|
1.
Sissejuhatus
Praha (tšehhi keeles Praha, saksa keeles Prag), linn kesk-lääne
Tšehhis, riigi pealinn. Praha paikneb Böömimaa keskosas paiknedes
Vltava jõe mõlemal kaldal. Elanike arv 1 193 270 (1999)
2. Majandus
Praha, Tšehhi suurim linn on maa kaubanduslik ja tööstuslik keskus
ning kultuuripealinn. Siin asuvad masina-, eletrimasina-, mootorsõiduki-,
kemikaali-, tekstiili-, riide-, nahatoodete-, toidu- ja alkoholi-
ning klaasitööstused. Linn on ka maa raamatukirjastamise keskus.
Komminusimileeri langemise järel on Praha muutunud poplulaarseks
turismiobjektiks, mis omakorda toidab linna majandusarengut. Linnal
on hästitoimiv transpordisõlm, mille lahutamatuks osaks on metroo,
trammid ja bussid.
3. Vaatamisväärsused
Üks Euroopa maalilisemaid linnu, mida kutsutakse mõnikord ka Saja
Torni Linnaks. Linn rajati Vltava jõe orgu ning ümberkaudsetele
küngastele. Linn on ühtseks tervikuks seotud mitmete sildade abil,
millest kuulsaim on Karli sild, mis ehitatud 14. sajandil ning hiljem
siis kaunistatud pühakukujudega. Jõe idakaldal asub vanalinn, mille
ajalugu ulatub 13. sajandisse ning uuslinn, mis ehitatud umbes sajand
hiljem. Linna traditisooniliseks keskuseks on munakivisillutisega
kaetud vanalinna peaväljak, mida ümbritevad ajalised hooned, nende
hulgas 14. Sajandist pärinev Tyn’i katedraal, raekoda oma kuulsa
15.sajandist pärineva kellaga, mille apostlite kujud kummarduvad
vaatajatele igal täistunnil, rahvusgalerii ning 18. sajandist pärinev
Püha Nikoli kirik. Väljaku keskseimaks figuuriks on Jan Hus’i, 15.
sajandist pärineva reformaatori mälestusmärk. Selles piirkonnas
asuvad veel Praha Ülikool ning linnavalitsus. Uuslinn, peamine kaubandus-
ja ettevõtluspiirkond peidab endas suurt hulka administratiivasutusi,
muuseume ja pankasid. Jõe läänekaldal asub
linnaosa, mida kutsutakse Väike Linn (Mala Strana) ning kus
asuvad mitmed barokkstiilis paleed. Piirkonna keskmeks, aga ka kogu
linnale tooni andvaks ehitiseks on Hrad?nay kindlus, mis on endiste
Böömimaa kunigate elupaik, hetkel aga Tšehhi Vabariigi presidendi
residents. Selle kõrval seisab gootistiilis Püha Vitus’e katedraal,
milles asuvad mitmed Böömimaa kuningate hauakambrid.
Praha haridusinstitutsioonide hulgas on Karli Ülikool (1348) kui
Kesk-Euroopa vanim ülikool ning Praha Tehnikaülikool (1707). Linnas
on ka mitmeid kunsti- muusika- ja kutsekoole, aga ka muuseume, raamatukogusid
ja teatreid.
4. Ajalugu
Praha asundus pärineb 9. sajandist, mil see oli mitmete
Böömimaa kindluste asukohaks. Linn hakkas laienema 13. sajandil Böömimaa
kuninga Wenceslas I asutatud Germaani
kogukondade näol. Germaani asunikud arendasid linna väga kiiresti rajades
1232.a. kaubanduskeskusena vanalinna, laiendasid seda siis kagusse ning lõid umbes
sajand hiljem uuslinna. Praha õitses ja arenes Böömimaa võimsa provintsi
pealinnana ning 14. sajandiks oli sellest saanud Pariisi järel Euroopa
suuruselt teine linn. 1442 a. vallutati see hussiitiide poolt, kuid linn koondas
jätkuvalt endasse rikkust ja võimu. Mitme sõja jooksul on linn saanud ka
kannatada, eriti Kolmekümneaastases sõjas. 1744. aastal alistus linn
Preisimaa kuningas Frederich II-le, kes purustas Praha vastu asunud Asutria
väed Seitsmeaastases sõjas. 1848. aastal pommitati Prahat Austria vägede
poolt, kes olid asunud maha suruma Tšehhi revolutsiooni. 1866. aastal alistus
linn Seitsmepäevases sõjas Preisi vägedele. Tšehhoslovakkia loomisega 1918. aastal
sai Prahast selle pealinn. II maailmasõja ajal oli linn 1939. a. märtsist
kuni 1945. a. maini vallutatud sakslaste poolt, kuid pääses siiski suuremate
purustusteta. Taas oli linn sündmuste keerise keskmeks 1986. aastal Praha kevade
ajal, s.o. ajal kui nõukogude väed sisenesid Prahasse ning sellele järgnesid
massirahutused. Praha ning eriti Wenceslas’i väljak oli samuti massiliste
mitte-vägivaldsete demostratioonide toimumiskohaks, mis viisid
Tšehhoslovakkia kommunistliku režiimi langemiseni 1989. aastal. Kui maa
jagunes 1993. aasta 1. jaanuaril kahte ossa, sai Prahast iseseisva Tšehhi
Vabariigi pealinn. 2000. aastal oli Praha vägivaldsete demonstratsioonide
sündmuskohaks – Rahvusvahelise Valuutafondi ning Maailmapanga kohtumise ajaks
olid sinna meelt tulnud avaldama globaliseerumise- ja kapitalismivastased
aktivistid.
|
