2. august
Allikas: Vikipeedia
| << August >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 1 | 2 | |||||
| 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 |
| 10 | 11 | 12 | 13 | 14 | 15 | 16 |
| 17 | 18 | 19 | 20 | 21 | 22 | 23 |
| 24 | 25 | 26 | 27 | 28 | 29 | 30 |
| 31 | ||||||
| 2015 | ||||||
2. august on Gregoriuse kalendri 214. (liigaastal 215.) päev. Juliuse kalendri järgi 20. juuli (1901–2099).
Sündmused[muuda | redigeeri lähteteksti]
Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]
- 1560 – toimus Härgmäe lahing.
- 1561 – Erik XIV konfirmeeris Stockholmis Harju, Viru ja Järva aadli privileegid. Tallinna kirikupea (superintendendi) järelevalve alla anti ka maakogudused, sellele ametikohale sai Oleviste koguduse pastor Johannes Robertus von Geldern.
- 1743 – Venemaa Keisririigi ja Eestimaa valitseja keisrinna Jelizaveta Petrovna kuulutas välja surmanuhtluse keelu ning kuni 1762. aastani ei viidud karistusena ühtegi surmanuhtlust täide.
- 1919 – Pirita jõe basseinis algasid Eesti esimesed meistrivõistlused ujumises[1].
- 1923 – pärast kahe kuu pikkust valitsuskriisi kinnitas Riigikogu ametisse Konstantin Pätsi juhitava Põllumeestekogude, Rahvaerakonna, Kristliku Rahvaerakonna ja Tööerakonna esindajatest koosneva koalitsioonivalitsuse.
- 1929 – senine Prantsusmaa saadik Victor Leon Jaunez lahkus Eestist.
- 1937 – Luksemburgis Echeternachi linnakeses suri vabadussõjalaste liider Artur Sirk, kukkudes välja hotellitoa aknast.
- 1941 – major Friedrich Kurg, kelle Saksa sõjaväevõimud olid 14. juulil määranud vallutatud Eesti alade partisanide üldjuhiks, avaldas teadaande vabatahtliku relvaorganisatsiooni Omakaitse loomisest. Selle peamiseks ülesandeks kujunes vahiteenistus.
- 1944 – sundmobilisatsioon Saksa armeesse laienes 1926. aastal sündinud noormeestele.
- 1966 – loodi Tallinna vanalinna riiklik kaitsetsoon
Maailmas[muuda | redigeeri lähteteksti]
- 338 eKr – Philippos II kehtestas otsustava võiduga Makedoonia ülemvõimu.
- 216 eKr – Hannibal purustas Cannae lahingus Vana-Rooma sõjaväe.
- 1552 – Saksimaa kuurvürst Johann Friedrich I ja Hesseni maakrahv Philipp I vabastati Passau lepinguga vangistusest, luterlastele tagati Saksamaal usulise tegevuse vabadus.
- 1589 – Jakobiini munk Jacques Clement mõrvas St. Cloudis Prantsusmaa kuninga Henri III.
- 1637 – Holland kihutas portugallased välja Aafrika Kullarannikult.
- 1665 – Prantsusmaa saatis välja ekspeditsiooni Tuneesia ja Alžeeria piraatide vastu.
- 1824 – Türgi vallutas Kreekalt Ipsara saare.
- 1870 – Londonis avati esimene metroo.
- 1928 – Itaalia kirjutas Etioopiaga alla sõpruslepingu 20 aastaks.
- 1934 – Adolf Hitler sai Saksamaa füüreriks ja riigikantsleriks.
- 1939 – Albert Einstein ütles kirjas USA presidendile Franklin Delano Rooseveltile, et USA võiks alustada aatomiuuringuid.
- 1956 – Inglismaa lükkas tagasi Rodessia Föderatsiooni ja Nyasalandi taotluse anda neile eristaatus väljaspool Briti Rahvaste Ühendust.
