaston Thorn, Luksemburgi poliitik
- 1929 – Lembit Koik, eesti jurist
- 1931 – Jaan Rannap, eesti lastekirjanik
- 1936 – Viive Ruus, eesti pedagoogikateadlane
- 1939 – Rudolf Allabert, eesti näitleja ja lavastaja
- 1941 – Sergei Dovlatov, venekeelne kirjanik
- 1943 – Valdur Saks, eesti biokeemik
- 1947 – Kjell Magne Bondevik, Norra poliitik
- 1948 – Levy Mwanawasa, Sambia poliitik
- 1954 – Jaak Uudmäe, eesti kolmikhüppaja
- 1958 – Eve Kask, eesti graafik
- 1961 – Mart Kalm, eesti arhitektuuriajaloolane
- 1966 – Vladimir Rõžkov, Venemaa poliitik
- 1969 – Liisa Pakosta, Eesti poliitik ja ajaloolane
Surnud[muuda | redigeeri lähteteksti]
- Pikemalt artiklis Surnud 3. septembril
- 1658 – Oliver Cromwell, Inglise riigimees
- 1729 – Jean Hardouin, prantsuse ajaloolane
- 1803 – Pomare I, endine Tahiti kuningas
- 1883 – Ivan Turgenev, vene kirjanik
- 1919 – Mihkel Koolmeister, eesti ametiühingutegelane
- 1936 – Andres Rennit, eesti kirjanik
- 1937 – Georg Oselein, eesti agronoom
- 1948 – Edvard Beneš, Tšehhoslovakkia president
- 1954 – Jakob Prei, Eesti sõjaväelane
- 2003 – Ilo Käbin, eesti kirurg
- 2004 – André Stil, prantsuse kirjanik
Pühad[muuda | redigeeri lähteteksti]
- ...
Ilmarekordid[muuda | redigeeri lähteteksti]
- ...
Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]
- ↑ Viitamistõrge: Vigane
<ref>-silt. Viite nimegaKronoloogia.2C_2007:_169tekst puudub. - ↑ ESBL veebis (vaadatud 02.01.2015)
- ↑ Erik Nørgaard. Kongelundeni mõrv. Tallinn, 2001, lk. 171.
- ↑ Edgar Savisaar. Peaminister : Eesti lähiajalugu 1990-1992. Tartu, 2004, lk. 959
<references>-siltide vahel olevat <ref>-silti nimega "Kronoloogia.2C_2007:169" ei kasutata eelnevas tekstis.