- 1963 – USA soovitas ÜRO-l pidada kinni kõik sõjalised tarned Lõuna-Aafrika rassilise eraldatuse poliitika tõttu selles riigis.
- 1971 – USA lubas toetada Hiina Rahvavabariigi ÜRO-sse astumist, kuid teatas samas, et on vastu Hiina Vabariigi ÜRO-st väljaarvamisele.
- 1988 – Nõukogude sõjavägi näitas Ameerika kaitsesekretärile Frank Carluccile uut ülisalajast pommitajat.
- 1990 – pärast vaidlusi nafta ja piiride üle vallutasid Iraagi tankid ja jalavägi Kuveidi, Kuveidi kuninglik perekond põgenes Saudi Araabiasse, USA president George H. W. Bush mõistis rünnaku hukka kui varjamatu agressiooni.
- 1991 – president Bush tegi teatavaks, et septembris USA-s kavandatavate Kreeka ja Türgi läbirääkimiste eesmärk on lahendada Küprosega seotud lahkarvamused.
- 1992 – kaitsejõud arreteerisid Alžeerias 50 relvastatud islami ekstremisti ja võtsid oma valdusse peidikud 130 pommiga.
- 1993 – serblased lasksid puruks silla, mis oli ainus maismaaühendus Lõuna-Dalmaatsia ranniku ja ülejäänud Horvaatia vahel.
- 1994 – Serbia ütles Bosnia serblastele, et nood võtaksid vastu rahuplaani või süüdistuse kuriteos oma rahva vastu.
- 1995 – Saudi Araabia kuningas Fahd vahetas välja oma nafta- ja rahandusministri – olulisim muudatus tema valitsuses alates tema võimuletulekust 1982. aastal.
Sündinud[muuda | redigeeri lähteteksti]
Pikemalt artiklis Sündinud 2. augustil
- 1892 – Aleksander Kruus, Nõo kirikuõpetaja ja Vabadussõja tegelane
- 1896 – Gustav Ernesaks, eesti tõstja
- 1905 – Myrna Loy, ameerika näitleja
- 1925 – Jorge Rafael Videla Redondo, Argentina diktaator
- 1926 – Per Wahlöö, rootsi kirjanik
- 1929 – Ain-Elmar Kaasik, eesti arstiteadlane
- 1932 – Peter O'Toole, iiri näitleja
- 1935 – Stanislav Netšvolodov, eesti skulptor ja medalikunstnik
- 1942 – Mall Sillandi, eesti näitleja
- 1942 – Toivo-Jüri Karindi, eesti näitleja ja teatrijuht
- 1943 – Tõnu Mikiver, eesti näitleja
- 1947 – Kalle Loona, eesti viiuldaja
- 1961 – Lauri Väinmaa, eesti pianist
- 1966 – Alar Haak, eesti laulja
- 1969 – Fernando Couto, portugali jalgpallur
- 1973 – Andrus Albrecht (Bonzo), eesti laulja ja muusik
- 1976 – Kati Wilhelm, Saksamaa laskesuusataja
- 1982 – Hélder Postiga, portugali jalgpallur
- 1983 – Elina Partõka, eesti ujuja
Surnud[muuda | redigeeri lähteteksti]
- Pikemalt artiklis Surnud 2. augustil
- 1799 – Jacques-Étienne Montgolfier, prantsuse paberivabrikant, õhupalli loojaid
- 1933 – Hain Toomväli, Kuressaare linnavolinik
- 1934 – Paul von Hindenburg, Saksamaa sõjaväelane ja riigitegelane, president
- 1937 – Artur Sirk, eesti poliitik ja jurist
- 1979 – Kaarel Karm, eesti näitleja
Pühad[muuda | redigeeri lähteteksti]
- ...
Ilmarekordid[muuda | redigeeri lähteteksti]
- ...
- ↑ ESBL veebis (vaadatud 02.01.2015)
